Kohatu Muusika

Tänud aarde eest!

 2 

Jah, loomulikult parim mõistatus 2016! (Ja võiks olla ka aasta aare 2016 vol 2).

Kokku sai selle täpi kallal näritud mitu aastat ning täna jõudsime lõpuks peale uhkeid vahepunkte lõppu välja. Lõpus suutsime märksa vängema maastiku raskusastme kui 2.0 endale tekitada, aga sai aare sai kenasti leitud. Siiski natuke infoks, et uks oli leides pärani ja ega ei saanud isegi seda kinni ja kasti sisse on keegi eee pesa??? teinud. Ei hakanud seda kahtlast samblahunnikut torkima, vaid panin nimed kirja ja saatsin sääski teise ilma.

Respekt, Maestro!

 1 

Siia tulekut olen kahetsusväärselt kaua edasi lükanud. Lõpuks jõudsin siiski! Exele sellised metsasutsakad ikka väga meeldivad. Aitäh! EVEJ

 1 

Uhh ja ohh ma ütleks. Taas üks nendest parajatest pähklitest mida esimese korraga katki ei hammustanud. Vist paar aastat tagasi käisin esimeses punktis ja kuna kohe puusalt jooksma ei hakanud, siis oligi hea kodus edasi m6elda. Täna siis tulin jätkama sealt kust eelmine kord pooleli jäi. M6nda aega pusimist ja ajude ragistamist juba seisingi järgmise pusletykiga silmitsi. On siia ikka alles pyhendumust sisse pantud. Ja eks see aasta m6istatusaarde tiitel ole ikka auga välja teenitud. L6pus oli täitsa avatud uste päev täna ja korraks oli juba tunne et tühjaks tehtud. Aga tegelikult oli k6ik ilusti omal kohal olemas. Siin oli ka nagu Silveri protos ehitusjuhend täitsa olemas. Ka logiraamat oli muidugi omamoogi püändiga. Kõik omale kohale tagasi ja ka uks sai vähe koomale. Aitähhid meistrimehele selle Kohatu pärli eest ;)

 2 

Ilm ilus ja lapsed oli vaja kodust välja saada. Polnud tahtmist kuskile kaugele sõita ja seega valisin selle pähkli, et ehk saab natuke mõistatusega edasi. Loen küll oma viimasest mitteleiust, et lubasin siia varem tagasi jõuda, aga parem hilja kui mitte kunagi. Võtsin vahepunktist karbi autosse ja asusime kuulama ja vaatama. Jälle oli vaja endale üks äpp juurde tõmmata ja üldse väga palju erinevate äppide vahel ringi tuulata enne kui julgesin mingeid numbreid ritta hakata sättima. Tegelikult olin üsna kindel, et pean asjaga kodus rahulikukt tegelema ja kõik sai ka üles salvestatud. Esimene katse numbritega maandus merre. Tegin kiirelt vajalikud muudatused ja sain juba palju usutavama tulemuse, kuid rohelist tuld mitte. Kuna kant oli see, mida ma algusest peale olin kahtlustanud, siis lendasine julgelt peale, et ju ta ikka kuskil seal on. Ragistasime saadud nulli kohale, seal muidugi midagi polnud. Geonina tõmbas aga imekombel kohe õigesse suunda ning umbes 20m eemal ootas meid suur aare. Küll oli alles hea tunne! Tegelikult oli ju päris suur tõenäosus, et me ragistame täiesti vales kohas, aga eks vist mõnikord peab ka lihtsalt vedama. Suur tänu!

 1 

Kodutee sai viimase vahepunkti järgi valitud ja eesmärgiks vähemalt andmed ära koguda. Läks aga nii hästi, et nautisime autos head muusikat ja saime geokontrolli esimese katsega roheliseks. Siis ei saanud Mikk muudmoodi, kui keeras autonina jälle natukeseks ajaks kodust eemale ja käisime lõpus nime kirja panemas. Auhinda väärt mõistatus: hea on mõnd asja meelde tuletada ja uusi teadmisi koguda. Aitäh!

 1 

Kohatult palju aega on möödunud päevast, mil ma esimest korda selle mõistatuse avasin. Või äkki paar aastat marineerimist sellise aarde puhul polegi väga pikk aeg? :)
Juba esimest vahepunkti külastades ja sealt salvestatud infoga koduseid ja mugusõpru piinates sain aru, et oleks ehk kiirem (loe: vähem piinarikkam) lahendus kõik Kohatu ja Muusika külade ümbruse võsad ruutmeeter-haaval läbi jalutada lootusega, et ühel rõõmsal hetkel lõpuks logiraamatut peitva konteineri otsa koperdan.

Aeg möödus… sai pusitud, kirutud, loobutud ja jälle pusitud, kirutud...
Kuni täna saabus see päev, mil lõpuks jõudsin logiraamatuni.

Äge komplekt peitjalt kokku pandud, tehtud töö väärib tunnustamist küll.
Siiski raske, st hullult aeganõudev mõistatus minusugusele, kes naudib geopeituses rohkem õueosa (ja ma ei pea siin silmas õues kännu otsas õiget värvi sokkides istudes leierkastilugude kuulamist), aga vähemalt järjekindluse või püsivusega lahendatav.

Aitäh.

 1 

Muusikaülesande kallal olen ma kunagi pusinud aga siis jäi see asi pooleli ja üldjuhul tähendab see, et aare maandub sahtlipõhja kuni millalgi nii igav peaks hakkama, et uuesti jätkata viitsin. Õnneks oldi seekord valmis mind lõppu vedama ja ilmselt ainult tänu sellele, et Inga mälestustes oli lähenemistee aardeni neljarealiselt asfalteeritud kuigi tegelikkus oli natuke erinev. Minu õnneks me ikkagi kohale jõudsime ja nimed said kirja. Tänan.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Selle aardega läks ikka mitu aastat.Muusikas ma ei ole tugev aga õnneks on tuttavad kes on muusikaga rohkem kodus.Aitäh!

 2 

Vähemalt pool aastat tagasi tegin mõistatuse lahti ja hakkasin uurima. Kuulasin, vaatasin ja mõtisklesin ning ootamatult kiiresti ja esimese katsega suutsin vahepunkti koordinaadid paika saada. Lahe värk.

Paari nädala pärast sai siis vahepunkti külastus ette võetud. Metsas oli põnev kastike, kus esimese hooga paar tuttavat lugu ära tabasin, kuid väljas oli külm ja otsustasin koguda kogu pakutava info kokku, et seda kodus soojendava kamina ees rahulikult uurida. Kui siis olin oma mõnusas soojas õõtsumistoolis 4/5 kodutööst ära teinud sai mõistus otsa. Selle viimase lüli paika saamiseks saadud müks lõi pildi selgeks ja natuke nihutas mu algselt kokku pandud pilti, kuid samas muutis kõik teise nurga alt vaadates täiesti loogiliseks. Sain kaardile ootama uue sihtkoha.

Paari kuu pärast jäi sihtkoht sobivalt teele ja aega oli ka piisavalt, et otsimist jätkata. No seekord läks otsimisega uskumatult kaua aega, kuid lõpuks siiski konteiner end avaldas ja pakkus jälle põnevat uudistamist. Tassisin kogu kupatuse autosse ja seadsin end lahendama. Pool rehkendust sai justkui tehtud, kuid ülejäänud poolega mässamine võttis ikka parajalt pika aja. Pisut geoloogikat oli ka kõvasti abiks, et lõpuks roheline tuli kätte saada. Selle aja peale oli aeg aga armutult otsa saanud ja edasi minek jäi jälle paremaid aegu ootama.

Nüüd mitu kuud hiljem tõi päeva multi mind õigesse piirkonda ja peale väikest võsas ragistamist sai lõpuks viimane aarde osa ka üles leitud. Tegelikult väga hea, et ma varem kohale ei jõudnud, sest siis oleks aardes elavad herilased nii kui nii logimise võimatuks teinud. Täna aga oli pesa tühi ja sai rahulikult seda, kui aarde dekoratsiooni vaadelda.

Kokkuvõttes igavesti tore aare, mille lahendamist jätkus üle poole aasta kindlasti. Tänan peitmast.

 2 

Algul ei vaadanud seda aaret. Kuna kaaslane ka ei vaadanud, siis mingi hetkel võtsin ikkagi ette. Tegin endale portsu kunsti ja muusikat selgeks ja hakkasin jooni vedama. Kui midagi hakkas kujunema, siis sai loogika abil ka lõpu paika. Teine punkt pidi küllalt kaua ootama. Kas polnud aega, normaalseid olusid või vale suund. Lõpuks kohapeale minnes vangutasin pead ja sain kohe aru, et siin põlve otsas ma seda ära ei lahenda. Varasemalt kindlaks tehtud - muusika ei ole minu teema! Vajalikud salvestused käes olin valmis väga pikaks koduseks pusimiseks. Õnneks tunniga sain rohelise tulemuse. Natuke pidin numbritega pusletama ka.

