Muudetud tavaliseks aardeks 18.08.2020

Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba. Vaenlasi on tal palju: nugised, kakud jne.

Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale tuleb ta vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab vanade puudega metsa. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2…4.

Lendorav on looduskaitse all. Eestis on lendorav I kategooria kaitsealune liik, mis tähendab et lendorav loetakse väljasuremisohus olevaks liigiks.

Aarde juurde on tasuline sissepääs ja kellaajaline piirang, pliiats kaasa.