Seda mõistatust kunagi pidasin lahendumatuks aga peitja utsitusel sai see asi siiski tehtud ja koordinaat oma aega ootama jäetud. Hommikul käisin ka selle aarde nullist läbi, poleerisin lõppu aga lõpuks hakkas lihtsalt nii külm, et lahkusin. Aga see jäi kripeldama ning kuna koduteel oli ka aega siis tulin teisele katsele. Vaatasin jällegi kõikvõimalikud kohad mitu korda läbi ja olin juba lahkumas kui üks viimane mõte veel välgatas eelnevate vihjete põhjal. Läksin tagasi ning üsna kohe oligi karp leitud. Kahjuks logida siiski ei saanud kuna karp on vett täis ja sisu üsna jääs. Ei tahtnud seda sisu jõuga rappima ja lõhkuma hakata vaid rõõmustasin selle üle, et karbi ikkagi üles leidsin. Ehk kunagi kui aare on hooldatud ja õues ilusam ilm, tulen uuele katsele.

Ei leidnud. Arvatavasti oma pimeduse viga, kuigi väga värske jumega oli nulli ümbrus ka... kahtluste peletamiseks jagan peitjale mõned pildid olukorrast.

Vahva mõistatus lahenes ladusalt, aga logiraamat jäi seekord leidmata.

 1 

Meest sõnast, eksole.. Valmisolek MotoTreff leida.. Pfffff :D

Teel geokontrollisin oma arvatavat lõppu uuesti, sest Erki telefonis elav tädi arvas millegi pärast, et me eelmisel korral täitsa vales kohas olime. Tulemus jäi jonnakalt siiski samasse punkti. Sidusin Jasmiini kandelinasse ja läksime otsima. ... Kui külm näpistama hakkas andsime alla. Ma arvan, me peaks kunagi soojal ajal ka siia tulema ikka :)

Aitäh pähkli eest, küll me need tangid ka kunagi kaasa võtame ;)

 6 

Avastasin selle aarde avaldumise päeval tööl kohvinurgas, kuid kuna ma pole mootoratta seljas seitsme tuule poole (ega kuhugi mujale) kunagi kimanud, siis pole mul kunagi olnud põhjust Jõgeva Treff'il käia, samuti pole ma ka sellise pilguga Eestimaad eales näinud. Tegin tööd edasi.., kõrvus kummitamas laul "Oma maa". See oli vist mu muusikaõpetaja lemmiklaul, sest seda sai koolis lauldud nii palju, et sõnad on tänaseni veel peas.

Enne tööpäeva lõppu oli mul koordinaat olemas ja võisin suunduda rahumeeli kultuursete inimeste kogunemispaika - Vaba Lavas toimuvale teatrietendusele.

Järgmisel päeval läksin maale. Oi, kus ma kibelesin: linnulennul jäi aare minu jaoks 23km kättesaamatusse kaugusesse. Kahjuks ei läinud ühelegi lähisugulasele minu soov korda ja keegi polnud nõus minuga otsima tulema.

Nüüd lõpuks oli võimalus siia tulla. Autosõidu ajal ütlesin juba, kuidas ma tunnen, et mul hakkab varsti otsimisest frustatsioon tekkima :)

Tegime mõnda aega tsirkust, ja otsustasime minna kümneid kordi ilusamaid kohti vaatama.

Kui maa kaudu Paidesse, Viljandisse või Pärnusse asja on, küllap vääname jälle teed.. Ehk trehvame konteineritki? Aitäh ;)

 2 

Mõistatuse segane joru pani mind ikka üksjagu seda asja edasi lükkama... a no miski aeg istusin aga maha ja nokkisin asja lahti. Täitsa hää mõistatamine oli. A no nullis polnud minul küll midagi tarka peale hakata.. koht ilus nagu lubatud, kuid konteiner nii ära pandud, et ma küll midagi ei näinud. Eks üritasin seal veidi mõningaid asju objekti küljest ka ära sikutada ja nühkisin kahtlasemad paigad lumest puhtaks. Sihile see aga ei viinud. A nu eks miskil ajal kui soem ja lumi ära kadunud, ronin tagasi... mine tea, äkki varem ka kui süda rahu ei anna. A no tegelikult annab küll, Anne ütles, et seal tuleb mõistusega otsida... no mis mul mul seal siis ikka teha.. ma üksnes juhusele ja kompimismeelele loodan siin geomängus. Aitüma paika tutvustamast!