Järgmises punktis oli veel raskem. Salvestada ka ei saa! Tegin mingid märkmed, et suudaks midagigi tuvastada ja jälle kodusele tööle. Vot seekord läks kaua, rohelist ei tulnud kuidagi. Mõtlesin juba, et peaks mingi spetsialisti kaasa vedama, kes loeb mulle kahe minutiga numbrid ette. Selleni siiski ei jõudnud. Sain ühest põhimõttelisest eksimusest aru (sobimatu!) ja teine saadud koordinaat näitas tabamust. Jess! Hea meel, et õnnestus enda jaoks raskest teemast lõpuks läbi murda.

See pole veel kõik. Lõpp tundus vaid vormistamise küsimus. Mingi valemiga õnnestus, peale vaadates kerges kohas, autoga kinni jääda. Vahepeal oli täiesti lootusetu tunne. Ei taha väga meenutada - liiga frustreeriv. Järgmiseks peab ostma ikka õige geomobiili - vägeva kliirensiga.

Tund hiljem, riided vahetatud, kõmpisime aarde poole. Kokku sain siis hakkama vaid kolme retkega ja mitme tunni koduse tööga. Meeldis see, et kuigi oli väga raske, siis kordagi ei tekkinud tunnet, nagu jookseks peaga vastu müüri. Peab lihtsalt seda muusika asja arendama. Täiesti väärib aasta aarde tiitlit, tõeline male. Aitäh!

 2 

Mõistatus lahenes visalt. Õnneks on mul kodus üks visa hing, kes pures need vahepunktid katki. Mul endal jäi natuke järjepidevusest vajaka, vähemalt ajaliselt jõudis visa hing minust lahendamisega ette.

Tuli siis pidulik logimispäev. Ilm oli lörtsine ja teed olid täna siis vastavalt kas märjad või lumeplägased. Visa hing rammis autoga metsavaheteele ja ... no põhimõtteliselt veetsime järgmise tunnikese aarde lõppkoordinaatidest paarsada meetrit eemal autot mingist olematust lumehangest välja kaevates. Hang oli olematu, aga ratas käis selles olematuses täiesti igasuguse pidepunktita täiuslikult ringi. Ja otse loomulikult ei olnud meil labidat, sest labidas on nõrkadele! Kõvad mehed kaevavad autot paljaste kätega hangest välja. Võibolla surgivad veidike ka vihmavarjuga. Oo seda pori ja veelörtsi segu pritsimist! Mul on tekkinud väike mälulünk sellest hetkest kuidas me sealt lõpuks välja saime - traumajärgne mälukaotus ilmselt :D Aga kuna me oleme kodus, siis ilmselt saime sealt ikkagi kuidagi välja. Ja kuna visa hinge põlved on punased ja sinikatega kaetud ja käed marraskil seal teeveerel töötamisega (khmh) siis ilmselt on see ikkagi tõestisündinud lugu :D

Kaevetöödele järgnes väike garderoobivärskendus, sest visa hing oli üleni märg. Tasub ikka neid varuriideid autos hoida - isegi kui tegemist on kiisu kõrvadega mütsiga, mille visa hing nüüd pähe pidi panema. Matk ei olnud õnneks pikk ja konteiner paistis peagi kätte. Visa hing puhus huvitavalt kulgeva päeva auks fanfaari, logisime ja kõmpisime tagasi suurele teele.

Aitäh!

 5 

Tunnistan ausalt üles, et kogu selle aarde lahendamise au kuulub Salmele ja ilma tema järjekindluseta poleks me vist iial selle aardeni jõudnud.

See aare sattus meie nägemisulatusse siis, kui käisime hilissügisel nulli läheduses olevaid teisi aardeid logimas. Peale ühte pilku ülesandele oli selge, et siit mingit kiiret skoorimist ei tule. Kodus võttis Salme siiski teema käsile ja kuskil uue aasta algul oli meil üks vahepunkt selge. Rõõm oli suur, et üks jupike tehtud, aga sisetunne ütles, et hullem on veel ees ;)

Täpselt nädal tagasi olime taaskord siinkandis ringi sõitmas ja loomulikult läksime seda punkti loodusesse vaatlema. Lund oli palju, taevast sadas veel midagi märga juurde. Ülesannet nähes vajusid käed jõuetult rüppe. Proovisime küll natuke otsast pusida, kuid üsna kiirelt saime aru, et muusikat ja kunsti on palju parem nautida soojas toas, kui märjas metsas. Kohe samal õhtul süvenes Salme taas kaunite kunstide maailma ja saime järgmise punkti kätte. Juhhuu!

Täna oli mõnus päev seda punkti külastada. Kõigepealt jooksutas geps meid metsa all ringi ja lõpuks leidsime otsitava umbes 30 m nullist eemal. Ei tea, kas keegi on karpi seal ümber paigutamas käinud või oli meil lihtsalt kehv koostöö tehnikaga. Kui otsitav leitud, läks tõsiseks tööks. See tähendab Salme hakkas tööle, mina lonkisin lihtsalt metsa all ja otsisin kevade märke, et mitte nooremteadurit närvi ajada oma segavate ideedega ;)

Kulus ikka mõnda aega, õnneks päike paistis mõnusalt, kui kuulsin metsas hõiget Pihtas, põhjas! Jebedijeee! Pakkisime asjad taas kokku ja padavai järgmisse punkti. Siin olid mõne päeva tagused jäljed ees ja aarde leidmine enam raske polnud.

Suur-suur aitäh! Väga raske aga ülimalt andekalt kokku pandud mõistatus. Aplodeerime meistrile!

Kunst ja muusika teevad meele rõõmsaks

 1 

Muusikaga ei ole absoluutselt sinasõber. Pildid tuvastatud ja enamus lugusid ka , lõpuks tuli ikka abi küsida. Jumal tänatud , et mul täna töölt linna tagasi sõites see täpike kaardil silma jäi, sai pikem lumes sumpamine ette võetud, kindlasti oleks suvel see teekond tuhat korda hullem. Tänud

 5 

Viiiiiiiiiiiii, see Kohatu Muusika sai mul ka lõpuks ära lahendatud ja üles leitud, loen selle isiklikuks MD5-ks, mida kangesti tahtsin pusida ise ja ma ei võiks olla rohkem rahul. Väga-väga meeldis kogu komplekt, Kohatu Muusika on täiesti teenitult aasta aare :). Terve hunniku uusi teadmisi sain selle lahendamise käigus muusika ja kunsti valdkonnast ning oma suureks üllatuseks oma auto kohta ka, jälle :D. Ja no ma pean ikka üles tunnistama, ega ma nüüd lahendamise ajal ennast päris levita ruumi ei sulgenud nagu paavsti konklaav, peitjaga suheldes sain peale esimest punkti ühe jupi osas targemaks, teises käisin ühel korral koos Marise ja teisel Mariga, muudelt sõitudelt tagasi tulles. Mari aitas mulle oma seltsiksoleku korral ka need meloodiad koju (te ei kujuta ette, kui järjepidev see naine võib olla oma tahtmise saavutamisel, kui ta on midagi pähe võtnud :D) ja Maris juhtis tähelepanu nendele nüanssidele, mis kunsti ja muusikat otseselt ei puudutanud aga mida tähele panemata jättes mulle õiged koordinaadid ka ikkagi kuidagi kätte ei tahtnud tulla...

Täna käisime Indyga kahekesi lõpus. Tänuväärne taaskasutus on aarde juures ümbriskonteineriks ja selle aluseks transformeerunud ning sisu ka täiesti 100% teemasse. Ning väga meeldis mulle võimalus selle teekonna kokkuvõtet sealsamas lugeda. Tegin telefoniga koopiad kõigest kojugi kaasa ning vaatasin õhtul oma spikri alusel üle need osad, mis lahendades murdumatuks jäid ja millest numbreid tuletades üle sai minna. Kiidetud olgu ikka youtube ja netiotsing, õigeid märksõnu teades kaevab sealt välja tõesti kasvõi Jaapanini…

Suur tänu Tunkile selle erilise pärli eest meie geopeituse aarete hulgas, panin ka enda poolt aardele külge auga välja teenitud AA-kandidaadi sildi koos soovituse / laheda teostusega ning loodan väga, et meile lisandub peagi mängu veel midagi sama head ja erilist :).

