Peitis 23.06.16 Janar [matkymbereesti]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 5.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare tutvustab teile Räpina Tuletõrje platsi. Plats asub Rahu ja Võhandu tänava vahel ning Mikaeli Kiriku ja Räpina Päästekomando vahel. Nime on saanud plats just viimase asutuse järgi (selle eelkäija Räpina Vabatahtlike Tuletõrjujate Ühing). Sellel platsil korraldati vanasti tuletõrje võistlusi. Veel sellest ajast on platsi servas alles õppuste jaoks ehitatud torn. Platsile on ehitatud ka lava. Platsil toimuvad avalikud üritused: laadad, kontserdid, tantsu- ja laulupeod. Enne aarde peitmist toimus platsil valla jaanipäev. Kiiremad otsijad võivad veel tuleasemel tunda maast õhkuvat soojust;)
Kuna aare on peidetud kiriku ja tuletõrje platsi piirile, ehk ühelt pool aeda saab paradiisi ja teiselt poolt põrgu juhul kui liiga palju pidusid pidada ja midagi palju tarbida. Kuhu aare täpselt peidetud kas paradiisi või põrgu suunal, jääb teie poolt välja selgitada. Aare on kinnitatud ühe ketijupikese külge.
Kuulutan aarde avamise hetkest välja võistluse. Kõik peiturid kes aarde leiavad, võivad saata mulle aaret kinni hoidva keti pikkuse millimeetrites privasse. Kes suudab pakkuda välja selle keti pikkuse võimalikult täpselt, seda ootab ees väike auhind. Võistlus lõppeb tarkusepäeval 1. septembril 2016 aastal. Kogu võistlus toimub aususe peale, mõõtmisvahendeid kasutada ei tohi.
NB! PALUN ÄRA KASUTA AARDE VÄLJA VÕTMISEL JÕUDU, AGA AARDE SULGEMISEL KÜLL.
Vihje: Teine. Kui ei mahu siis raputa.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (18), lahe_teostus (16), vaatamisväärsus (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6T5A3
Logiteadete statistika:
127 (84,1%)
24
29
8
6
1
0
Kokku: 195
Ise ka aru ei mõista, mismoodi siit kunagi tühjade näppudega jäin. Mälu ütleb, et eelmine telefon, mis GPS koordinaate tahtis alati rohkem enda teada hoida, kui mulle neid jagada, viis mu täiesti valesse kohta. Et otsisin pigem teiselt poolt kuuri, kus null ju teps mitte ei ole. Sest olen täiesti kindel, et kui algus kätte sai saadud, siis seda ma näinud eelmine kord ei olnud. Nojah, tõepoolest, nagu mõni eelkostja on siin sõnelenud, et sundasendist saab lihased täitesti haigeks. Sai ka. Aga kergele külmale vaatamata kõik irdus ilma probleemideta oma pesast ja andis logiraamatu pealekauba. Meie täname!
Eeltööna (mõningaste logide lugemisega) oli selgeks tehtud, mis mind ees ootab. Ei osanud oodata, et sundasendis liigutamisest mõned kehaosad valusaks võivad jääda:) Aitäh peitjale!
Kuna pidin Räpinast kiiruga läbi sõitma ja sain ainult ühe punkti külastamiseks valida, siis peidukoha raskusaste meelitas siia. Mõtlesin, et esialgu vaatan ja saan sellest pähklist mingit aimu. Panen mõtte vaikselt käärima ja ehk tagasiteel proovin kätte ka saada. Aga suureks üllatuseks tuli kohe kenasti välja ja mugav aed on ka kohe kõrval, kuhu õngenööri kuivama sain lapata. Seega lihtsam kui nii mõnigi. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Leidsin. Oli ikka hea trenn, otsima minnes soovitan kindad kaasa võtta. Aitäh peitjale!
Selle kas aarde leidsin paradiisi või põrgu poolelt jätan enda teada :) Aga tänud lõbustamast hirmus palaval päeval! Hea et ennem logisid ei lugenud,poleks muidu siia julgenudki tulla :)
Minu geokaugel kaaslasel läksid küll selle aarde juures mingi hetk silmad suureks. Üritasime tagasi panna nii hästi kui oskasime. Tänud.
Pigem põrgu. Aga tundub, et see võib ka lõbus olla. Tänud peitjale.
Uskumatu raskusastmega aare, läks sujuvalt aga kaua. Tänud.
Siin läks ikka veidi aega, aga nimed said ikka kirja! Aitäh!
Ei saagi midagi kommenteerida siia ju ilma, et järgmistel otsijatel avastusrõõmu rikuks. Vaid niipalju, et leidsin vaid ühe pisikese pusa pusa seal, mille ka lahti harutasin ning tagasi sai kõik kenasti jooksvalt, mitte et kogu kupatus vägisi tagasi. Paras piin ta oli, peitjale tänud :) Ning edasi jällegi mõnd RMK kohta otsima, kuhu auto saaks panna ning sellesse ööbima jääda.
