Raadiraja 1

Kui olime üle künka aasale jõudnud, suundusime aarde poole. Kohale jõudes teadsime enam-vähem kust otsida ja ennäe varsti oligi aare meil käes. Aitäh peitjale!

Väga mõnus niiduala, kus jalutada. Tulime otse Hiinalinna BBQ aarde juurest. Kenasti leitud toredast peidukast.

Aare asub koordinaatidel.

Praegu oli aarde juurde viiv ala nagu suur golfi väljak, mõnus sile tee, aitäh :)

Aitäh aarde eest!

Tänan peitmast.

Oi kui palju siin päikseloojangu ajal sääski oli!

Kiire leid! Aitähhid! :)

Leitud! Aitäh peitjale!

Kiire leid! Aitäh peitjale! :)

Kiire leid, teistega läks asi vähe lappama...

leidsime. huvitav struktuur. hetkel voolab temast läbi oja. aitäh!

 2 

Uus asukoht eelmisest u. 45 m loodes. Endiseks peidukohaks olnud puud pole enam olemas, selle otsa enam ronima ei pea.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Ajutisele puhkusele seoses maastikul uue ajajärgu saabumisega.

Raadi looduskaitsealal toimuvad rohumaa taastamise tööd ning seal võetakse enamus võsa ja vanu puid maha. Sellega seoses on ka Raadiraja 1 asukoht nüüdsest olematu. Aarde leidsin maha võetud võsa hunniku alt üles mingi imega ja panin selle hetkel esialgseks asukohaks olnud puu alla - ka see puu on maha võetud ning suure tõenäosusega veetakse sealt minema või sõidetakse puruks, sest ala on plaanis niidetavaks muuta. Raadiraja 4 aare on napilt maha võtmisest pääsenud ning muud Raadiraja aarded asuvad tööde alalt väljas :)

Viimastel Tartus käikudel oli see piirkond juba korduvalt silma jäänud, aga kunagi polnud viitsinud siia trügida. Kambaga oli siin mõnus kulgeda. Oli näha, et maastikut on kõvasti ümber kujundatud, õnneks sellel hetkel oli veel karbike alles. Kahju, et saatus sellele küüned taha sai.

Tänud

Yle tyhermaa jalutades oli meil kuri kahtlus et kas oleme äkki hiljaks jäänud ja uusarendus peale tulnud. Meile yllatuslikult oli aga vanur tõitsa k6bus ja seisis täitsa endal jalal pysti. Panime nimed kirja ja t6desime et ega tal vist pikka pidu siin pole. Nyyd logi kirjutama hakates saingi kinnitust et kuskil miskit toimub. Eks paistab mis ja kuidas seal edasi need asjad olema hakkavad. Tänud peitjale

Raadiraja aarded on ammu kaardil oodanud, nüüd siis lõpuks võtsime kambaga ette. Maastikul oli näha kõvasti tegevust, võsalõikus ja buldooserid olid agaralt mütanud. Nullile lähenedes oli kahtlus aarde olemasolust, aga üllatuslikult oli aaret varjav kipakas puuront veel täitsa püsti, ilmselgelt mitte kauaks. Nagu järgnevast logist selgub, enam juba mitte.

Leitud, aitäh!

Tänud peitjale!

Leitud. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Otsitud, leitud, ronitud, logitud. Aitäh.

Kiire ronimine ja logitud

Jalutuskäik tehtud ja aare leitud. Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Tänan aarde eest!

Kummik jalga, kott selga ja raadiringile. Rajad ja minu suund ei läinud kokku. Aitäh!

Ulme, Mapsi pealt tundub kordades mõnusam läbimine. Õnneks enam seda aaret logima ei pea :)

Kaupo hoiatas ette, et asub küll Raadil, aga rajaga pole mingit pistmist. Tõsi see oli, ümberringi oli heinamaa ja üks objekt, kuhu mul oli kõrgendatud huvi saada. Nulli jõudes sain natuke otsida, aga kui silmad õigele tasandile suunasin, siis tuli ka leid.

Teekond aardeni oli vahepeal ikka väga vesine.Aitäh!

Leitud tänan

Raadiraja retke jätk peale Hiinalinna BBQ'd, kiire leid. Tänud aarde eest!

Käisin pärast Aulit, Ilusti oli tagasi pandud. Selline mõnus inimesest vähepuututud koht tundub. Eriti kummastav oli selles paigas kuulda Elroni rongivilet ja sellele järgnevad rongi lahkumise häält. Mingi salaraudtee või helipettus?

 2 

Täna võtsin Tartu küljealuse padriku ja eikellegimaa ette. Kaasas üks järjekordne mugu, keda ma geoviirusega nakatada püüdsin. Raadiraja 1 suunas või mitte suunas liikumise otsustavaks momendiks sai see, kui ta enam-vähem nõustus mulle vajadusel pätti tegema.