 2 

Mõned korrad proovind seda lahendada aga alati pooleli jäänud. Õnneks oli seekord kaasas inimene kes teab muusikast kõike. Lõppu jõudmine oli paras raiumine ja enam ei taha. Tänan

Külastanud seda mitmeid kordi ja korralik pähkel, tänud

 1 

Kodutöö oli ammu tehtud ja täna tagasiteel Tallinna võtsin ette välitööd. Eks see oli üks kohatu valik, sellises sajuse ilmaga võsas kohatut aaret otsida. Ega seal otsida polnud küll midagi aga see kohatu lahendus ei tahtnud kuidagi sujuda ja tuli ka abi küsida. Lõpuks ragistasin läbi võsa aardeni endal jalad kohatute jalanõude tõttu läbimärjad. Lõpus ootas ees kohatult suur aardekirst, mis peitis palju varandust ja logiraamatut. Mina tänan!

 3 

Sellest on ikka jupp aega tagasi, kui selle aarde ette võtsin ja alustasin lahendamisega. Erilise „melomaanina“ kuulasin, klapitasin ja väga kaugele ei jõudnud. Kui kohe jooksma ei hakka siis kipuvad asjad jääma ootele ja nii ka selle aardega. Hommikul oli algul plaan minna rattaga Paldiskit vallutama aga kuna kaasa hüppas alt ära siis mõtlesin kiirelt ringi ja liitusin Jutaga. Boonuseks pääsesin esimese osa lahendamisest. Vahepunktis natuke nutikust, koduseinte toetust ja vaatamata geokontrolli jonnimisele saime edasi. Ilmselt oli õnn nutikamate, nagu spordis tugevamate, poolt. Järgmises punktis tuli veelgi rohkem nutikust üles näidata, see viis küll lõpuks sihile aga enne seda tuli ikka mõned kohatud kohad üle vaadata, sest ega me geokontrolli enam ei usaldanud. Lõpp hea kõik hea. Leidsime toreda lõpu. Klaver põõsas olnuks kirsiks tordil. Seekord selline geopäev. 4h seiklust ja üks aare. Tore, et sai Jutaga liitutud, äitäh. Oli põnev mõistatamine ja üksi oleks sellele kulunud n korda tunde rohkem. Tänud peitjale, oli äge mõistatus.

 4 

Minu meelest on täiesti kohatu, kuidas mul siiamaani see mõistatus kahe silma vahele on jäänud. Võib-olla on lugu selles, et minu "roheliste aarete" ring hakkab kohatult kaugele laienema ja ette hakkab sattuma ka mitte kõige lähemal asuvaid mõistatusaardeid.

Igal juhul asusin ma ühel õhtul aaret lahendama. Kuulasin ja klapitasin ja siis klapitasin ning kuulasin, tehes seda kõike kohatult kaua. Alguses lähenesin kohatult loominguliselt, siis aga juba väga süsteemselt ning sain omast arust täiesti kohatult hea tulemuse. Viimaseks koera sabaks jäi kohatult täiesti vale koordinaatsüsteem, mis mulle täiesti sobimatuks osutus. Suure hädaga nutsin Marttile oma õnnetust ja sain uhke exceli osaliseks, mis minu geokontrolli roheliseks värvis.

Tänaseks oli mul varrukas kutse Keibule, kuid mina otsustasin, et tahan põnevat mõistatust edasi lahendada. Viimasel hetkel hüppas veel Martti ka paati ja nii me vahepunkti saabusime. No ja muusikuid ei ole ju meie seas ühtegi. See-eest on meil koordinaadigurusid ja nutiteadlasi, lisaks veel kodune abivägi teisendajate näol. Nii saime esimesest punktist edasi, kuigi geokontroll meiega rahule ei jäänud.

Teises punktis osutusid meie senised teadmised kõik kasutuks ja tuli nuputada välja uusi lahendusi. Kasutusele läksid kõik vihjed ja päris palju kirvemeetodit. Uskusime endasse nii kõvasti, et kolmandas punktis tuuseldasime oma tunni, enne kui selgus, et me oleme jummala kohatus kohas.

Korrigeerisime siis oma mõtteid veel viimast korda, julgesime vaikselt loota ja saime lõpuks ka auhinna osaliseks. Mina muidugi rääkisin terve tee, et lõpus on kindlasti klaver metsas, kuid seda me siiski ei leidnud. Küll aga leidsime vahva aardelõpu ning saime peale neljatunnist seiklust lugeda geopäeva lõppenuks tulemusega: 1 leitud. Kuivõrd mõistatus oli hirmus äge, siis me keegi metsades veedetud 4 tunni üle ei kurvastanud.

Aitäh väga toreda mõistatuse ja aarde eest, superäge, kõik kohatud tuled-viled külge!

 1 

Selliseid aardeid vôiks rohkem olla, Lihtsalt wow . Kuulasime tiba muusikat, ja imetlesime kuidas ikka on vaeva nàhtud. Tànud ;)

 1 

Selle aarde ees oli ikka paras aukartus. Logisid sai kunagi loetud, tundus, et selle lahendamine on ikka suurem teadus. Sellest hoolimata sai kunagi algust tehtud ning esimene etapp kodus läbitud. See andis kindlustunnet, et äkki polegi asi nii hull. Vara sai hõisatud.

Kuna oli teada, et töö objektil võib tavapärasest rohkem aega võtta, valisime ilusa ilma välitöödeks. Kohapeal, kui kogu info käes, saime aru, et on ikka hull küll! :) Nagu edasijõudnutele või nii. Aga mis siis ikka, hakkasime pusima ning üllatus oli päris suur kui peale esimest saadud tulemust geokontroll laksust roheliseks läks. Not bad! Polegi me nii saamatud, tõdesime, kuigi valdkond ei ole üldse meie jaoks. Mis siis ikka, pakkisime end kokku ja võtsime ette viimase vahepunkti. Mnjaa, see tegi algul päris nõutuks, kuna siin oli ülesanne veel paari kraadi võrra keerulisemaks keeratud. Seetõttu siin ka paaril korral libastusime, kuid siiski, saime õige tulemuse kätte ning loa logima minna.

Oli see vast kergendus ja õnnetunne kui selle aardekasti leidsime. See on see tunne, mis sind valdab kui oled oma peakesega tuumareaktsiooni võrrandi lahendanud. Täname põneva mõistatuse eest, igati pöidlaid väärt!

Lahendatud, leitud ja logitud. Tänud, jätsin ränduri.

 1 

Ei teagi ju, kustkohast alustada. Esimese koprdinaadi saamisega läks kodus üks 4h. Vaikselt nokitsesin, kuni kõik paika loksus. Sain kontrolligi roheliseks, mõtlesin, et nüüd suurem surm möödas. Aga juba järgmises punktis oli korralik tagasilöök. Sain aru, et muusikaajaloo tundides tagapingis turaka mängimine maksis nüüd kätte korralikult. Juba selle punktiga vajasin peitja abi, lood said osaliselt läbi FB sõprade abiga tuvastatud. Kõik ikka pildistatud ja lindistatud. Ja kodus soojas edasi lahendatud. Ausalt öeldes isegi väga raske seda aaret kuidagi enda jaoks kokku võtta. Müstilisel tasemel teostus, võrdub mitme tavamõistatuse mahuga ja ka ajaliselt mul läks 4 nädalavahetust, et see aare läbi teha. Siiani kummitavad need arusaamatud pildid õudusunedes. Aga eks seegi ju on geopeituse võlu, et kõige raskemini kätte saadud aarded on takkajärgi kõige magusamad ja paremini meeles. Ja oi, see aare on magus maasikas, kuid kripeldama jääb, et ilma peitja põhjaliku toeta oleks mul see aare vist ikka aastaid veel võtmata. Talvel lörtsi ja vihma asemel soovitaks ilusate ilmadega neid vahepunkte võtta. Siis äkki ka ei peaks minu kombel pakku jooksma ja saaks sooja tee ja samblavaiba saatel muusikat oma ellu lasta. Lõpust kodu poole minnes selgus, et õepojal oli ka muusikariist taskus, lasime vilet ja laulsime terve tee. Sobilik lõpp sellele ilusale saagale. Aitäh!

jummel, läbitud ????Keeruline

Tänan aarde eest!

Tänud.

 1 

Mõistatust olin proovinud lahendada mitmeid kordi kuid jäänud ikka jänni. Lõpuks sain üle pika aja taas üritades kõik õigesti ritta. Selle rohelise geokontrolli ja kohalemineku vahele jäi aga piisavalt pikk aeg, et unustada, mis värk selle koordinaadi leidmisega oligi. Esimeses punktis ei üritanudki kohapeal lahendada vaid salvestasin vajaliku info ja katsetasin kodus edasi. Olin aga täiesti unustanud selle viimase nipi. Mõned päevad passisin oma märkmeid kuni lõpuks hakkas koitma ja sai loa edasi tegutsemiseks. Seekord paistis koht selline, et ehk saab mugavalt kohapeal tegutseda. Ja nii oligi. Vedasin kraami autosse, sain kasutada kõiki multimeediasüsteemi mugavusi ja alles nüüd esmakordselt ka soovitatud abivahendeid. Natuke loogikat ja õnne lisaks ning esimene geokontrolli katse ka kohe rohetas. Suunati otse võssi ning kujuteldavaid georadu mööda ma nulli poole pugesin. Jõudsin juba mossitada, et leidis ka koha, kui lõpuks otsitavat nägin. Oli keeruline pusimine ja äge ka. Tänud!