Eks sai ka loetud, et kindaid on siin kasutatud, nii võtsin isegi kindad kasutusele. Oli mugavam küll. Meie lappasime selle teekonna ilusti järjest välja ja pärast jälle tagurpidi järgemööda tagasi ning pidi ilusti jääma küll. Ilmselt aga pusad tekivad niiehknaa selle materjali eripärast tingituna.
A muidu vahva ajaveetmisviis. Aitäh.
Lõpuks jõudsime Räpinasse- Janari imeliste aarete mängumaale. Need aarded olid kindlasti üheks eesmärgiks suviste geotiirude sättimisel ja Lõuna-Eesti ringreisi plaanides. Räpinasse saabudes võtsime kohe esimesena ette selle aarde. Kuna logidest tuleb üsna hästi välja, mis ja kuidas siin peidetud on, siis üllatusmomenti ei olnud. Tänu sellele teadsime autost kaasa haarata ka töökindad. Nii aarde kätte saamine kui tagasipanek läks kahekesi toimetades tõrgeteta ja ühtegi raskust siin polnud. Logiraamat natuke niiske, kuid ei midagi hullu. Aitäh!
Räpinasse sõit oli juba mõnda aeg kalendris kirjas ning olin siinsete aaretega veidi tutvunud. Viisin ema klassikokkutulekule ning ootasin sobivat hetke, et minna siis vaadata Räpina peal ringi, võtsin mehe ka kaasa kuna oli selge, et täna võib abi tarvis olla:) Esimeseks võtsime täna selle aarde ja minu kui algaja jaoks hirmutas raskusaste ära küll. Tegelikusses leidsime aarde kiirelt ja hakkasime, aga kerima. Sellega läks nüüd küll omajagu aega ja mõned pusad oli vaja lahti harutada, aga saime ikka lõpuks topsi kätte. Õnneks polnud läheduses ühtegi mugu ja saime rahulikult toimetada. Logiraamat oli niiske, kuid nimed said kirja. Panime keti ilusti tagasi ja järgmisetel peaks tõrgeteta hargnema. Aitäh peitjale, see oli veidi kannatlikuse proovikivi, aga teistmoodi kogemus:)
Räpinas hoopis teisel põhjusel aga enne ärasõitu kerisime aarde välja. Pühapäevariietes täitsa tehtav kui töökindad autos on. Aitäh!
Mõnele meeldivad sellised lollused, meile see ei istu. Kui seal "tunde veeta" siis pole see kuidagi märkamatult logimine ning üldse ei imesta kui "mugud" seda ka siis lõhkuma lähevad. Omanik ise on seda kenasti soodustanud. Found it: 17.Jun.2021 16:38 Räpina tuletõrje plats ehk paradiis või põrgu. Lisaks on aare ALLA 100m teise aarde https://coord.info/GC695C7 (Räpina pühakojad/ Sanctuaries of Räpina) füüsilisest punktist ! Kui nii siis saaks seal ju iga 4m tagant midagi pista.
Lõpuks oli kalamehe tunne kui kõik võrgud välja tõmmatud, saak käes, ja võrk järgmise otsija jaoks jälle vette lastud. Tänud peitjale. Soovitusi & FP-sid ka.
Aarde juurde minnes oleksin peaegu mesilastelt nõelata saanud. Aarde leidsime koos grupiga. Aarde kätte saamise ja tagasi panemisega läks kaua aega. Lahe ja huvitav Aare oli. Aitäh peitjale.
Aare ise oli väga lahedalt peidetud, aga kättesaamine võttis ohkama. Aitäh peitjale.
Aarde leidsime suhteliselt kiiresti, aga aarde kättesaamine võttis aega. Väga lahedalt peidetud aare.
Väga ägedalt peidetud! Kohati ajas selle kätte saamine isegi närvi. Nii lahe teostus! Aitäh peitjale!
Leidmine tuli kiirelt, aga kätte saamine võttis ikka korraliku aja;) aega läks, aga asja sai. Aitäh peitjale!
Väga tüütu, aga samas vägagi geniaalne peidukas. Aarde kättesaamisele kulus justkui nagu 100 aastat. Aitäh peitjale!
Tüütu oli aaret kätte saada aga väga oma pärane viis peitmiseks.
Leitud. Ei tea, mis selle aardega vahepeal juhtus, aga meil oli kõik väga heas korras (no võib olla peale konteinerit, mis võiks olla rohkem niiskusekindlam). Võtsime välja, tegime põrandaküte kontuuri:), logisime ja panime samm sammult tagasi. Käed lõpuks valutasid:)
Ettevaatlust! Aarde läheduses, suure puu tüves on metsikute mesilaste pesa.