Muid ronimisvahendeid kaasas polnud ja 3,5 maastik on juba vastu näppe andnud. Ega seegi mingit garantiid andnud, aga siis oli vähemalt mõtet minna ja vaadata, et kui hapud need viinamarjad siis täpselt on.

Teel tõusis kõrgustesse üks päris suur kulliline, nii lähedalt ja nii suurt ma varem näinud polegi. Kahjuks kaamerapäästikut vajutada ei jõudnud ja kõik toimus liiga kiiresti ka selleks, et mingigi selgem ülevaade saada, mille baasil hiljem tarku linnuraamatuid tudeerida. Päev oli igatahes korda läinud.

Aaret soovitati otsida küll vihma ja pimedaga, aga mulle meeldis kuiv päikesepaiste ka väga.

Kaardi ja maastiku koosmõjus hakkasin päris kaugelt aimama, millega tegu võib olla. Lähemal uurimisel avastasin ägeda peiduka. Logisime siis siuh ja supsti ära (loe: kõva ähkimise ja puhkimisega, aga tehtud ma sain). Tagasi maa peal aga meenus, et mingit koodi pidi ka otsima.

Kellel pea ei lõika sellel lõikavad jalad. Tarvis oli ainult otsustada, et kas lõikama peab kohe praegu või kunagi hiljem, kui ma võin hakata sellest koodist puudust tundma. "Koht on iseenesest kodu lähedal," sosistas laiskusekuradike kõrva.

Ma vist isegi kaks sammu võtsin ta õhutusel aardest eemale. Siis ei pidanud aga närv vastu - mis geopeitur ma olen, kui nii kergesti alla annan. Ei jäänud muud üle, kui tsirkust veelgi parema etteastega korrata ja see koodi asi kah välja uurida.

Tänud peitjale!

Väga hea kohapeale on aare paigutatud. Huvitav jalutuskäik “mittekuhugi” maale.

Täna võtsime ette Raadiraja kaugemad aarded. Siin oli vaja ronida, aga kahekesi saime karbi kenasti kätte ja logi kirja. Täname!

Mulle väga meeldis. Praegu -9 kraadiga oli läbi lume lähenemine mõnus, maapind üldiselt tahke ja ümbrus meeldivalt inimtühi. Põõsas sabistasid linnud, kaugemalt nägin kahte metskitse, ühte talvekarvas jänest ja ühte suusatajat. Puutüvi oli libe, ronimiseks pidin ümbrusest abivahendi kombineerima. Palju tänu peitjale.

Leitud!

Nii kõle ja tuuline oli see Raadi täna aga depressiivne ilm ja loodus sobisid omavahel nagu valatud. Seal viibides tekkis tunne nagu oleks kusagil jumalast hüljatud piirkonnas, mitte mõne kilomeetri kaugusel kesklinnast. Aarde juures oli näha eelneva logija jälgi aga leitud sai siiski oma tarkusega.

 1 

Seltskond oli paar päeva varem paika pandud ja nüüd tekkis lõpuks ka soodsa ilmaga õhtupoolik (päeval kallas korralikult), et Raadiraja aarded ära võtta. Teel esimesse punkti saime aru, et vahemaad on piisavalt suured ja maastik keeruline, mistõttu kõike ühe õhtuga läbi ei jõua kõndida. Mõttes jagasime seega kaardi pooleks.

Garaažide vahel oli liiklus nii tihe, et kirjuta või linnavalitsusele, et sinna kanti korralikud kergliiklusteed tehtaks. Tuju oli meil päris rõõmus :) Valgel ajal on sealkandis jõlkumine isegi päris põnev ja tore.

Kui heinamaad kätte jõudsid, siis tekkisid mõningased lahkhelid - ühele meeldis üks rada, teisele jälle teine. Alguses liikusimegi eraldi. Kokku saime siis, kui enda valitud rajad enam kuhugi ei viinud. Kuna kuhugi tuli aga liikuda, siis võtsin otsustavalt juhtimise enda kätte. Tegin paar sammu aarde suunas ja astusin sääreni mülkasse. Okei... sealt edasi ei lähe. Siis lülitasin aju looduselembese üksuse ka sisse ja otsustasin, et lähme sealt, kus hein on kuivanud ja kollane, mitte erkroheline. Seal on kuivem! Väike ring tuli, aga peagi jõudsime ka nulliga tõtt vaatama. Teised näitasid näpuga ja mina sain taas ronida. Väga lõbus algus seiklusele. Ühtlasi sai selgeks, mis meid teistes punktides ees ootab. Aitäh peitjale!

poris käimine tegi nii rõõmsaks

Leitud

Lahe puu. Maastik on nagu on, täna vähemalt kuiv. Tänud

Kiire leid! Huvitav koht samuti.