 7 

Kui aare ilmus, ehk siis dets 2016 ma ka sellega alustasin. Läbi häda sain järgmisse vahepunkti. Sinna ma jõudsin aprillis 2017 ehk 5 kuud hiljem. Kuna mulle tookord pehmet sohvat seal ei pakutud, siis läksin koju pusserdama. Maha olin sõitnud pea 200km.

Kodus sain läbi häda järgmisse vahepunkti. Sinna jõudsin pimedas, aastanumber oli juba 2018. Võtsin info ja suundusin vahe ööbimispaika. Maha oli uhatud üle 100km. Seal selgus, et pimedas krabatu oli poolik. Uuesti tagasi, seekord sain nii 50km-ga hakkama, seekord uue kaaslasega, kellest kasu polnud kopikatki. Siis uuesti koju 100km ja seal sain geokontrolli roheliseks.

Täna uuesti siia 100km ja tagasi suure ringiga, et 150km võib vabalt kirja panna. Kokku vahetus juba 3-s aastanumber ja põletatud oli üle 700ltr kütust, no peab ikka valu inimesel olema seda Geomängu teha. Mis kokkuvõtteks ütelda: siiani arvasin, et olen musikaalne inimene, selgus aga, et Mõmm on nii kõrvadel trampinud, et valus kohe. Tänud, et tehtud sain, idee muidugi hea ja meeldis, et õlekõrre järgi ei haaranud, vaid pusasin täitsa üksi. Igas kohas muidugist oleks võinud muusika kuulamiseks sohvake olla. Tänud siiski näitamast uut ja kõva taset siin Geomängus!

Kohatult pikaks kujunes selle aardelaekani jõudmine. Aga kui see pidulik hetk ükskord kätte jõudis, oli kõik igati kohane ;)
Suured tänud!

Leitud

 5 

See on nüüd küll täiesti kohatu, et seda aaret oleme varem kaks korda pooltulutult otsimas käinud: 11. jaanuaril ja 11. detsembril 2017 - nagu mingi ühtede maagia.. Pooltulutult seetõttu, et iga kord oleme nagu midagi edasi saanud, aga ei läbe seal metsas pusida selle interneti jm jamadega - kui oid ja tahtmine ei võta. Nüüd oli lõpuks vajalik samuti talletatud - lood sekkusid isegi äsjasel Šveitsi lumelauareisil tavapäraste mäelugude muusikanimekirja. Aga ikka polnud endas seda pealehakkamist, et võtaks ja lahendaks koduski lõpuni..
Täna otsustasime siiski siit läbi kulgeda, ikkagi doktorihärra koos punase näkiga ka pundis, ehk saab haritusega asjast jagu. Eks ta umbes nii läinudki. Meil oli ju enamus paigas ja õige, paar viga tahtsid lihtsalt parandamist. No ja siis muidugi see geokontrolli jaoks koordinaatide konvertimine. Et ei oleks ikka mingit skoorimist :)
Suur oli rõõm, kui just mitte eriti pika pusimise ja aimamise ning loogika kasutamise peale lõpuks ometi ihaldatud ja kohane roheline tuluke põema süttis. Lõpus oli lust sama suur nagu aare. Tubli tükk Eskolt! Lahkudes oli nagu selliste pikkade, aastatepikkuste otsingtega ikka - pisut tühi tunnegi sees, et nagu mida või kuhu oma (geo)eluga edasi ;-)
Kõigest hoolimata kiidame ja täname Eskot väärika musikaalse (kome)jandi eest, mis ta meiesugustele kohatutele mühakatele korraldas. Ole Sa meheks ja peida veel! B-) Elagu Muuzika!

 2 

Esimese osa lahendasime Piiaga aarde nimele tüüpiliselt, ehk siis kohatult. Noh parasiitlus sobiks taaskord isegi paremini iseloomustama. Olime end juba pikemaks vaidluseks ja nuputamiseks valmis seadnud, kui oppaa - oligi lõpu koordinaadid olemas. Eelnevalt olime muidugi kuulanud erinevaid lugusid, mina totaks proovisin mõnda neist ka peast ära arvata, samas kui on olemas abividinad. Meenus ühe keskooli majandusjuhataja, kelle matemaatikat ma ise pealt nägin - ta tegi taskuarvutil tehet 1 x 100 ja oli väga nõutu kui = märgi vajutamise järel monitoril kohe mittemidagi ei muutunud. Seekord oli meil siis mõistust enam kui ühemehe mütsi alla mahub ja niimoodi me ka suutsime end logiraamatuni sirutada

 1 

Mõistatuse kodune osa oli mul ammuilma lahendatud, nüüd siis lõpuks oli aeg küps välitöödele minekuks. Ütleme nii, et ega neist vihjes soovitatud nimetustest seal põllu peal suurt tolku ei olnud, aga õnneks oli kahepeale ikka kuigipalju teadmiseid kogunenud ja nii umbes tunnikesega saime rohelise tule kätte ja suundusime järgmisesse punkti. Ega sealgi palju rutem ei läinud, aga lõpuks jõudsime siiski tulemuseni millega võis rahule jääda. Õnneks sobis see ka kontrollile ja saimegi lõppu minna. Tänud peitjale, väga mõnus mõistatus.

 2 

See austraallane ei tahtnud Harku rappa ujuma minna, seega võtsime suuna teisele poole. Ega palju valikuid polnudki, sest ooperid olid meil juba kenasti kuulatud ja numbrid paika pandud. Nii põhjalikult ja hingega valmistatud aaret pole ammu näinud. Selle eest Sulle, Esko, suured tänud.

 1 

Mari sai pärast eelmist katset kodus kohe lõpu kätte, mina ei viitsinud vaadata. Tänasel sombusel teisipäeval pakkus Mari esmalt äärmiselt kohatult rappa minna, kuid seejärel jäi siiski Kohatu peale. Enne seda lahendasin ka ise siis selle viimase mõistatuse ära ja sai see logi kirja ning saaga läbi. Aarde idee on tõesti väga hea. Kuna pärast ühte leidu koju tagasi minna oleks olnud äärmiselt kohatu, jätkasime skoorimist. Aitäh!

 3 

Kuivõrd tuul kurinahk on Pärnu lahelt jää minema puhunud, Peipsile vastikud praod sisse ajanud ning väikejärvel oli ka viimati kaladel suu peaaegu lukus, siis sattusin sel nädalavahetusel venna juurde. Minu ettepanek veidi värskes õhus ringi toimetada võeti hästi vastu. See sai valitud esimeseks otsitavaks. Kuivõrd eelnevalt olin suutnud juba lõpukoordinaadi välja peilida (seda täitsa iseseisvalt erinevalt eelmistest punktidest), siis nüüd oligi lõppu ukerdamise vaev. Tee sinna oli preagu lumise maa ja päikesega superluks äge. Peale seda, kui venna väiksem poiss kasseti kohta küsis mis see on.... tekkis jälle arusaam, et tegelikult on mõnda aega juba siin ilmas elatud. Kogu aarde eest peitjale kummardused ja ovatsioonid, õige asi ikka sai selle aasta mõistatusaarde sildi külge.

 2 

Ütlen kohe ära, et lihtsalt see aare ennast kätte ei andnud. Esimene mõistatus tundus väga lihtne ja saime geokontrolli kohe roheliseks, siis järgmises punktis saime aru, et tegelikult me ikka ei tea muusikast ja kunstist suurt midagi. Mingid mõtted ikka tekkisid ja hiljem kodus katsetades saime lõpuks ka sellest jagu. See oligi kõige raskem osa, edasi läks sutsukene lihtsamaks. Kus kohas see viimane punkt asub, see oli ammu selge aga ilma koordinaatideta ei tee siin midagi. Seega läks nädalaid enne kui viimasesse punkti jõudsime. Kõik oli siin tip top ja tegelikult oli see üks äge ja hariv aare. Me täname peitjat ja soovitame see ette võtta isegi siis, kui pole just muusika ja kunstiga sina peal.