Selle aarde kätte saamine võtis ikka kätest võhma välja. Viimaseid logisid lugedes tuli leid kiirelt, kuid kuna pliiatsit ei olnud kaasas, siis nimesid kirja ei saanud. Aitäh toreda aarde eest :)
Sai ikka keeratud aga õnneks kannatus otsa ei saanud. Aitäh, väga äge. Logiraamat oli veits niiske aga sai kirjutada küll. Leitud koos Madisega.
Hooldus tehtud, aare leitud. Aitäh.
Kui mina esialgu kühveldasin, siis teised podistasid pusa. Suured kaared võeti, ilusad kaared. Lapsed küll suutsid uued pusad tekitada, aga ka need said lahti podistatud. Logiraamat oli veidi niiske, aga kuni labidas peos, kuivas see aia peal päikese käes. Tänud peitjale aarde eest.
See oli kõige kauem aegavõttev aarde tagasipanek. Me vist harutasime seda ketti oma pool tundi. Vedasime selle sirgeks ja jõudsime platsi keskele. Ja siis hakkas tagasi panemine, käed väsisid ära aga tehtud ta sai. Ehk saab veel mõni inimene nüüd normaalselt logida. Janar tegi meile lausa kalli harutamise eest...see oli nii armas. Tänud selle laheda 5.0 aarde eest.
Õige koht sai tuvastatud ja siis selgus, et seda kaadervärki ei saa kuidagi kätte no ei liikunud millimeetritki kuskil suunas. Lõpuks kallutasime aarde välja oma pesast ja no see mäsa, mis seal vastu vaatas oli tohutu. Jõudu oli ka omajagu kasutatud kuna kett oli lausa sirgeks tõmmatud ja selgus, et see oli kahes osas. Veetsime pool tunnikest aega, et see mäsa lahti harutada, Marit oli väga kannatlik ja süsteemne selles töös. Siis üritasime ketist taas tervikut teha ja ülima ettevaatlikusega lasime siis kogu süsteemi tagasi oma pessa. Vähemalt järgmisel otsijal peaks päris ok olema. Pärast oli hea meel, et kõik poed ja kohad on desovahendeid täis sai kohe ka oma roostesed käed mõnusasti puhtaks :-) Tänud peitjale selle laheda aarde eest. Kahju, et kõik ei võta piisavalt aega tagasipanemise osas kuna kui see lihtlsalt julmalt tagasi visata siis tekibki see probleem, et järmised peitja taotletud efekti antud aardega ei saa kui üldse aarde pesast kätte saab.
5.0 raskusaste tekitas alguses küsimusi, et kas ikka minna. Aga proovima peab. Ja noh, abivahend oli ju ka kaasas ja täitsa toimis nii väljutamiseks, kui taassisestamiseks edukalt. Lahe värk!
Geojaanil olin saanud mõned vihjed, kust seda kurikuulsat asjandust ikkagi otsima peaks. Nüüd oli Kristjan ka kaasas, kes varem selle leidnud, nii et eesmärgiks oli leid. Sammusin kohe õigesse kohta ning vot, kuidas ma eelmine kord seda siis ei näinud. Tõmbasin, ei tule ega tule. Mis siis ikka. Otsisin maast abivahendi ja koukisime, lootuses, et midagi ikka tuleb. Ja tuligi. Hakkas täitsa ilusti jooksma. Nii toredalt õel asi seal ikka. Lõpust avastasime pusa, mille lahti harutasime ning siis kogu krempel tagasi. Võttis aega, aga asja sai. Nii lahe aare ja ma tõesti loodan, et ikka nüüd hoitakse teda. Suur aitäh peitjale!
Ma ise arvan, et ma olen kunagi varem ka Räpinas käinud. Nii umbes 30 aastat tagasi ühe jalgrattamatkaga. Pead anda ei julge, mitte midagi tuttavat ei meenunud küll.
Seekord tulime siia vaid hotelli öömajale, et hommikul Laaksaarde ja sealt edasi praamiga Piirissaarde põrutada.
Käisime teisel pool kirikut asuvas Provintsi kohvikus söömas ja pärast jalutasime siia.
Mis mõttes teine ja mismõttes koordinaat täpne? Ma ei tea, mida ma lugema oleks pidanud, aga mina sain ikka täitsa kolmanda, mis on umbes 6m nullist eemal (ka Maa-ameti kaardi järgi. Google'i järgi on null üle 10m mujal). Kuna koordinaat on kuurinurgas, pisut isegi kuuris sees, siis sai jupp aega valesid kohti piilutud.
