Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Oh häda! Üks Ruila talli vahvatest suksudest on sattunud täbarasse olukorda. Nimelt otsustas ta kodust jooksu panna ja veidi maailma avastada. Valinud välja sihtkohad, pakkis ta teadmata põhjusel oma kohvrisse 110 kilo vatti ja pistis ajama. Teede ristis heitis hobu veel viimase pilgu tallile. Seejärel märkas ta taamal kaunist mära ning hakkas tuhanelja otsejoones Selle Suurepärase Emanda suunas kappama. Jõudnud täpselt nii mitme meetri kaugusele, kui palju hobujõude oli tema kohver suuteline arendama, takerdus suksu õnnetult teele jäänud traadipuntrasse, koperdas ja kukkus sügavasse auku.
Ole nii kena ja mine aita hobu august välja! Null viib su teeristi, kust suksu oma hullumeelset galoppi alustas. Leia auk, tõmba hobu ja ta kohver august välja. Et neid traadipusast lahti saada, loe kokku, mitmes hotellis suksu peatuda kavatses ja korruta see kohvril olevate hobuste arvuga. Seejärel kujuta end suksu selga, loe kokku teie mõlema varbad ning lisa see eelnevalt saadud arvule. Lõpuks võta maha kolme kepphobuse jalgade arv ja ava kohver.
Ole aarde läheduses ettevaatlik. Ära kuskile roni, ära ühtegi aeda sisene, ära jõudu kasuta. Palun pane pärast kõik samamoodi tagasi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), välimõistatus (1), lumega_leitav (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6P4N0
Logiteadete statistika:
40 (87,0%)
6
7
0
0
0
0
Kokku: 53
Eelmisel õhtul kui pärast ilmateate nägemist otsustasin päevasele geotuurile minna, siis sattusid teekonnale ka mõned lahendamata mõistatused. Ruila suksu oli üks aaretest millele ei suutnud 100% veendumusega lõppu paika panna ja jäid mitu paika mida peaks kontrollima. Kohapeale jõudes kontrollisin oma ideed ära, millest ei pidanud ükski paika. Mõned otsad edasi-tagasi sõitmist ei äratanud ka enam uusi ideid kahjuks. Viimase õlekõrrena läksin Ruila poodi ja pidasin lõunat seal. Söömise ajal ei tekkinud ka ühtegi ideed ja ei jäänud muud üle kui pidin selleks korraks alla vanduda.
Nullis olid tee-ehitajad ja ei olnud isu seal pikalt mõtiskleda.
Vaatasime nullis ringi ja tekkis ka mõni mõte aga aaret me ei leidnud
Ei vea mul selle aardega. Täna lootsin lihtsat leidu, kuna peitjaga sain lõpuks ühele lainele. Või noh, tegelikult ei saanud, kuna seikleja hing sees käskis asju teisiti lugeda, aga see on minu probleem. Vähemasti sain teada, mida ja kuidas loendada tuleb (oi, need loendamised lähevad mul alati nii hästi, et endast hakkab kahju kohe). Nüüd aga kohvri järele küünitades selgus, et polegi midagi võtta - pole kohvrit, hobusest rääkimata. Kuna ma peitja märkust polnud lugenud, siis otsisin loodetavasti lihtsalt valest kohast.
Teine katse ja ikka sinine nägu. Suksu ootas kannatlikult augus, kuid nii kaua kannatust ei jagunud, et kohvri lahti oleks saanud. Proovisime kümneid variante, lõpuks lahkusime pettunult. Paistab, et me ei saa peitjaga ühele lainele - liiga palju vastusevariante.