Kiri administraatoritele
Lembit
!!! Arhiveeritud !!!
Peitis 22.06.16 lightson, kramoxx, emptah [geocaching]
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud Soome geopeiturid projekti Lights On! raames. Palun logige oma leid ka rahvusvahelisel lehel.
Leides Lembitu auks loodud peidiku, leiad sealt ka vihje Lembitu aarde leiukohast.
Ühel kottpimedal, sajusel ööl koputati Neeruti mõisa uksele. Ukse taga seisis läbimärg teekäija, kes hädasti öömaja vajas. Mõisarahvas tundis teelisele kaasa ning tegi Lembituks end esitlenud mehele magamiskoha mõisa pööningutorni. Enne põhku heitmist sai Lembit veel nautida mõisarahva külalislahkust.ning õhtustada nendega. Toidulaua ääres ta mainis olevat põhja poole teel, et otsida kadunud aaret, mis olevat kuulunud ta esi-isadele. Mõisarahvas naeratas innukale aardeotsijale julgustavalt ja jutud varanduste otsimist ning elust üleüldse jätkusid hilise ööni. Lembit rääkis ka, et ta midagi suurt ei omista peale suguvõsale kuulunud kella, millest ta mingi hinna eest loobuda ei taha, ükskõik milline seiklus tal ees olevat. Öösel, olles lõpuks magama jäänud, ärkas Lembit sellepeale, et tundis kellegi tuiutavat pilku enda peal. Ja ennäe, teiselpool akent oli kuju, kes põrnitses magavat teekäijat. Lembit tõusis asemelt ja kuulis samas kuju kutsumas teda maheda häälega. Lembit ronis läbi akna torni ääristavale tasandile, et asjasse selgust tuua. Sirutades kätt kuju suunas Lembitu jalg vääratas vihmast märjal katuseäärel ja ta kukkus tornist alla. Järgmisel hommikul leidis mõisarahvas õnnetu teelise surnult koos temale nii kalli kellaga. Kell oli seisma jäänud ning kõige rohkem imestust ärataski kellaeg, millal see oli juhtunud. Eelmist õhtut meenutades mõisarahvas jõudis otsusele, et kell oli seisma jäänud täpselt sel ajal, kui teekäija oli palunud öömaja – otsekui teades, et omaniku aeg on lõpukorral. Järgmisel suvel hakkas mõisa hoovis käima metskits, kes suundus alati Lembitu surmakohta. Mõned inimesed väitsidki kaljukindlalt, et metskits olevat hoopis Lembit, kes käib meenutamas kohta, kuhu tema suur seiklus nii ootamatult lõppes.
Vihje: pole
Lingid: 
http://lightson.humak.fi/
Aarde sildid:
soovitan (4), lumega_leitav (2), lühem_matk (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6M788
Logiteadete statistika:
54 (90,0%) 
6
4
1
3
0
0
Kokku: 68
7 aprill 2018 ei leidnud Mater ja Co [mater7
]Hoolimata viimastest mitteleidudest lootsime siiski "paremad", "targemad" ja "võimsamad" olla. Jagasime seltskonna laiali ja "tuhnisime" läbi kõik võimalikud ja võimatud kohad, kuid mis ennast ei paljastanud oli aare.
7 aprill 2018 ei leidnud Laska & Co. [harrier88]No tule või ekskavaatoriga, kuid mida ei ole, seda ei ole. Kahjuks kaotasime seal oma väärtuslikku aega. Omanik või mõni eelne leidja võiks aarde uuesti üle vaadata.
1 aprill 2018 ei leidnud Teele, Mikk, Marelle [teele04]+1 eelmisele logile. Tõesti ei paistnud seda seal olema.
24 veebruar 2018 ei leidnud Inga [kingu]EV100 rännak. RMK on seal teel kõvasti laamendanud, nii et ümberringi oli vaid puukoorte ja langenud puude segu. Nullis ei leidnud ma peale koorehunniku ning rippuva traadi midagi erilist.
18 juuni 2017 ei leidnud Piia ja Peeter [blondiin]Aardepesa me leidsime kui see oli tühjaks lennanud. Vajab kindlasti hooldust, uut logiraamatut ja küllap ka karpi
7 september 2016 ei leidnud Mari [marx303]Olin just orienteerumisriided selga saanud, et Tapale päevakule minna ja ootasin Siimu otsust, kas ta on piisavalt terve kaasa tulemiseks, kui avaldus aare enam-vähem poolel teel. Siim otsustas koju jääda ja ma heitsin pilgu aarde parameetritele (1,5 ja 1,5) ning otsustasin, et korjan teel aarde ära. Kohta ei vaadanud, tagusin koordinaadid gps-i ja asusin teele. Korra mõtlesin, et miks ta mind Mädapea teele suunab, kuid jätkasin sõitu Kadrina suunas. Teel sain muidugi aru, et Mädapea tee oleks parem lahendus, kuid kohale sain siitki. Auto tuli üsna kaugele jätta. Keelumärgid olid ees. Eks siis jooksin need 840 meetrit, mis aardeni jäid, sest päevak oli ikkagi pea-eesmärk, kuhu tahtsin jõuda. Vahepeal lõikasin läbi metsa ja mõtlesin, et nende peitjate 5 maastikuga aaret ma otsida ei sooviks. Aga see polnud veel kõik. Aina hullemaks läks. Oli vaja läbida pori, hüpata üle veetakistuse ja lõpuks aduda, et kuigi nulli juures on ilus vaade, on seal ka märg soo ja 30 cm veetase. Kuna aare oli peidetud umbes kuu aega tagasi, siis kujutasin ette, et äkki oli siis kuivem ja kepslesin mööda kuivemaid kohti nulli. Seal polnud aardest märki. Ainult mingi pisike seen kasvas puutüvest umbes meetri kõrgusel välja. Umbes 10 meetri kaugusel oli mingi suure linnu pesakast. Võibolla mõne kaku. Aga see oli kõrgel ja jube vana. Ilma redelita poleks ma sinna kuidagi saanud kah. Mõtlesin Irokale ja tema suurele armastusele 1,5/1,5 komplektide vastu. Tunne oli mul temaga ilmselt sarnane... Lugesin kirjeldust ja mõtlesin, et kus see viga olla võiks. Alguses arvasin, et ehk on mõistatus. Siis mõtlesin, et metsas oli gps-i levi kehv. Kuna aega ei olnud ja nulli ümbrus sai kontrollitud, siis jooksin autosse tagasi ja läbisin oma o-raja jupp maad tavapärasemast aeglasemini... põlvini märjana. Aga tühja sest. Aare jäi tol päeval igatahes leidmata.