 2 

See aare on mulle paras peavalu olnud juba ülesandmisest alates ;) Ka mõistatus ei hakanud esialgu jooksma ja sinnapaika ta jäigi, kuniks hiljuti seltskonnas sellest jälle juttu tuli ja minus huvi tekitas. Seekord laabus kõik ning ma ei saagi aru, miks ma enne kokku jooksin. Ilmselt on igal lahendusel oma aeg.
Täna väänasime oma tee moorimajast koju sedakaudu. Vahepunkti poole minnes saime paar sammu teha, kui hakkas kallama. Ootasime autos paar minutit ning kui päike jälle siras, asusime läbi märja metsa teele. Ah! Oh! Kuidas?! Elektroonilised abivahendid ei tahtnud seal kuidagi koostööd teha, pidime peast panema. Lõpuks jäi puudu vaid paar vastust. Pusisime niikaua, kuni jälle pilved me peade kohale kogunesid, siis pildistasin-lindistasin kõik üles ning kõndisime kiirel sammul auto poole. Mõte oli, et teeme kodus edasi aga otsustasime siiski korra veel numbreid vaadata. Kallavas paduvihmas saime nad paika ning rõõm rohelise geokontrolli üle oli suur. Järgmises vahepunktis läks asi juba palju libedamalt, abivahendid toimisid ja meie ümisesime ja lustisime vahepeal täie häälega, ¡Olé! :) See võidurõõm, kui geokontroll rohelist annab, see on ikka äge tunne. Lõppu jalutasime mööda vihmamärga metsa ning olime küll märjad aga õnnelikud. Ei meenugi, mil ma viimati nii suurt rahulolu mõne aarde leidmisest tundsin. Igati oma tiitlit väärt aare ning ilmselt ei suuda peitjat kunagi ära tänada. :D

:)

 1 

See on aare, mis on meeldinud mulle selle avaldamise päevast alates! Sain kohe lood ja pildid vastavusse. Mind kõnetas laulude ja piltide valik. See jäi peas kummitama. Igas vahepunktis sai eraldi aegadel käidud. Kui keegi küsib, mis aarded mulle kohe esimesena pähe tulevad, siis hetkel on neid kolm erinevat - Nargö, Kohatu Muusika ja Rummu Pähkel. Igaüks oma isemoodi looga. Kuigi viimast ma ise ei leidnudki! :)

Aitäh peitjat südant liigutava aarde eest!

 5 

Leitud. Kuigi olen tohutult musikaalne (saan aru kui muusika mängib), oleks minu puhul aarde otsimine lõppenud juba esimeses punktis. Õnneks kaasotsijad on musikaalsemad ja minu panus piirdus vaid transpordi ja seltskonna pakkumisega. Tänud peitjale. Väga hariv ja hästi teostatud.

 1 

Väga põnev mitmeetapiline muusika ja kunsti tutvustus, kuulamine, pildistamine ja ära arvamine. Rõõmu tegid tulemuslikud geokontrollid, erineva lahendusega vahepunktid ja muidugi üllatusi pungil lõpukonteiner. Kiitus peitjale.

Lõpuks lõpp sellel kohatul lool. Kuidagi ei arenenud see arvamiste värk ja üsna mitu korda käisin järeltööd targemate juures tegemas. Lõpus sain õnneks kõigest ise aru ja logi sai kirja. Tänud

01313

 1 

Kodutöö edenes hästi. Esimeses vahepunktis olime veidi hädas, kuid mõned numbrid sättisime siis loogika abil paika ja saimegi kohe geokontrolli roheliseks. Edasi läks lihtsamalt. Väga vahva teostusega ja hariv aare. Tänud!

 3 

Kõigepealt oli mul plaan jaanuarikuu lõpus oleval geotuuril seda aaret külastada kui antud piirkonda värvisin roheliseks. Eelmise päeva õhtul esimest mõistatust aga ära ei suutnud lahendada ja nii ma pidin lükkama selle plaani kaugemasse tulevikku. Päev hiljem kui alustasin otsast peale, sain täpselt sama tulemuse aga ühe numbrilise erinevusega. Ehk tuli välja, et kiirustades lipsas sisse väike näpuviga, mis jäi tol korral ka kahe silma vahele.

Nüüd olin pannud selle huvitava aarde enda sõpradele geopeituse tutvustamise päeva nimekirja lõppu. Aarde poole sõites otsustas päike loojuda ja enne metsa minekut oli juba kottpime. Varustasime ennast taskulampidega ja läksime pimedusse. Nulli jõudes ei leidnud eest ei ühtegi jälge ega karpi. Olime vales kohas. Mingi hetk oli kaardi peal mu sõrm või mõni muu nähtus uue punkti tekitanud mõnisada meetrit eemale tegelikust kohast. Õiges kohas jäi otsitav silma ja avades hakkasid kõik muusikat mängima. Esimesed valitud palad olid väga tuttavad ja loogilised numbrid leidsid oma tee paberile. Kaks lugu tekitasid veidi raskusi - üks oli täiesti võõras, teine tuttav aga ei mäletanud loo nime ega millest see pajatab. Ma jagasin infot, mis numbrid peavad millesesse skaalasse jääma ja nii me kombineerisime kokku sobiva jada. Edasi langes kogu koorem minu peale. Mul polnud õrna aimugi kuidas seda kordinaati tüüpi teisendada normaalseks. Esimest korda oli tunda ka seda, et inglise keele oskusest pole googli otsingus mittemingit kasu. Kodus oli hea - pane vaid Maaametisse ja saad vastu ilusa koordinaadi. Napilt ennem õhus tuntavat kärsituse tugevnemist hammustasin läbi probleemid ja sain geokontrolli testida, mis andis vastuseks aga vale koht. Kiiresti löödi lauda idee mida peab muutma ja järgnev tulemus oli juba õige. Terve aeg oli väga veider selliseid palu nende instrumentidega mängida kuu -ja taskulambivalgel.

Järgmine punkt oli autoteele õnneks piisavalt ligidal, et pidasime targemaks tarida kõik leitu autosse. Lisaks mugavale valgusele ja soojusele leidsime ka võimaluse kuidas haakida see auto audiosüsteemile külge. See punkt oli kindlasti kõige keerulisem. Esimese kuulamise järel saime kirja vaid üksikud "100%" numbrid. Paari järgmise ringi järel oli geokontrolli sisestatud paar valet varianti ja saime aru, et oma peaga seda ära ei lahenda. Võtsime appi peitja poolt vihjatud abivahendid. Pärast mitmeid korrektuure ei olnud aga ikka rohelist tuld saanud. Kui olime autos juba poolteist tundi klassikalist muusikat kuulunanud siis tabasime ära millised kaks tulemit peab omavahel ära vahetama.

Lõppu minemise osas oli ragistamise vaev. Leitud muusika kollektsioon ehmatas meid esialgu ära, et ega see veel üks järjekordne mõistatuse punkt ole. Õnneks oli ka logiraamat. Jäädvustasime endale lugude nimesid ja piltide autoreid. Tagasiteel Tallinna kuulasime veel uuesti meeldejäävamaid palasid. Täname peitjat vaeva nähtud ja läbimõeldud tehnilise aarde eest! Kiitus.

 2 

Jätkan sealt, kus eelmine kord pooleli jäi. Läksin rõõmsalt koju. Istusin diivanile, võtsin paberi ette ja ... kurja... esimene katsetus ja geokontroll roheline. Miks ma seda metsas teha ei võinud? No nüüd polnud enam midagi päästa. Jäi oma aega ootama.
Pühapäeval Raplasse sõites rääkisime sellest aardest palju, aga kuna ta päris tee äärde ei jäänud, siis tegudeks ei läinud.
Teisipäeval lõpuks see kauaoodatud aeg saabuski. Oi-oi, kui külm õues oli! Kõigepealt pildistasin pildistamisväärse ära ja siis otsustasin kohapeal proovida. Esimene katsetus läks täppi. Alguses tundus, et olen seal esimene uudistaja, aga peagi jõudsin georajale, mis kenasti aarde juurde viis. Viimased leidjad olid seal käinud eelmisel kuul. Sellel aastal on lumega ikka tõsine ikaldus. Näpud jääs sai kuidagi nimi kirja ja kiirelt tagasi. Aitäh selle laheda aarde eest! Minu arust on nii aarde mõte kui kõik punktid imelised. Väga tänan ja soovitan!

 1 

Kunsti sai nüüd küll ammutatud lausa kamaluga. Õnneks hakkas midagi külge ka ja saime nimed kirja. Meie täname!

 8 

Kohatu Muusika

                                                      JÖRISEDA OMAL VIISIL   

Kui kohatu oli see muusika, mis kõrvu paitas see öö
ei und saanud, mõtted rändasid kaugele, ees ootas töö...
töö see tehtud ja taas see muusika, appi ma enam ei või
piiga uksel seisis, pead vangutas ja mammaga kampa lõi.