Hea lihtne leid.

See oli küll selline võtame punkti ette ja hakkame aga otse minema. Natuke ringi minnes poleks ilmselt olnud vaja üle kraavi hüpata, aga ronida oleks vist ikka vaja. Tore leid.

Leitud

Leitud !

Raadiraja retke teine aare. Juba kaugelt paistis silma.

Noh, jah, võss.... EV, J: jõehobu. Heiki ja Linda

Leitud. Aitäh!

Mõnus jalutuskäik mustal jõuluajal.

Ilmselgelt vale riidevalik! Platvormkingad, miniseelik ja T-särk pole sellel rajal õige valik aga sai ka nii! Maalane tuli ju linna! :D Millised mu jalad välja näevad vot see on juba hoopis teine teema!

 2 

Karp vahetatud, sisu prahist puhastatud.

Aare oma õige kohapeal tagasi, seal kus on julgem kulupõlenguid vaadelda.

Loodetavasti austate aarde soovi jääda ka edaspidistest kulupõlengutest eemale ja võimaldate tal otsimiste vahelisel ajal oma pesas viibida.

Oli huvitav jalgsimatk Raadirajal,aitüma!

Raadirajad 5-3-1-4-6-2 said jalutuskäiguga leitud. Polnudki nii hull kui kartsin, jalad jäid kuivaks ja puuke ei leidnud. Huvitav oli tutvuda selle piirkonnaga ja toomingad lõhnasid juba täiega. Tänud juhatamast!

Eelmise Raadiraja külastuse katsega ei anna võrreldagi. Totaalse võssi asemel jalutuskäik pargis. Aare oli veits sulanud auklikuks aga muidu oli kuiv. Aitäh!

 1 

Kui Anu juhuslikult ükskord helistas ja jutu lõpus mainis, et võiks vahel koos otsida, eeldasin ma, et no jalutada linna vahel. Minu peas aga kääris kärmelt egoistlik plaan - Raadirajad! Need olid mul tegemata, kuna teadsin, mis siin ees ootab ja üksi ma siia ei lähe. Käisin välja plaani ja oh üllatust, Anu kohe nõus. No selline vedamine.

Parkisin ja hakkasime jalutama. Mind üllatas maastik, et hea pask pidi olema aga kogu matk oli kuiva saapaga tehtav. Tänud kutsumast!

Põlengu hoolduse Anu juba lisas, sest aare vajab kiiresti uut täiskomplekti, minu kotist ei ole midagi kunagi võtta.

Karp kulupõlengus kannatada saanud, augud sees.

 1 

Kui Anne mainis, et tahab Raadiradasid vallutama minna, siis riputasin ennast talle kohe sappa - mul need tegemata just sellepärast, et üksi ei viitsi ja kaaslast polnud varem leidnud. Täna oli selleks superaeg - soe, kuiv ja rohi veel madal, kõik maastiku raskusastmed minimaalsed.

Sellele aardele lähenesime esimesena ja u 200m enne aardeni jõudmist avastasime, et seal oli kulu põletatud. Uhh... kõik need söestunud pokud... Mul tekkis kahtlus, et kas üldse aardest midagi järel on. Selgus, et oli küll, karbil olid vaid mõned augud sisse sulanud, logiraamatu minigripp ka sulamisauguga. Kahjuks polnud mul ühtki hooldusvahendit kaasas, loodetavasti saab keegi enne järgmist suurt vihma seal hooldamas käia, uut karpi oleks vaja.

maastik aarde läheduses

Tänud aarde eest!

Mõnus ilm ja mõnus jalutuskäik. Heledate riietega ei soovita

Ootasin palju hullemat maastikku, aga aastaaeg + hea seltskond + kena ilm muutsid Raadiraja nagu jalutuskäiguks pargis, mis on natuke hooletusse jäetud. Aitäh!

Saime enne Safecrackeri põgenemistuppa minekut kambaga kokku ning ega meil palju ühiseid aardeid polnud, peale nende Raadiradade, mida kogu aeg hirmsateks võssiaareteks olime põlanud. Tegelikkus oli jalutuskäik heinamaal. Mõnus ilm, päike paistis, tore seltskond, ei saanud arugi, kui olime juba tagasiteel. Harleyquinnil tuli deja vu, kui kohale jõudsime, ta oli selle juba leidnud. Tegime nii hea maskeeringu nüüd, et ega järgmistel on raske. ;) Tänud jälle Kaupole!

Aare oli maas ja pesast eemal. Panin loogilisse kohta ja maskeeringu peale, aukliku prügikoti võtsin kaasa.