Logiraamat niiske, vajaks kuivatust/vahetust. Muidu vahva asi. Ja koordinaadi võiks täpsemaks ajada :)
Aare sai leitus kiiresti ja lihtsasti, koordinaadid olid täpselt
Täna oli imeilus ilm ning meie geopeituse nädala teine päev viis meid Räpinasse. Olime kuulnud, et siinkandis pidid päris ägedad aarded olema. Kui kohale jõudsime siis saime sellele ka kinnitust. Üritasime võimalikult madalat profiili hoida, kuigi see oli suht võimatu, kuna me ei saanud ise ka enam aru, kus on ots ja kus äär... Kõige hullemaks osaks selle kõige juures osutus aga aarde tagasi panemine. Aeg muudkui venis ja venis. Aitäh selle vinge aarde eest. Midagi sellist ma küll oodanud ei oleks. Saime kätele ka kena fake päävituse...
Aare sai kiiresti leitud. Kahju, et varem ei teadnud, et see vajab hooldust, oleks saanud, korda teha :( Aarde välja urgitsemine nõudis natukene aega, eriti ka sellepärast, et mugud olid väga huvitatud, mida kolm inimest kirikuaias niisama teevad, aga pole hullu. Vähemalt oli sõpradega lõbus. Tänud toreda aarde eest.
Seda ma teadsin, mis meid siin ees ootab. Seekord vedas, eelnevad leidjad olid kõik hoolikalt tagasi pannud ja meil oli seetõttu hea leida. Meist jäi ka kõik kenasti. Teistelegi leidmisrõõmu. Aitäh aarde eest!
Tänu teiste aardelogide lugemisele taipasime õige koha ruttu ära, väga lahe viis aarde peitmiseks. Saime aarde kätte, aga logiraamat oli märg ning vajab välja vahetamist. Aitäh peitjale!
No täitsa hullumaja ikka aga samas ka lõbus. Tänud! Meil oli seal ikka korralik paradiisi tunne.
Isiklikult veetsin siis juba hmm kolmandat??? korda imelisi aegu selle sama aarde juures. Ainult et sel korral oli see päriselt imeline, sest a) oli selge, mida tegema peab, b) oli reaalne lootus aare kätte saada c) saimegi vahva topsiku kätte. Siinkohal kiitus kadarile, kes selle susapusa lahti suutis harutada.
Eelmisel korral oli täiesti lootusetu olukorda. Ei mõista, kuidas pärast seda suudeti leida. Täna oli kõik nii nagu peab ja ainult õngitsemise vaev. Tagasi panime korralikult, loodetavasti püsib korras. Räpinas on ikka tore olla. Täname peremeest.
Käisime harutamas. Oma poolteist tundi läks ära ja paar juppi saime küljest ka võetud, mis muidu suures pusas kinni olid. Tundus, et viimased leidjad olid mitu haru korraga sisse lasknud ja sealt see segadus algas. Lõpuks pärast mitut suurt klompi saime topsiku ka kätte.
Aarde asukoht sai isegi lihtsalt leitud aga aarde kättesaamine ja tagasi panemine läks juba kergemat sorti trenni ette. Igal juhul jällegi väga huvitavalt välja mõeldud .
Väiksesse linna tuleb asju ikka tihedalt pakkida. Sellepärast tekkiski mul hämmeldus, kui end tuttava aia äärest leidsin - ega ometi eksitus? Kuid siiski, tegu on kahe eri aardega (kuigi nende vahele ühenduse tekitamine oleks antud juhul väga lihtne olnud). Viimase logiteate kirjutaja mitteleid ees, lähenesin pisukese ettevaatusega. Mõnes mõttes osutus see õigustatud. Kõik ei läinud sugugi mitte õlitatult, vaid vastupidi - üsna tihke pusimise peale õnnestus alles tund aega hiljem oma nimi raamatusse raiuda. Ning kui tavapärane on, et leidja saab aardes logiraamatut kuivatada, siis mina tuulutasin seal päikese paistel midagi märksa... suuremat.
PS Abivahendi vorm ja vajadus sõltuvad mitmest faktorist. Mina hankisin enda oma kohalikust ehituspoest. Põrandaalune abimees jäi tulevastele otsijatele-hooldajate jaoks lähedusse peitu (siinjuures on mul pisike kahtlus, et kõikvõimalike abivahendite kasutamisega just otsijad ise oma elu keerulisemaks teevadki (mitme-otsa-sündroom)).
Väga lahe aare! Alguses ei olnud me endas kindlad kas üldse sai õige koht ja ka mugusid oli läheduses kuid saime ikkagi logitud!
Kui teised läksid Seto Folgile asjatama sõitsin mina Räpinasse aardeid võtma. See aare sai valitud esimeseks, nimi ikkagi tuletõrje värgiga seotud. Algas kohe tõrkega, õige otse oli kinni ja kuhugi ei liikunud, jõudu ka väga ei julgenud tarvitada. Marssisin siis autosse abivahendi järgi, sain siis kätte jupi ja edasi läks ludinal, siis aga uus tõrge, jälle kinni. Kasutasin siis uuesti abivahendit ja sain kätte uue jupi aga ega ka sellega väga kaugele ei jõudnud aga kõiki juppe korraga tõmmates sain kätte korraliku pusa ja peale seda ka jõudsin lõpuks ka aardeni. Nimi kirja ja siis hakkas kõige raskem osa. Kogu ahelik ja sasipundar vajas lahti harutamist ja tagasipanemist. Kokku sai sellele aardega pusitud üle tunni ja tagasi sai ikka ühe jupina. Tänud meistrimehele.