Noorus on kaval , tal tagataskus on imevigurid, need edu lõpuks ju tõid
kui saadud numbrid olime söötnud kompuutrisse, seisis ees kiri, metsa minna võid.
Mets öösel on täis tonte ja kolle ja kõiksugu loomi ka
ei sinna me öösel siis läinud, magada tahaks ju ma.

Möödusid päevad , töö ja veel kord töö ja siis juba öö
ei niiviisi metsa ju lähe, seal hundid ju uluvad ja pimedas varbagi ära lööb
Nii kulus veel päevi, tuli lund, tuli vihma ja tuult
muusika kõlas me kõrvus, kuid see oli midagi uut.

Nii see kohatu muusika ajud ju krussi meil ajas
kuni lõpuks oli päev, polnud lund ja ei vihmagi sadand.
Jalad kummalist värvi, üks must ja teine oranz
nii seal paduvõssis käis üks väga isevärki tants.

Muusika vaibus ....
Taas sajab kohevat lund…
Oh oli ju hästi meil valitud see kohalesaabumise tund …
Tänan Meistrit ja kambajõmme ka, elagu ajatu muusika!

 1 

Kohatu oleks midagi kohatut öelda. Vaeva on ju nähtud. Täiesti esmakordne kogemus ja paras pähkel. Hoopis teine tase.

 14 

Niih, paneme Kiri Te Kanawa mängima, siis on mõnusam lugusid vesta.

Esimene. Mõnus õhtu. Tööd tehtud, aarded skooritud, siis lajatab uus. Luurad ühe silmaga, kuidas kiirreageerijad metsas piuksuvad, teisega lahendad mõistatust. Saad rohelise, ärritad sellega kiirreageerijaid, vastad eitavalt kutsele oma koordinaatidega ftfima minna – mõnus. Kiidad peitjat.

Teine. Kunagi hiljem sõidad kohale. Imetled kasti, mängid, kuulad. Tasapisi hakkab tekkima arusaam, et mõni hakkabki geopeituriks selleks, et oma vanadest asjadest viisakal moel lahti saada. Kui nad niisama metsa alla viid, käib neid vaatamas maaomanik ja tolle kutsutud keskkonnainspektsioon. Aga võta seesama vana mööbel, pane sinna mänguasju ja muud tarbetut kola sisse, vii metsa ja nimeta aardeks – vaata kui palju rõõmu inimesed sest saavad! Tulevad, keerutavad väntasid, kikitavad kõrvu, pomisevad miskit, uurivad miskit, kolistavad riividega ja kimavad jälle minema.

Kolmas. Kui teismelised kooli mälumängul, ühel klapp ühes, teisel teises kõrvas, hea veel, et kõlvatusi ei hakka tegema. Vaevaliselt tulevad need õiged vastused, aga nad tulevad. Nupud on peened, kõrvad töntsivõitu, lumesadu tõmbab tähelepanu endale ...

Neljas. Kõnnid juhusliku võsa vahel – ei teed, ei rada, lükkad käega oksi eemale, et mitte lund krae vahele saada. Ja siis ta tuleb – koer, tsiviliseeritud, kaelarihm kaasas, peremees natuke maad tagapool. Üllatunud on kõik, isegi koer, kes muidu pidada inimesi surnuks lakkuma, jätab oma protseduurid tegemata. Olukorra absurdsus välistab kõik küsimused, nuusutame üksteist, tõmbame kõhud sisse ja mahume mööda. Aga noh, Muusika küla nimi tuleb ju mitte muusikast, vaid venekeelsest sõnast mužik – sedasi olla vanasti teeröövleid kutsutud. Selge pilt, mida siin võsas aetakse ...

Ja kui Kiri oma lauluga valmis on saanud, võib ju Hayley Westenra’ga edasi minna. Aitüma, võimas värk!

 6 

Kui esimest mõistatust lahendama hakkasin, siis algul sain kahest aru, aga järgmised oli täitsa müstika. Siiski, kui mitu korda veel kuulasin läksid kõik väga loogiliselt paika. Meeli ütles, et tal pool kilekotitäit kohatut muusikat üle ning tahab koos lahendada. Lõpuks leidsime ühise aja ning läksime kohale. Läks mitu minutit enne kui uks avanes, liiga keeruline lukk oli me jaoks. Hea, et siia üksi ei tulnud, sest see punkt oli palju keerulisem. Kodus rahulikult tehes teeksin pikapeale ära, aga mitte seal metsas. Meeli on õnneks muusikatundidest midagi meelde jätnud ning mõistatus hakkas hargnema. Esimese katsega oli geokontroll põhjas ning läksime edasi. Teises punktis oli algul suur hämming ja valesti arusaamine. Lõpuks saime numbrid paberile, aga koordinaat läks mööda. Hakkasime siis otsast peale ning saime hoopis teised numbrid, aga ikka pihta ei saa. Oli plaan kodus sarnaseid tähtede väärtusi omavahel vahetada ning geokontrolli pommitada. Koju avastasin et esimesel katsel tegime eriti lolli hooletusvea ning pärast seda pihtas põhjas. Täna tulime kohale ning läbi võsa jõudsime lõppu. Mööda georada tagasi minnes avastasime, et olime 80m liiga vara metsa läinud. Hea, et ei osalenud suure kamba logis, siis oleks lihtsalt leitud, logitud olnud. Tänan raske, aga toreda mõistatuse eest.

M: esiteks Tunk ja siis muusika, seda siis geomaailmas, päriselus oleks vastupidi, vabandan :P Igatahes seda aaret tahtsin ma saada. Esimese otsa ma maletasin kuidagi kokku, hiljem Kaupo peenhäälestavad vihjed abiks. Kaunis männimetsas süvenenult aju ja muud kruttides tekkis arvamus, et teadmistest jääb väheks ning III oksa all oli selge, et siin vaid viiulipiinaja ja trollidega muinasjutuga kaugele ei purjeta. Samal õhtul siis ainult koju tagasi... Hiljem leidis Kaupo minu poolt sooritatud, no ütleme pisi-kõrvalekalde loogikast ning selgus, et mõnus klassikatund põrisevas Das Passatis polnud mitte lihtsalt külmas kohas veedetud kvaliteetaeg. Väääga kõva oli lõpus leitud raamatuke! Kahju oma harimatusest :( SUURED tänud mõnusa retke, nii metsa kui muusika, eest!

 15 

Ma tean, et paar inimest ootavad kannatamatult minu logi sellele aardele. Selle peavad nad saama.
Tavaline 6 sekundi aare ja leitud esimesest vaadatud kohast.

Tegelikult ma võiksin muidugi rääkida, kuidas ma Marisega kell 2 päeval kokku saades olin ette valmistunud teise punkti minekuks, kuid kurtsin ühtlasi, et üksi metsas käies kipub julgusest puudu jääma ning äkki otsiks ikka midagi linnalähedasemat. Kambakesi minnes ei julge sellele jahimeeste seltsile ükski loom vastu astuda, aga üksi vaikselt metsas tatsudes võib põder mind ekslikuks teiseks põdraks pidada ning tuleb siis vaatama, kas olen isane või emane - et kas läheb löömaks või paaritumiseks...
Samuti võiksin rääkida, kuidas Marisega kokkusaamise järel kihutasin ikkagi sinna kuramuse teise punkti, kuna eelmiste punktide lühikirumise järel tekkis vastupandamatu soov minna ja veel kiruda. Täielik masohhist...
Ma võiksin pajatada sellest, kuidas teise punkti leidmine oli kui muusika minu kõrvadele, kuna osad vidinad seal meenutasid koguni lapsepõlve, mil nii mõnigi kuulus meloodia oli mu lemmikutes esikohal ning mu ema arvas seetõttu ekslikult, et mulle võib tulevikus koguni klassikaline muusika meeldida...
Ma võiksin vesta sellest, kuidas ma autos külmast sinisena üritasin tunni jooksul viimase punkti koordinaate kokku laulda, kuid kuna mu aju kippus kinni jäätuma, tõin kogu heliseva muusika endale ikkagi koju...
Ma võiksin pikalt ja laialt heietada, kuidas ma kodus Aigari kõrvakuulmise proovile panin, kuid seevastu numbrid üllatavalt kähku välja võlusin ning kontrolli esimese korraga roheliseks saamisel ei jõudnud end ära neada, miks ma seda metsas teha ei võinud. Sest nüüd jäi asi kripeldama...
Ma võiksin rääkida sellest, kuidas see nii kangesti kripeldas, et ma öösel ikkagi autole hääled sisse lõin ning taskulambiga metsa läksin...
Ma võiksin jagada oma tundeid, mis valdasid mind keset tihnikut, kui metsas ähvardavaid praksatusi kuulsin ning autosse tagasi jooksin, kuna olin kindel, et see Tartu hundikari on 200 km matka ette võtnud, et proovida, kuidas maitseb tallinlaste veri...
Ma võiksin kirjeldada seda võitlust endaga, kes ma uuesti autost väljudes jänese jälgi maas vaatlesin ning juurdlesin, miks ma temast kehvem peaksin olema...
Ma võiksin maninida, kui kohutavalt külm seal oli, kuna termomeeter näitas -18 kraadi ning varbaid ei tundnud ma juba esimese metsas käimise järel...
Ma võiksin rääkida, kuidas 160 m kaugusel aardest ma endiselt kõhklesin, kas minna või mitte...
Ma võiksin edasi anda oma pettumust, mis mind valdas lõpuks aardekarbi ees seistes, kui avastasin, et ma ei peagi Eesti hümni laulma karbi avamiseks. See oleks olnud tõesti kohatu muusika...
Ma võiksin veel kirjeldada seda paanikat, kui ma ähkides, hing rinnus kinni auto poole tagasi jooksin, kuna metsast kostuv praksumine kõlas ikkagi nii lähedalt...