Olime objektile saabudes täiesti veendunud, kus aare end peaks peitma. Peale mõninga-ajast otsingut ja mitte millegi leidmist olime päris nõutud. Pime oli ka ja kaasas kehvapoolsed taskulambid. Ümbrust seega väga põhjalikult ei uurinud. Ühel hetkel sai meiega kaasasolnud neljajalgsel geoninal meie saamatusest kõrini ja ta tiris mingi puhma alt nutsaku aardega meie jalge ette. Ise tegi nägu, et no kaua võib. Arvatavasti oli aare oma peidukast välja pudenenud. Peitsime tagasi sinna, kus ta olema peaks. Loodetavasti jäi pidama. Tänud!

Mõnus kerge astumine.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

 1 

Kui olime Toomasega Raadiraja 3 leidnud, mõtlesin esiti koju tagasi minna, aga ilm oli ilus ja esimene leid tuli kergemini, kui olin kartnud. Lonkisime siis veidi maad mööda ettesõidetud radu edasi, et vaadata, kaugele nii saab. Saigi praktiliselt selle aardeni. Läbisime ka kraavi, mis praeguse ilmaga oli täiesti kuiv. Väga huvitav on siit vaade Tartule, Hiinalinna aiamajade juures põletati rämpsu, taamal Tigutorn. Tekkis kiusatus ka järgmiste Raadiradadeni minna ja Saepurulaste aardeni, aga lapse lõunauinak on püha. Sain vähemalt kinnitust, et pole see kant nii jube midagi ja leiab aegu, kui siia on täiesti normaalne tulla. Kui mõni saab minu käigust indu, siis võib gripikotikese kaasa võtta, olemasoleval on küljed katki. Karbil on ka tegelikult mikromõra, aga hetkel veel peab vastu. Aitäh laheda aardesarja eest!

ema on muul

ainult päiksest varjujäävates nurkades saab aimu sügisest

äkki muidu ei usuta

 2 

Näitasin Kristjanile 3 juurest "rattaparkla" suuna kätte ning jätkasin ise 1-ga. Võin eksida, aga siin 3 ja 1 vahel oli vist kraav, mille ületus oli aga väga leboks tehtud, mis nii viga hüpata. Leitud ta igaljuhul sai ja pean ütlema, et GP on aidanud päris mitmest hirmust üle saada, siin sain siis ühest veel üle. Aitäh sipelgate eest, väga armsad! :)

Sain aardele päris lähedale, aga tuleb oludele vastavate jalatsitega tagasi tulla. Maastik on võsane, ühtegi rada aardeni ei läinud, aga ma ei jätnud jonni, jalad olid nagunii juba märjad, midagi kaotada polnud, aga siis tuli kraav vahele. Arvasin, et mahajäetud koht, aga isegi üks mugu sõitis rolleriga vastu, vahetasime pilke ning sinna see jäigi.

Mõnus jalutuskäik ;)

Tore rattaga kõõlumine oli. Kraavid ja lombid olid korralikult jääs ja sai päris sirgelt ligi turnida. Kahjuks suri telefon ära ja ei saanud Raadiraja seeriat jätkata...no eks varsti siis tuleb uuesti siia kanti luusima tulla siis. Tänud peitjale!

:)

jänes teadis täpselt kuhu minna, niiet tema jälgi mööda jõudis alati õigesse kohta :) Täname mõnusa seeria eest!

Tänase talvega väga mõnus lumine matk ja saigi terve rada ilusti korraga tehtud. Võib täitsa soovitada sellisel moel ette võtta. Soojemal ajal ilmselt teistmoodi väljakutse. Jälgede järgi otsustades leidub piirkonnas peamiselt kaht liiki imetajaid - jänesed ja suusatajad. Vahel harvem siis ka geopeiturid. Aitäh!

Jalutuskäik lumises looduses.. Tänud.

Aitäh!

Väga lahe koht, tore pesa aardel. Tänud!

See oli siis minu teine punkt. Kaugelt juba nägin et nullist läheb paar inimest ära. Selgus, et on sakslased, sain edusoove ja nad läksid ära. Mul tuli veel edasi-tagasi käia sest jätsin ratta sinna varemete juurde.

Auto jätsin keset pinnasteed seisma, kuna edasi nügimine ei tundunud just liiga mõistlik tegevus. Miski aja pärast leidsin ATV jäljed, mis kenasti aarde ligidale viisid. Seal siis veidi võimlemist ja saingi logi kirja panna. Aitähhid!

Atv rada viis kenasti kohale. Nii oli täitsa mugav jalutada. Seda enam,et viimastest otsijates olid ka kenad rajad ees. Tänud!