Oh, kus siin sai nalja. Tundsin end nagu tsirkusekloun, kes kübarast lõputut rätikut välja tirib. No ikka pikalt sai nalja... ikka veel sai nalja... siis sai veel nalja.... nalja sai..... pikalt.... Eriti naljakas oli aarde tagasipanek, kohe pikalt sai.... nalja.....
Kätlin 4:0 Mihkel
P.S. Kas vihje on õige? Või on see osa pikast naljast?
Vahepeal lippasime kiirelt Räpinasse kohvile ja siis ka ühtlasi jäi see aare näppu. TFTC!
Paneb kannatuse proovile küll, eriti tuisusel päeval. Aitäh, tore teostus!
Oioi, no aarde välja võtmine oli kordades lõbusam kui tagasipanek. Sain mööda parki ringi joosta ja kohati oli tunne, et ei jõuagi aardeni.
Räpina esimene. Minu jaoks kogu päeva lemmik, lihtsalt nii vahva, kuid lihtne asi. Tänud!
Seda aaret oli väga lõbus välja õngitseda. Suur tänu, meil oli tore.
See oli küll igati lahe aare! Toredad emotsioonid tekkisid! Tegime kordamööda :) Andekas ja veelkord lahe teostus. Aitäh peitjale!
Kui üks meeleolukas oktoobrifest seljatatud, peitja enda baaslaagris salaja välja magatud, tekkis ka hommikul lõpuks võimalus paar geopeatust ka teha. Esimese hooga tahtsime suure näljaga kohe puuriidale peale lennata aga kahjuks olid uksed alles suletud. Nii ei jäänudki muud üle kõrval poest karbitäis stroganovi kaasa haarata. Kuna paari sõbra meeled olid hommikul ebaloomulikult tundlikud, sai karpi tühjendatud seda aaret otsides. Ja loomulikult oli see selleks toiminguks just kõige õigem aare. Käed olid ju koguaeg toimetamist täis, nii et püree jõudis vaikselt jahtumagi hakata.. Eks ta üks kiusupunn ole aga seekord ei olnud ma isegi pahane et peitja siin otsijate kulul nalja teeb.
Lahe värk, tänud.
Eelmine kord kui seda kauget kuulsust külastada plaanisin, siis oli parasjagu paradiisitrepil piire ees ning põrguväravad samuti ajutiselt suletud. Täna võis valida ükskõik kumma. Kuigi tegelikult olime mõlemad teinud otsuse täitsa maa peale jääda. Kahe jalaga. Täiesti. Algul tegime küll koostööd, kuid Andromeda tüdines sellest peagi. Kohalikke abivahendeid kombineerides aretasin üpris tõhusa pulgatehnika, mis võimaldas aaret kahjustamata logi kirja saada. Peidukoha ja maastiku raskusastmed ma vist vahetaks ära, aga eks erilahenduste puhul ongi nende universaalsüsteemis hindamine üpris keerukas. Pull kontseptsioon igatahes, aitüma!
Kuna puid raiuda ilmselt ikkagi veel ei oska ja võimukantsi juures olid munitsipaalmugud õllejoomisega ametis, siis valisin seekord Räpinas otsimiseks vaid selle tegelase välja. No ja siin oli ikka jauramist hulgim aega. Täitsa muheda teostusega asjandus, aitüma!
Sellist lõõga kasutades kaoks lehm kaugele võsa vahele. Geopeiturile täitsa vahva. Täname.
Logimiseni jõudmine ja esialgse olukorra taastamine nõudis omajagu priitahtlikku kannatlikkust, aga tore oli. Aitäh!
Suveseiklus selleks korraks jälle läbi, pöörasime nina kodu poole. Räpinas olid mõned aarded veel leidmata, kuigi see üks tehti just meie saabudes kättesaamatuks ja avati jälle siis, kui me juba kodu poole sõitsime, no on nöök! :) See aare oli ka paras nöök! Saatsime Kaja aardega jalutama ning Bruno hakkas käeharjutusi tegema, Lõpuks siiski saatis meid õnn ja saime nimed kirja. Nüüd kähku sööma, rohkem ei jaksa midagi otsida ega ujuda. Aitäh!
Nu, joomajoo! Kaja kadus vahepeal koos abivahendiga juba maakera kumeruse taha. Pidime telefoni mängima, et viimane lüli ka kuuleks, kui oli aeg tagasi tulema hakata. Peale leidu suundusime kohalikku buppi keha kinnitama. Kaugemale ei jaksanud enam minna.
