1 

Koht on põnev, aga lastele tõesti sobatu.

 7 

Selle aarde külastamiseks sai hoogu võetud päris pikalt, sest logide põhjal tundus paigana, mis ei kuulu mu meeliskohtade hulka. Kuna kahekesi polnud tahtmist sinna kondama minna, siis hõikasime kaasa ka Helge ja Mari ning lahingugrupp seadis ennast positsioonidele. Tagalat kindlustas meil Puutetundlik, kellele pidime raporteerima hoonesse sisenemise ja väljumise ja kui me liiga kauaks kadunuks jääme, siis oli valmis kohe meid päästma tormama ;)

Alustuseks tegime väikese eelluure, et kui järsk on järsk trepp ja kus need sissepääsud asuvad. Trepi ülevaatamine lõppes tõdemusega, et see ju täitsa mõistlikult läbitav ja pikemaid ringe pole jalutada vaja. Osa meist pani jalga kummikud, teised piirdusid matkasaabastega. Taskulambid olid näpus kõigil ja paar tükki veel varuks ka.

Sisenemine oli natuke hirmus, kuid mida sügavamale sellesse kindlusesse sukeldusime, seda muretumaks liikumine läks. Tuuseldasime üsna hea hulga ruume läbi, kuni jõudsime kohani, mida olime näinud vihjepildil. Tuulasime selle toa põhjalikult läbi, kuid aaret ei leidnud. Otsustasime, et väljume ja võtame kõne viimati leidnule, et asjaolusid kontrollida.

Umbes pool tundi hiljem alustasime teise rünnaklainega, vaatasime veel kahtlusaluseid tubasid ja kohti üle ning tegime meie arvates õiges toas veelkord põhjaliku otsingu nii käte, filmikaamera kui läbivalgustamisega. Selle tulemusena leidsime ühe Maxima zetooni ja maast sodi seest paar pliiatsit, ühe pärli, määrdunud minigripi ja silica pakendi. Korjasime need asitõendid kokku, kahjuks aardeks need kuidagi ei kvalifitseerunud. Kondasime veel ringi ja vaatasime kahtlaseid kohti, et äkki keegi naljanina on aardekarbi kuhugi lihtsalt maha visanud, kuid leidmata meil see jäi.

Majas sees olles kohtusime seal kahe noorega ja kui lahkuma hakkasime, siis lähenes hoonele mitu kampa, kes kõik sinna uudistama läksid. Ümbritsevate jäljeradade järgi tundub see väga populaarne paik olevat.

Väga kahju, et aaret ei leidnud ja tekkis kuri kahtlus selle hävinemise osas. Kuid oleme siiski õnnelikud, et saime oma hirmudest võitu ja selle põneva ringkäigu ette võtsime. Loodame, et õige pea on siiski uuesti põhjust sinna minna.

PS. Geopeituse lehelt on vihjepildid kadunud.

Asitõendid, mis viitavad läheduses olnud aardele

 1 

Enda arvates sai kõik ruumid vähemalt kaks korda läbi uuritud, aga ju siis jäi midagi vahele. Mis teha, vähene geokogemus ja algajate asi, eks tulevikus tagasi.

 1 

Sai kolatud mis sai aga ei leidnud

 1 

Käisime küll sees, aga ei tulnud tahtmist otsida.

 1 

Mõnda aega jalutasime neis käikudes, aga siis hakkas seest kostma poisikeste kisa ja loobusime. Koht muidugi huvitav ja Kusti kahetses, et kaasa ei tulnud ;)

 1 

Öösel sai sinna jõutud, kuid õiget tuba me lõpuks ei leidnudki... ehk jäi märja ala taha...

 4 

"LUGEGE KIRJELDUS LÄBI ENNE KUI KOORDINAATIDE LÄHEDALE LÄHETE." Mis te arvate, mille ma lahti võtsin nullkoordinaatidel ukerdades ja mõhkugi mitte aru saades, kus kännu all see aare siis on??? Kirjeldusele pilk peale visatud. Otsisin Taavi ja Jacki uuesti üles. Eemalt nad hüüdsid, et leidsid trepi. Hüüdsin veel järgi, et pidavat teine järsk olema aga nad jõudsid nii paar astet allapoole enne kui taipasid, et see trepp on hetkel negative, abort mission. Peatselt jõudsime õige ukseni, Jack ei tahtnud üldse teises suunas jätkata kuniks ma korra maa alla põikan aga polnud midagi teha. Telefoni valgus ja üks peaaegu tühi pealamp tekitasid väikese valguse ja jalutasin seal mõne sirge aga peale veelompi astumist, otsustasin abijõudude ja mõne parema valgusallikaga tagasi tulla. Aitäh tutvustamast! :)

 2 

Otsimine jäi peaaegu sissepääsu juures pooleli, kuna vastu lõi tubaka ving ning naaberrahva laulujoru. Tähistasid vist armee aastapäeva. Imeliku koha olid küll valinud. Ei teadnud, kui suur seltskond seal viibis, nii et pöörasime otsa ümber ja tagasi. Ongi jälle millalgi põhjust taas sinna minna. Aitäh.

 4 

Läksin vapralt kohale, kõndisin 40 m sissepääsust ja siis sai julgus otsa. Tundsin, kuidas klaustrofoobia võimust võtab ning koperdasin välja tagasi, ise mõeldes, et Halliki pole normaalne inimene. Noh, kus on nüüd need vabatahtlikud põdra- ja pimedusepeletajad, kui neid vaja oleks.

 3 

Ühineme peitja vaimustusega kohast. Kuna me ei olnud korralikult ette valmistanud oli kaasas vaid üks lamp ja valedes riietes valed kaaslased. Vaatasime käikudes veidi ringi enne kui preilid pirtsutama hakksid. Oligi hea, eks järgmine kord tuleme õige meeskonna ja varustusega asjaga korralikult tutvuma. Mine tea, äkki leiame ka aarde. Seni tänud vinget kohta tutvustamast.