Oli see ikka suur lahmaks Eestimaad, mis siin sõjaväe käsutuses oli. Karpe siia mahub ja kuna 6-es juba ilmus tuli paar tükki eest ära saada. Rohkemaks täna siin viitsimist polnud. Tänan ATV meest rajaabi eest. :)

Tegin pisikese georingi ning otsustasin ilusa ilmaga raadiraja võpsikud läbi jalutada. Aarde leidsin kiiresti, tänan!

Eelmise juurest otse rassida polnud väga isu, proovisime autoga lähemale saada. Kuna roolis oli õppesõitja, tuli ühel hetkel igaks juhuks juhivahetus teha, aga mingil hetkel oli ikka selge, et madalapõhjaline on siin vale lähenemisvahend.

Jätkasime mööda teeradasid ja tegelikult saime samamoodi nulli välja - alati oli keegi enam-vähem õiges suunas juba mingi raja sisse sõitnud. Samuti hetkeline leid. Nüüd pidime aga edasi kettaid loopima suunduma, ülejäänud kaks aaret jäävad järgmiseks korraks. Proovib siis veel mõnda uut lähenemisteed. Muide paistab, et Hiinalinna tulevik ei olegi nii tume ja põlengusuitsune, kui vahepeal tundus. Omamoodi täitsa põnev piirkond igatahes. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!

Leitud.

Olime tulnud ratastega ja pelgasin natuke seda, et ligipääs võib niimoodi päris keeruline olla, aga õnneks üllatusin meeldivalt. Tänud!

Leitud, siit tulid vahvad pildid :)

Vot see oli üks korralik rataste võpsis lohistamine. Veetakistuse juures otsustasime, et aitab küll ja jätsime rattad põõsasse ootama. Veidi edasivantsimist ja käes ta oligi!

 2 

Kas teate kui palju on kaardil teid, mis tegelikult ju teed pole? Mingil hetkel sattusid kaks linnakat virsikukarva linnakas suure tiigimõõdulise lombi äärde. Janar läks siis kummikutes sügavust uurima ja sattus jutule muguga, kes teatas, et igasugu bemmid ja mersudki sõidavad sealt läbi. Selge, lähme. Mugu aitas ja juhendas. Olime juba kuhugi garaažide juurde jõudnud kui viskasin tööle telefoni. Stopp! Vale suund, pööra ots ringi ja jälle läbi lombi. Sõitsime ka samast mugust mööda, kes imestas meie tagasisõitu nähes. Janar siis seletad, et pidime hoopis vasakule pöörama. Saime teada, et seal pool on küll vaid aiamaad. Aga läksime. Kaart näitas jälle, et tee läheb. No tegelikult läkski aga seal olid rööpad umbes 20-30cm sügavused ja Janar otsustas oma autot säästa. Väike jalutuskäik ja ees ootas jama. Nimelt minul ei olnud kotiruumi kokkuhoidmise eesmärgil kummikuid kaasas aga ees ootas veteväli, mida tossudes kuiva jalaga ei läbiks. Seega mõtlesin mina, et Janar on oma selga pakkudes džentelmen. Küll oli temast hooliv ja armas. Kuigi ise ütles ta, et ei tahtnud lihtsalt ringi minna. Aaret saime seekord mõlemad puutuda, tema tuues, mina viies. Jälle arvasin temast paremat kui ta ise väitis. Ma mõtlesin, et annab mulle ka hoolides aaret puutuda, et saan ära panna selle. Karpi tagasi viies avastasin aga suure hulga sipelgaid. Tema siis väitis, et just seetõttu ta selle karbi mulle üle andiski. Ma siiski võtan õiguse arvata paremaid eesmärke. Tänan peitjat taas meeleoluka rännaku eest.

Sellele aardele proovisime me siis läheneda oma Virsikuga õite lähedale. Ühel hetkel oli tee kadunud ja vastu vaatas kaks hiigel suurt lompi. Astusin siis välja, et teha kontrolli lobi sügavusele, kui seljatagant lähenes mulle üks Slaavi mugu. Mugu kohe seletama, et lase aga läbi, siit sõidab igasugu väikseid autosid läbi. Võtsime ette siis sukeldumise. Mugu juhatas eemalt kätega ja läbi me saime. Keerasime peale lompe vales suunas ja pidime seega siia lompide juurde tagasi tulema, aga kuna meie Virsik on selline linna inimese oma siis jätsime ta ikka poolele teele. Edasi kulges tee juba mööda sisse tallatud maasturi jälgi mööda. Mingi hetk läks asi liiga vesiseks, siis pakkusin Karinile oma selga edasi liikumiseks, kuna temal olid tossud jalas. Aare tuli kergesti välja. Nüüd oli ainuke vaev ainult tagasi auto juurde jõuda. Tänud.