Väga vaimustav, eks neid aardeid ole ju rippunud küll. Aga niimoodi...Põrgu värk. Täname elamuse eest.
Leitud. EVEJ. Pikkuse üle ei saa kurta, pole paha. Tänud.
Mõtlesime algul, kas nii lihtne ongi, sips ja konteiner käes..Heh, muidugi ei olnud. Itsitasime mõnuga. Lõpuks tops käes, tagasipanek võttis vist isegi rohkem aega, olime ju korralikud:). Täname peitjat, väga vinge!
Koht oli juba varem teada. Käisin kunagi ja siis kaugele omadega ei jõudnud, sest oli kinni kiilunud asjake. See kord läks hästi kuni selgus, et seal pole pliiatsit! jupid pliiatsist leidsime pärast maast. Õnnetuseks polnud meil endal ka kirjavahendit kaasas aga kuna Räpina sattumine on minu jaoks tõeline haruldus siis kirjutasime peenikese puuoksaga. Kirjutas küll! Mõeldes tagasi aarde kunagisele lisaülesandele siis tänasin õnne, et enam seda pole :D Küll oli "seda" palju!!!!! Aitäh peitjale!
Kõigepealt kõndisin ülekuumenenuna nulli. Seisin keset muru ja mõtlesin, et olen vist peast ka liiga soe. Vaatasin vihjet. Teine. Mõtlesin veidi ja siis vaatasin, et kas see on tavaline või mõistatus. Selle aja peale jõudis Siim autost kohale. Ikkagi 38 meetrit tulla ju. Vaatas mind ja küsis, et mis vihje oli. Vastuse "teine" peale vaatas mind nagu vasikas aiaauku. Ma avasin siis maa-ameti ja sellest oli abi. Leidsin kõigepealt tööriistad ja seejärel jõudis vihje tähendus kohale. Terve päev +30 kraadises kuumuses ei mõju ajule hästi. Õnneks oli Siim nõus näpu kindasse ja seejärel keti külge panema ning tänu eelmistele tublidele peitjatele läks leidmiseks vähem aega kui korralikuks tagasi peitmiseks. Ja vahele me mugudele ei jäänud, kui mõni just kardina varjust ei piilunud.
Tore aardeotsing päädis mõnusa supelungiga Võhandus ja jätkasime reisu põhja poole. Aitäh!
Kui puuriit sai lahti muugitud ja kõhud head-paremat täis laetud, siis otsustasime vaadata, mis seisus see aare omadega on. Aega kulus siin sama kaua või rohkemgi, kui puuriidas. Sai hulk erinevaid abivahendeid meisterdatud ja katsetatud ja lõpuks saime aarde kätte. Veidi pusimise järel sai ta tagasi peitu ka. Aitäh! Abivahendid jäid kuuri ääre alla, kui neid veel vaja peaks minema.
Paradiis või põrgu? Kõigepealt muidugi paras põrgu aga kui nimed olid kirjas ja sisu tagasi, siis juba paradiis.
Laur ja Maris läksid kõigepealt Räpina järve aaret logima. Me kolmekesi alustasime eeltööd kiriku hoovis. Alguses ei saanudki aru, et mis probleem siin on. Päris mitu meetrit tuli suurema vaevata. Veidi pusas oli aga see sai ilusti lahti harutatud. Siis oli aga tupik ja mitte midagi ei liikunud. Peagi saabusid appi kaks liiget kellel oli kogemustepagas olemas mis põrgu siin ees ootab kui karp valesti tagasi pandud. Asusime abivahendeid ehitama. Kõigil olid käed jalad pidevalt tööd täis. Mõned tegelesid täppistõmbamisega, mõned harutamisega ja mõned ehitustööga. Osa abivahendeid tuli Lauri pagasnikust, osa kõrval olevast lõkkeplatsilt ja osa kiriku kuuri kõrvalt prügihunnikust. Neist sai kokku kompunnitud erineva tugevuse ja pikkusega kalaritvasid. Üks hetk oli meil välja tõmmatud lausa 5 erinevat otsa aga kõik olid jätkuvalt veel kinni. Sellise pusa tekitamine on juba oskus omaette. Oi milline rõõm kui lõpuks kõik liikuma hakkas ja tops välja ilmus. Lõpetuseks üks suuremat sorti sõlmedest lahti harutamine ja pärast logimist kõik ilusti tagasi. Hoian pöialt, et aaret käsitletaks nii nagu peab võimalikult kaua. Eks ajalugu on näidanud vastupidist aga lootma peab. Aarde idee on aga väga tore, aitäh!