Ma oleks võinud sellest kõigest rääkida, aga vot nüüd arvake ise, kuidas mu nimi sinna logiraamatusse sattus.

 5 

See aare oli tänase päeva peaeesmärk. Kodus olin suure hädaga geokontrollilt rohelise tule kätte saanud. Kohapeal osutus asi veel hullemaks kui olin osanud karta. Esimese punkti puhul sai vähemalt sõnade järgi midagigigi oletada, aga kohapeal pakutavatel meloodiatel ju sõnu pole. Paari kuulates tundus, et vist olen midagi sarnast varem kuulnud ja ülejäänute puhul ei tekkinud sedagi tunnet. Mõne aja pärast jõudsin veendumusele, et minu muusikalised teadmised jätavad mu siin lootusetult jänni ja erinevalt eelmistest tiimidest pole ka konsiiliumit seal metsas kusagilt võtta. Paremate ideede puudumisel rakendasin loogikat kombineerituna geokontrolliga. Üllatavalt kiirelt geokontroll nõustus ja sain edasi suunduda. Teises vahepunktis ei olnud olukord palju targem, õnneks aitas siingi loogika edasi. Lõpp oli ka laitmatult teostatud. Tähendasin oma nime logiraamatus sobiva kuupäeval lahtrisse ja suundusin edasi. Ülivinge asi igatahes tehtud. Kestvad kiiduavaldused peitja aardessil.

 1 

Kui Ethel ja Priit mind kaasa kutsusid, siis olid mul üldse teised plaanid ning ajasin sõrad vastu. Lõpuks läks nagu tavaliselt, linnariided vahetusid georiiete vastu ning kui uus päev algas, olime juba kümnete kilomeetrite kaugusel võsas. Mis oli üks ütlemata lahe õhtu, aitäh!

 6 

Avaldamise õhtul leidsime ennast koos seltskonnaga hoopis Kivinõia valdustest. Kui printsess päästetud ja muud vägiteod sooritatud, jäi ikka närima, et ehk peaks seda imeasja ka proovima. Jäime sinnasamma metsa vahele lahendama. Tunnikese lahendasime, aga kui midagi koordinaadisarnast kooruma ei hakanud ja loogika igatpidi sõlmes oli, pidime alla andma.

Järgmisel päeval tegime targa avastuse, et koordinaate saab ka teistmoodi esitada... Päris arvutiga oli lahendamine ka muidugi igatpidi mugavam ja saigi esimene punkt paika. Õhtul liitusime pärast Orbitat seiklejate brigaadiga ning suundusime metsa muusikat kuulama.

Kambaga on muidu lahe otsida küll, aga peitja on selgelt liiga vähe atraktsioone tekitanud - millega muidu seletada seda, et enamus ajast tuli lihtsalt sõõri taga seista ja omaette muheleda. Teises punktis hakkas see vähenegi tööjaotus lagunema ja mingil hetkel hakkas viimastest asjalikest üsna kahju. Küll aga tuleb tunnistada, et sarnaselt miljonärisaatele tuli ka siin välja suure seltskonna jagatud teadmiste paikapidavuse seadus - kui piisavalt arvamusi liigub ühes suunas, siis küll läheb ka geokontroll lõpuks roheliseks.

Tuleb tugevalt tunnustada - peitja poolt aardesse panustatud teadmised, kogemused ja töömaht säravad läbi igas etapis. Juba veebipõhiselt teostatuna nõuaks üsna palju toimetamist, aga geopeiduliselt ja metsa viiduna... oh jaa. Ja Inga logi annab aimu, kui ränk oleks sellega üksinda maadelda :) Oli vaimustav öine seiklus, aitäh seltskonnale ja müts maha peitja ees!

 4 

Mõnes mõttes on isegi hea,et advendiaardena selle avaldumise hetk viibis.Saime rahulikult ilma kiirustamata hoopis Kivinõiale külla minna.Kuna olime avaldumise hetke nagunii „maha maganud“ ja lugenud kirjeldust ,oli minul küll soov puhanud peaga esimene osa mõistatusest ära lahendada tubastes tingimustes.

Mõistatuse esimese vahepunkti lahend tuli mõnusalt kiirelt ning esimese korraga oli lubav tuli käes. Välitöödele minekut ei olnud veel planeerinud.Komandopunkt Orbita parklas komplekteeris Ethel usinalt kokku „orkestrit“ millega teha veel üks väljasõit.Viivuke mõtlemist ja otsustasin samuti liituda.

Jõudsime siis viimaks esimesse vahepunkti.Taas läks mõistatamise osa soravalt,eks oli ka muljetavaldavalt kultuurne seltskond kokku tulnud.Teise vahepunkti koordinaat läks pihta esimese katsega ja põnev aardeotsing sai jätku.

Järgmises vahepunktis läks juba kauem aega.Ülesande lahendamisel sai määravaks tõeline team spirit-igaüks võttis endale jõukohase rolli.Ingridi kirjeldus toimunust on muidugi tabavalt kümnesse :)

Kogu aarde ülesehitus meeldis mulle väga. Ja mõnus seltskond aitab kindlasti kaasa välimõistatuse sujuvamal lahendamisel-aitäh kõigile kohalviibinutele!

Põnevusega jään ootama ka logisid neilt kes üksinda suudavad kogu müsteeriumi ära lahendada. Minu poolt kindel AA kandidaat,aitäh Esko!

 4 

Peale Lepalinnu uue aarde leidmist tegi Ethel ettepaneku, et otsiks ka Tunki aarde üles. Kuna see tundus korralik pähkel olevat, siis kambakesi kindlasti lihtsam.

Suured tänud Tunkile vaeva nägemise eest, nii mõistatuse koostamisel, kui kõigi nende kastide kokku panemisel ja kohale tarimise eest. Tõsiselt korralik töö oli ära tehtud!

Suured tänud ka kõigile kaasotsijatele/lahendajatele, minul üksi oleks see kindlasti tegemata jäänud.

 7 

Tegelikult algas selle aarde lugu juba Koselt Komandopunkt Orbita aarde juurest eelmise päeva viimastel tundidel, kui Ethel tegi tervele seltskonnale ettepaneku aare ära lahendada. Sõitsime siis punkti K, kus sai nii kuulatud, mõtiskletud, ja lõpuks ka kirvetatud. Ja kirves oli kohe nii terav, et esimene geokontroll oli roheline. Punktis L aga enam nii libedalt ei läinud, tuli kasutada ka inimmälust targemaid abivahendeid. Kõik oli justkui paika saadud, aga roheliseks geokontroll mitte minna ei tahtnud. Lugesime siis juhendit, ja.... rumalus võttis ikka sõnatuks. Kuulasime veelkord kõik üle, tegime parandusi ja peagi saimegi lõpu roheliseks. Minek sinna oli kuidagi väga huvitavat rada pidi. Iga minuti tagant üle küsides oli aardeni ikka 100 meetrit jäänud. Kas aare võttis tõesti jalad alla ja pani meie eest jooksu? Õnneks siiski seekord mitte. Kohale jõudes polnud võimalik aardest mööda vaadata, ükskõik kuidas ka üritanud oleks. Lihtsalt nii suur oli teine. STF läks ühiselt 01.05 kirja. Tagasi läksime juba mööda normaalset rada. Aitäh, väga lahedalt tehtud aare. Tekkis võimalus põhi- ja keskkooli põhjalikke muusikaõpinguid ka lõpuks natuke ellu rakendada.