Siia jõudmine ei tundunudki algul kõige hullem. Algul plaanisin sama rada tagasi minna kui Raadiraja 4 juurest 2 juurde kõndinud olin, kuid siis märkasin lagendikku ning sealt tundus kõvasti lihtsam jalutada. Märkasin ka põlenud rohtu ning hakkasin vaikselt mõtlema, et kas nii mõnegi teedest, kus olin üritanud täna jalutada, oli tuksi keeranud hoopis mõned pääste sõidukid. Ühel hetkel avastasin end kellegi hoovist. Õnneks kedagi kodus polnud ning sain uuele rajale. Siis oli mul vaja veel ületada üks kraav, mis ka mingi hetk õnnestus tänu kraavi keskel olevale kännule. Nalja sai ja üle sain ka. Aaret peitev objekt jäi juba kaugelt silma, ka kättesaamine ei võtnud tükki küljest. Asetasin koti ja jope enne sobivalt "nagisse". Ka siin valisin erineva tagasitee sarnaselt teistele sama seeria aaretele. Alguses oli täitsa okei, mõni väiksem mülgas, kust sain kerge vaevaga ringi ja siis tuli see põhi mülgas, millest möödumine võttis mul päris tükk aega. Ei saanud sise kruvist, ei saanud mööda "rada" ja ka väliskurv ei olnud meeldib. Hüplesin seal pokkudel ja kirusin ma ei tea maastureid järsku? Lõpuks jõudsin ka tagasi "nukk tagurpidi mudas ristmikuni" ning nüüd tundusid tagasitee 600 meetrit kui jalutuskäik pargis. Aitäh! EVEJ

Kuna pidi olema suur matkamise päev, siis meie tegime ka retke metsikus looduses :) Parkla koht oli juba RR3 juures käimise ajast tuttav ja kaardilt umbkaudne trajektoor mälus. Eelmistest logidest jäi meelde, et peidukas on hästi märgatav, nii me siis üritasime kaugelt aimata milline objektidest on õige. Ühel hetkel ümber nurga keerates saabuski äratundmine.. Ah et see siis!

Lähemalt vaadates polnud asi õnneks üldse nii hull. Aare võttis karbi välja ja minule jäi tagasipanek. Täitsa vahva turnimine. Kergema kehakaalu ja väiksema saapanumbriga lihtsam. Teekond oleks olnud isegi toekama tossuga läbitav, kann ka kandis kenasti. Edasi kulgesime RR4 suunas.

Aitäh, mulle meeldis! Palun veel :)

Seeria kolmas aare. Eemalt oli juba selge, et mis ja kus. Objekt oli ka täitsa kenasti ronitav. Tänud juhatamast.

Geotuuri 14 leid. Sõitsin geomobiiliga enamvähem letti. Aardeleid tuli kiirelt.

Laveerisin autoga mingite imevidinate vahelt kaugemale mingi suurema mülka serva peale ja matkasin sealt edasi. Milline kummaline kant! Peaks ju justkui kõik mahajäetud olema, aga ei, liigutakse. Jalgsi ja mingite ratastega, igal pool on värskeid tegevuse jälgi.

Hakkas mullegi potentsiaalne aardepaik juba eemalt silma. Kohapeal õnnestus siiski hetk pimekanatseda - või oli see mingi lootusekene? Igatahes kätte ma ta sain ja nimi läks ka kenasti kirja- Aitüma juhatamast!

Eemalt julgesin juba oletada, kus aare end peidab. Lähemale liikudes selgus, et oligi nii. Käed said teada, mis kaalub üks loll keha ja logitud oligi.
Tänud aarde eest!

Jube libe oli. Mul valed jalanõud jällegi. Kõrgete saabastega, millel paks tald ja mis eriti ei viitsi painduda - nendega on ikka väga raske mööda jäiseid pindu ronida. Kartsin juba, et läheb veel nagu Soodis. 3.0 maastikuga aarde juures olnuks see juba päris piinlik. Aga noh, nii karm asi tegelikult muidugi ei paistnud kah. Sellegipoolest, kui libeduse tõttu ühelt poolt feilisin, siis täitsa tõsiselt hakkasin kaaluma seda alternatiivset, õige omapärast lähenemisvarianti. Kokkuvõttes jäin ikka esimese juurde ja sain lõpuks tehtud, tõsi küll, paljajalu :o)

Tee RR3 juurest RR1-ni oli klaasjääga kaetud, seega oli meie kulgemine aeglane ja üpris vaevarikas. Vaevarikkast aarde kättesaamisest päästis kaval abivahend. Rahulolevatena võtsime suuna RR4 poole. Täname.