Olime plaani võtnud, et külastame teised Räpina aarded ära, siis kehakinnitus Puuriidas ja ühel hetkel proovime selle aarde lahtipusimist. Jõudu ja pealehakkamist oli meil küllaga, abivahendid olid üsna napid. Muidu olekski see ülesanne liiga lihtne ja emotsioonivaba. Abivahendeid sai ajapikku juurde meisterdatud. Veetsime lõbusa tunni. Minu jaoks seekordsetest Räpina aaretest raudselt kõige meeldejäävam ja kõige emotsiooniderikkam aare :) Pärast oli veel tükk aega hea tunne nagu oleks midagi suurt korda saatnud. Väga äge aare, aitäh tänastele asjaosalistele ja peitjale!
Kuna olime sinna kanti geopeitust mängima tulnud klassiga, siis aardele lähenedes ajasid nad juba aaret tagasi sisse, seega pidime ikka kulutama maksimaalse aja, aaret tõmmates. Vahva välimusega aare, sobib aarde algse asukohaga.
Pidulikkusega hinges - sest minu jaoks oli see 100. aare leida - sikutasin ketti. Ja sikutasin. Ja sikutasin. Noorgeopeiturid sikutasid ka. Kõigil oli esimesed 5 min väga lõbus, siis kippus tüütuks, aga varsti kostus juba teistmoodi kolksatus ja aare ilmus välja. Sel ajal kui logisin, silkasid noorgeopeiturid ketist kinni hoides ümber puude...
Igatehas sai see värk lõpuks minu poolt harutatud ja hoolega tagasi pandud. Loodetavasti piisava hoolega.
Kuna puuriit ei olnud meie vastu armuline, võtsime vahepeal masenduse leevendamiseks selle aarde. Mõnus kiire leid (arvasime vähemalt nii), kuni üritasime logiraamatuni jõuda. Oh sa püha Peetrus, kus läks ketramiseks. Aga saime tehtud ja ilusti tagasi ka. Aitäh mõnusa aarde eest jällegi!
No siin oli vaja ikka kannatlikku meelt. Aga lõpuks saime ka nimed kirja. Täname!
Et Väitsa leidmine tuli seekord kiiremini kui lootsin jäi aega üle ja otsustasin veel esimese ettejuhtuva üles otsida. Null oli täpne ja leid tuli kergelt.Kuna eelnevat kirjeldust ja logi polnud jõudnud lugeda ei teadnud ma absoluutselt selle aarde tausta. Võtsin juba pastaka kätte, et logida, aga mida asja :) Vahepeal juba mõtlesin, et see lihtsalt EI ole võimalik. Ma isegi ei hakka pakkuma kui pikk see kett võis olla, aga millimeeter siin küll tegija ei ole-pigem ikka kilomeeter. Vahepeal mõtlesin, et enne läheb issanda päike looja kui mina logitud saan, aga lõpuks hüppas see must kurat sealt august välja ja peale logi kirja panekut sai juba rahulikult hingata. See hingetõmbepaus osutus aga väga üürikeseks, sest ees ootas keti tagasipanek. Kerge see igatahes polnud, sest pidevalt takerdus traatvõrgu ja jumal teab mille külge veel. Igatahes see Räpina külastus jääb tükiks ajaks meelde. Aitäh ja tore päev oli.
No johhaidiii! Aare tuli välja väga osavalt kui tagasi panekul suutis ta muidugi end mõnusalt sõlme keerutada. Õnneks oli muguvalvureid kolm, kes osavalt vajadusel katet tegid. Jube aare, õelust äärest ääreni täis :) Tänud!
Kuna ma aimasin, et siin võib aega minna, siis võtsin nosimist ja kohvi kaasa ning nakitsesin rahulikult. Aega ju on. See aare on juba peaaegu nagu Timixi aare, selline õrn kius sees. Mulle meeldis, tänan!
Selle aarde leiul andis kõige suurema panuse Eku, kellel jagus kannatust ja sihikindlust rohkem kui minul ja Ragnel. Kui üks kuueaastane kannatlikkusega silmad ette teeb, siis vist peaks häbi olema. Aitäh, vahva aare millega sümboolset georetke pidulikult lõpetada.
Oh jumal, ei arvanud, et see kett nii pikk on.Üritasin selle võimalikult ilusti tagasi panna.Tänud peitjale!
Eile õhtu ja öö möödusid meil pärast Jalutuskäiku Ahjal maalilises RMK Kaljupealse puhkekohas. Seal oli nii mõnus lõkkel vorste grillida ja telgis magada! Mul läks hommikul kaks tundi varem uni ära, nii ma siis korjasin 150 meetri raadiuses kõik sodi kokku, imetlesin Võhandu jõevaadet - mida olen kolm korda Võhandu maratonil mööda sõitnud - ning otsisin võimalikku aarde peidikut. Ei leidnud väga head ideed, mida käepäraste vahenditega teostada.