 8 

Peale väikest pusimist muusika ja kunstiga tutvumisel, olid päeval K-numbrid kätte saadud. Kohe esimese korraga päris täppi ei saanud, sest üks täht eksitas, aga koht juba andis lootust. Õhtul kogunes seltskond kohatuid muusikuid kokku, osadel oli koht olemas, teised leidsid ka mõnda tühjemasse autosse omale koha ja kunstiline aare ootas edasilahendamist. Esimeses punktis läks üllatavalt hästi st esimene lahenduse variant läks kohe täppi. Teises punktis enam nii lihtsalt ei läinud, kes kuulas, kes vaatas, kes kirjutas, kes näitas tuld, kes ootas teisendamist, kes koordinaate... aga nagu ikka- ei osanud keegi lugeda. Kui osadel oli „oma töö“ tehtud, siis meie Leeloga ei saanud enam mitte millesti aru ja ütlesime, et hakkame nüüd otsast peale. Õnneks märkas keegi kirjeldust lugeda ja ega siis enam muud polnudki kui vajalik info üle kuulata ja asi hakkas paika loksuma, natuke kombineerimist ja tulemus käes. No peale kõike seda ei saand lõpp kuidagi peitu jääda. Vägev jaaniussikeste seiklus pimedas öös. Tänud peitjale!

 3 

STF kl.01.05 Mõnusa seltskonnaga, mõnus matk. Kambakesi koos läks päris libedalt. Tänud peitjale ja tänud seltskonnale, oli tõesti lõbus.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 5 

Aarde avaldumist ootasime Järve Statoilis ja seal olles selgus, et Järve keskuse ees oli mingi suurem punt kogunenud. Aarde avaldumist andis ikka oodata, vahepeal üritasin lausa koolitööga tegeleda (keeruline asi, kui pidevalt geopeituse lehte refreshima peab). Kui siis aare üles tuli, käskisime meie Mihkliga Madisel sõita ja ise asusime lahendama. Väga vaevaliselt läks... Vahepeal käisime veel kirvetamas, siis otsustasime loobuda, siis kirvetasime kõiki tee ääres olevaid kahtlase välimusega objekte, siis otsustasime jälle loobuda, siis sai Mihkel vahepeal Vana Põlvkonna leitud ja mõtlesime, et enne lõplikku loobumist võiks ju korra veel proovida... Ja nii see roheline geokontroll ennast ilmutaski. No ja muidugi jooksid kõik loobumismõtted minema. Enne meid tehtud 3 rohelist geokontrolli andsid alust arvata, et keegi juba ootab/otsib/logib ja nii oligi - leidsime Marise ja mugu-Marguse, kes olid vahepunktis juba ühe korra käinud, aga koordinaati nad kätte saanud ei olnud. Tegutsesime koos, piinasime nutiseadmeid ja kondasime mälusoppides ning üsna pea oligi meil koordinaat käes. Järgmises punktis tundus kogu asja lahendamine autos veidi lihtsamana. Nii me tegimegi, pusimist oli omajagu, aga koordinaadi saime lõpuks siiski kätte. Muidugi ei saanud ennast siis ära kiruda, koht oli meie kirvetatud kohale niiiiiii lähedal... Samas ju tore, et ka vahvad vahepunktid külastatud said, tõesti tasub minna, mõnus aare on, aga mõne sõbra võiks ikka seltsiks võtta, sest see asi on natuke selline tiimitöö maiguline kohati, mitu pead on ikka mitu pead ning aega läks ka ainult 3 ja pool tundi. Magama saime alles kella kolme ajal :) Aga eks need öised seiklused olegi need kõige magusamad! Aitäh peitjale ja kaasöökullidele toreda õhtu/öö eest!

 5 

Alguses saime kõvasti aarde avaldumist oodata. Kui aare avaldus, üritasime Liisiga sõitmise ajal mõistatust lahendada, aga midagi jäi puudu. Proovisime Muusikas kirvetada ja ma otsisin Vana põlvkonna aarde üles. Proovisime siis uuesti mõistatust lahendada, sest vahepeal oli rohelisi kontrolle tehtud. Varsti saime ka roheliseks. Jess! K punktist leidsime eest Marguse ja Marise. Edasine teekond kuni leiuni kulges üsna vaevaliselt, üle kivide ja kändude. Lõpp oli väga hästi tehtud ja FTF läks kirja 01:30. Aitäh!

 10 

Tunki uue advendiaarde osas tegime eelnevalt panuseid ja arvasime, et ilmselt tuleb mõistatus. Nii et selles osas me mööda ei pannud, aga et selline mõistatus. . nujaa. Tegelikult oli minul kuni aarde avaldumiseni täitsa tore õhtu :) Kõigepealt kirikus jõulukontsert, siis kodus mõnus jõulumuusika ja glögi kuni avaldus aare ning mõtlesin, et ah proovin korra. Kodus arvuti taga oli see nii lihtne. Ma ei kujuta ette kuidas kiirreageerijad seda autos käigu pealt lahendasid. Aga valitud mõistatuse teemad on tegelikult minu jaoks mitte kergete killast. Proovige, siis saate teada, kui lihtne see krempel on. Niisiis, esimene katse ja . . pihtas põhjas, minul suured silmad, aga nii see arvutiekraan väitis. Selle peale tekkis Marguses hasart, ajaks auto käima ning tormaks, saadud punkt on üsna lähedal ja lehele tekkisid järjest vaid punased vastused. Okei, magamine ongi ületähtsustatud. Seiklejahingega geopeitur ei maga advendikaid maha. Sõidame. Leiame. Lihtsamaks see mõistatus ei lähe, seda võime öelda :) Liiga palju ei taha ka reeta. Hea, et oli oodata lisajõudu ning seda me metsas siis pool tunnikest tegime. Ühendasime jõud ning napsasime ööst kvaliteetaega mõnusa seltskonnaga. Tänan peitjat, see oli üks väga vahva öö :) Ja jätkuvalt imetlen, kuidas sa oskasid nii mõnusa pähkli kokku panna. Keeruline küll, aga see tegigi asja huvitavaks. Tänud ka Mihklile, Liisile ja Madisele ühise toreda öö eest!

 12 

Õhtuks paremat plaani ei tekkinud, kui et võtame arvuti kaasa (oli väga suur tõenäosus, et avaldub mõistatus) ning lähme üheksaks Järve keskuse juurde ootama. Üheksa ajal aaret ei avaldunud ning järgmised tund aega möödusid vahelduva eduga geopeituse lehte värskendades.

Kui aare kümne ajal avaldus, siis asusime kohe Muusika poole teele. Liis ja Mihkel lahendasid mõistatust ning lootsin, et nad saavad selle enne kohale jõudmist valmis. Nii ei läinud ning paremate mõtete puudumisel kirvetasime suvalisi kohti. Mingi hetk sattusime oma kirvetamistega Vana põlvkond aarde juurde ning Mihkel tegi selle ära. Seejärel olin mina mõtetes juba loobumas, kuna mitu rohelist geokontrolli tehti. Meie salakaval plaan kellelegi sappa haakida, kes on kontrolli roheliseks saanud, ei õnnestunud, kuna kedagi tuttavat ei liikunud mööda. Liis ja Mihkel aga ei andnud alla ning mingi hetk öeldi mulle numbrid, mida pidin teisendama. Geokontroll arvas teisendustest hästi ning läksime vahepunkti K poole.

Vahepunkti läheduses ootas juba üks auto ning selgus, et need olid Margus ja Maris, kes olid esimestena vahepunkti roheliseks saanud. Ühendasime jõud ning läksime vahepunkti. Ohoh, või sellised asjad valmis tehtud! Vedasin lõpuks ka arvuti metsa alla lootuses, et sealne vahend aitab paremini meid, aga ei.. Puhas loogika ja matemaatika olid need, mis meid edasi aitasid. L geokontrolli saime teise katsega roheliseks ning liikusime edasi.

L punktis läks meil eriti kaua, kuna olime suutnud ühe numbri valesti kirjutada. Kui taipasime lõpuks algandmd üle vaadata, oli kontroll hetkega roheline. Hea, et sellega meie piinad lõppesid ning Tunk ei teinud MART stiilis aaret siia. Sellega möllaks siiamaani seal..

Logi sai tühja logiraamatusse kirja kell 1:30 ning seejärel tulime kärmelt koju. Või noh, Mihkel tuli veel koju viia ning nii ma siis sain lõpuks kell 3:30 magama. Kord, kui olime Liisi vanaemale oma järjekordsest seiklusest rääkinud, küsis ta meilt, et "kas te muidu olete normaalsed?". Olen seda isegi mõelnud ning järeldus on, et.. ega ikka ei ole küll. Aga vähemalt meil on põnev ning see meeldib meile kõige rohkem.

Aitäh peitjale paraja pähkli eest. Vahepeal oli tunne, et mängime Dixitit ning ega tagantjärgi pole mõtet midagi väga küsida aarde kohta. Hommikul pärast mõnetunnist und ärgates suutsin ühe vahepunkti ühte pala ümiseda omaette. Tehnilised vahendid on aga palad salvestanud, seega katsun nüüd neist mõned meenutada.