Minu Raadiraja 3. Parkisin ümber, aga jäin kenasti kõvakattega teele. Edasine matk oli mõnus. Vahepeal kaesin põnevat ehitist ja siis võtsin aarde välja. No problems, tänan! See meeldis mulle eelmistest palju rohkem.

Madalapõhjalisega sai paarisaja meetri peale, edasi ei hakanud trügima. Jalutuskäik oli edukas, aarde juures pidi taas tõdema, et mitu keha on ikka mitu keha. Kodus logides selgub, et mingi kood oli ka kuskil võibolla.. eks ta ole.

Jätsime auto tsivilisatsiooni ja matkasime veidi maastikul. Aare lehvitas kaugelt, aitäh!

Käisin maastikul jalutamas. Kuskil poole matkamise pealt tuli mõte, et äkki mu telefon (peamise teejuhina) ei ole nii veekindel, kui ma siiani arvasin. Lükkasin lörtsi ekraanilt maha ja tegin natuke niisama orienteerumist, käis asja ette küll. :)

Kerge ronimine ja külmetavate kätega logimine.

 3 

Kõigepealt ülevalt, siis alt ja siis uuesti üles. Ehk sain oma 3x ronida ning karbi leidsin tegelikult hoopis maast minuga peitust mängimas. Tänan peitjaid!

Mõnus jalutuskäik muhedate jututeemadega. Tänud peitjale!

Siin õnnestus ronimisatribuuti vältida ja ümbriskotti osavalt voltides karp oma kohale tagasi upitada.

Mõnus öine jalutuskäik. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

2672.

Ja veel

Õnneks viis peaaegu kõikide Raadiraja aarete juurde mootorsaani rada. Vahepeal pidin küll ilmakaari ja kompassi vaatama, aga kui ma sookoll7-i jäljed kätte sain, läks päris hästi. Natuke kartsin seda ronimisaaret. Koha peal selgus, et päris lihtne turnimine ootas mind ees.

Kolmanda juurest sai siia jalutatud ja rändur jalutama viidud.Tänud!

Ilus jalutuskäik, aga lumi oli külm. Aitäh!

Ilus lumine maastik. Tegime rännumüntide vahetuse.

Aitäh! Saab ka linnasisestel aaretel saapad pisut poriseks teha. Väga tore jalutuskäik oli.

Logide kuupäevad ei pruugi ühtida.

Selle juurde viis korralik georada, mida mööda sai ka ise kõnnitud. Vahepeal sai ka mõeldud, kas minna otse või mööda rada ning rada võitis. Lõpus Anna turnis ja kirjutas nimed. Tänud!

Jalustasime kolmanda raadiraja juurest mööda viisakat rada kohale. Ilusti olid näha nullisõitjate jäljed. Karbi järel käisin mina, Heiki assisteeris ja ulatas kirjutusvahendi. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest!

Jäigi ainsaks Raadiraja leiuks, kuna teisele ei leidnud ligipääsuteed ja kolmandast ei teadnud ma üldse midagi, kuna GC seda veel hetkel pole. Tänud.

RR 3 vaheldust pakkuva leiu juurest sõitsime siia edasi. Sarja eelmisest oli emotsioon õnneks õigel tasemel ja enam ei oodanud kõrgtehnoloogiat ega kauneid vaateid. Poolel teel selle karbini lugesin ka kirjeldust - pilt selge. Õnneks ei olnud vee päris pime ega sadanud mingit jama kaela.
Aardeni viis tõesti miski elukas-sõiduki rada, nii et polnud raske kulgeda. Kummikut olnuks siin vähem vaja, kui RR 3 juurde minnes. Kui see kirjas-korras, otsustasime tänaseks lõpetada, sest mind ootas Mäksal veel üks tööots. Huh, pääsesin tööriietes kuivalt ja piisavalt puhtalt. Aitäh selle eest! Geopäeval joon all.

 2 

Raadiraja aarded, kui kergemad, otsustasime jätta viimasteks. Siia läks Tiia üksi ja mina pidin nr. kahte külastama. Oi ma vandusin, kui selgus, et juurdepääsud torudega suletud ja mõni tee viib lihtsalt tupikusse. Ei jõudnudki otsima minna, tuli hoopis Tiiale järgi minna. Autos seletab, et on sinikaid täis ja sõrmed narmendavad. Oli pidanud kuhugi ronima, mis muidu on minu ülesanne. Pääsesin kergemalt. Aitäh.

Valitud suunast sai jalgrattaga u 100m peale. Edasi ei paistnud mõtet ukerdada ja aare paistis ka juba kaugelt kätte ära. Tänan!

Aare leitud :)

Nonii... Aare juba päeva üleval olnud ning nüùd pole enam mõtet kiirustada. Esikolmikusse niikuinii enam ei saa. Aga mis seal salata, laisad olid Tartu kiirreageerijad ning STF meil kirja saigi. Aitäh!

Meie jätsime auto 500m peale, kuigi oleks ka lähemale saand.

Kätte saime ilusti, aga tagasipanek oli pisut keeruline.

Tänud!

 4 

Mõnusalt rahuliku laupäeva hilisõhtu pärast pikka ja tegusat päeva katkestas siin majas viimase aasta jooksul juba üsna tavaliselt saanud röögatus, et Tartus on jälle uus aare. Sekundiga sai tuvastatud, et esmaleid tehti hommikul juba siis, kui meie alles õiglase und magasime. Järgnes hetk kirumist teemal, miks keegi siis terve päeva jooksul geopeituse lehte ei vaadanud, sest sõitsime ju aarde lähedalt mitu korda täitsa tuimalt mööda. Selleks päevaks katkestas teema resoluutne noorgeopeitur, kes teatas, et täna me igatahes küll enam kuskile ei lähe. Eks lapsed ole ennegi vanematest mõistlikud olnud ja nii ei saanudki me aarde kirjelduses olevaid ideaalseid tingimusi ehk pimedust ja vihma ära kasutada.

Järgmisel päeval, kui 3/4 meie tiimist selja taga üle 10 km matk Taevaskojas, oli täitsa paslik lõpetuseks veel see aare ära võtta. Maastiku raskusaste ja sildid tekitasid nooremates suurt elavust. Kuna meie geomobiil päris maasturiks siiski ei klassifitseeru, jätsime tema viisakasse kaugusesse ootama. Matk aardeni oli sügisesel maastikul värvikalt mõnus ja taas sai enda jaoks avastatud üks nurgake teistmoodi Tartust, kus veel käidud pole. Koha peal oli juba üsna usinasti trambitud ja ega palju polnud vaja arvata, kus aardekarp endale pesa teinud on. Lapsed saidki seda, mis tahtsid. Mina suutsin teritaja maha pudistada ja tükk aega seda taga otsida. Tagasi minnes arvati, et liiga lihtne ja järgmine võiks raskem olla. Mulle igatahes meeldis ja jääme põnevusega järge ootama.

Ühtlasi lõppes selle aardega meie esimene geopeituse aasta, mis sisaldas minu jaoks 630 leitud ja nelja peidetud aaret, lugematul hulgal uusi avastatud paiku ja põnevekstreemseid kogemusi, taasleitud vanu ja mitmeid uusi tuttavaid ning veel paljutki muud, mida sõnadesse keeruline panna.

 5 

Noh, siinkohal tahaks peitjatele natuke vastu vaielda, et saaks ka ülikonna ja kingaga, lihtsalt õige auto peab olema :D

Võtsin seda "maasturiga huvitav" silti veidike isikliku väljakutsena ja pärast kiiret kaarditööd katsetasin ühte teed, mis tundus kõige lubavam. Ütleme nii, et geomobiil kuigi puhtalt ei pääsenud, aga samas 20 meetri peale viis ära. Vähemalt logiraamatusse sai kirja 20 meetrit, hiljem ikka põhimõtte pärast pidi proovima, kas ka päris nulli saab. Sai küll. Igatahes väga vahva väike vahepala pühapäevale :)

Aitäh!

Aardeni viis õnneks ilus kuiv rada ning nulli jõudes oli ka üsna kohe selge, kus aare end peidab. STF 13:01. Aitäh!

Leitud :)

 4 

Laupäeva hommikul selgus, et Tartus on uus aare. Maastik 3,5, seega liiga kiire pole, jõuab veidi atra seada. Vihm oli olemas nagu peitja soovitas, aga pimedust polnud hommikul vara kuskilt võtta. No pole hullu, kui tervet rehkendust ei jõua, eks teen siis pool. Kuna maastik oli ähvardavalt kõrge, siis vaatasin enne ka kaarti ja aerofotot, et plaan paika panna. Valisin lähenemistee välja, koordinaat GPSi ja minek. Kui teelahkmel tahtsin maastikuluuret teha hakkasin matkasaapaid jalga panema, ikkagi maastik 3,5. Selgus, et need polegi autos. No mis seal ikka, käib kummik kah. Ongi lihtsam kui peaks mõni veetakistus ette jääma. Valisin siis parema tee välja ja parkisin auto geoparklasse ära. Minna oli veel tubli 70 meetrit, täitsa viisakas rada läks. Nulli lähenedes meenus, et ega ma ju aarde suurust ei taibanud vaadata. Õnneks jäi kiiresti loogiline koht silma ja seal ta oligi. FTF kell 10:54. Aitäh peitjale.