Hommikul laekusime Räpinasse, et alustuseks kohe järve-aarde ääres piknik maha pidada. Leidsime maast ühe-eurose, mille eest Marje sai 60% uuest kohvist, endale pealevalatu asemele :-P
Kui kõht täis, saabusime aaret otsima. Leidsime küll. Sa juudas! Milline millimeeter! Ma ei tunne nii suuri numbreidki.. Lasime aga kätel käia ning vältisime mugusid. Ja lasime jälle kätel käia. Lõpuks oli ihaldusväärne objekt peos. Kõik oli kenasti klaar, mis siin lõhkuda on, ei saa aru. Natukene ettevaatust ja ongi asi ants. Meil mahtus kogu krempel ka esimese korraga kenasti peitu tagasi. Veel kord - Sa juudas! :-D
Tuhat tänu Janarile mitemillise idee ja eeskujuliku teostuse eest! Aare korras, sisu ei lisanud ega kahandanud. Soovitan, kiidan.
See jäi ruttu silma, kuna keegi oli peaaegu kogu keti suureks käkiks kokku kuhjanud ja nähtavale jätnud. Harutustöö ebaõnnestus, ka peitmine ei õnnestunud. Logi saime kirja ja omanikule teatatud. Loodan, et saab korda see aare. Idee on kuratlikult hea ju ;)
Leitud :) Kui kõik aarded oleks sellised, siis poleks kätele trenni vajagi.
Logidel olen ikka silma peal hoidnud ja eks oli aimata, mis siin ees ootab. Silma järgi umbes esimene kolmandik oli jälle paras pussakas, aga õnneks edasi jooksis ilusti. Proovisime mõnda aega veel ka harutada, aga pimedas oli see parajalt lootusetu tegevus. Laheda ideega aare, aga kahjuks ma ei kujuta ette, kuidas see teostus töökindlaks saada. Kõrvaklapijuhtmeid oleme ju kõik taskus kandnud... Aitäh igatahes millegi uudse katsetamise eest!
Seekord toimis kõik ladusalt. Rohkem aega kulus abivahendi peitmisele kui logimisele. Aitäh.
Nõustun taas ühe eellogijaga, et täiesti segane asi :) Õnneks oli meid paras seltskond, nii et kui üks väsis, sai teine selle parajalt haige tegevuse üle võtta. Kahjuks olin liiga paljusid logisid enne lugenud, nii et teadsin juba, kelle sealt lõpuks välja tõmbame. Teen ettepaneku selle peitja aarete puhul rohkem läbi lillede logisid kirjutada...või siis jätan need ise edaspidi enne aarde otsimist lugemata. Lahe asi igatahes ja ma parem ei taha mõelda, mida järgmiseks välja mõeldakse. Aitäh!
Andis ikka "kaevata" seda aaret. Kolme peale oli lihtsam.
Tänud!
Kui sa arvad, et kett ei saa enam pikem olla, siis tegelikult saab küll. Olime selle ketramisest nii väsinud, et mõõtmine ja pikkuse hindamine meenus alles hiljem kui enam uuesti seda protsessi ei viitsinud ette võtta. Aitäh!
See aare teeb algul nalja, siis ajab vihale. Peale järjekordset naerju ajab nutma. Lõpuks jälle naerma. Tänud!
Vahva idee :) Liiga põhjalikult polnud eeltööd teinud, sellevõrra oli kohapeal üllatus suurem. Poole kerimise pealt tabasin et mõttelt, et mis siis kui see tegevus tulutu peaks olema ja aare hoopis kuskil mujal. Õnneks asi nii hull siiski polnud ja mõne aja pärast irvitas väike kuradike näkku. Vinge värk igatahes. Aitäh peitjale.
Täna siia saabudes polnud meil igaks juhuks suuremat eesmärki kui “lihtsalt vaadata seda asja” ja tegelikult me oma ettevõtmise reaalsesse õnnestumisse ei uskunud ise ka. Aga tuli see nüüd inglite suurest kontsentratsioonist ümbruskonnas või millestki muust, inglite kiuste saab siin nüüd taas siin ka kuradikesega lähemalt tutvust teha :P. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et puhas võit, et me siin kahekesi olime, üksi poleks ilmselt selle kättesaadavaks taastegemine olnud tõenäoline. Või vähemalt oleks see olnud kordades-kordades raskem. Aga nüüd saime koostöös selle abika ilusti lahti muugitud ja viisakalt tagasi tema pessa :). Õnneks ühtegi inimest sel ajal sinna ei tulnud… Sest jaa, ma ei usu, et me oleks osanud seal seletada Räpina tähelepanelikele linnakodanikele veenvalt ja tõsiseltvõetavalt, miks mina järsku, endal metallist vöö ümber kere, keset kirikaeda olen otsustanud ringi joosta ja Laur äraseletatud näoga samal ajal mind siis järjekindlalt lühemaks lappab… :D.
Aitäh Janarile järjekordse toreda aarde eest, saime siit väga rahuldustpakkuva leiu ;). Ja elamuse ilusast logiraamatust ka. Või vähemalt minul oli sellega nunnumeeter põhjas, ju siis oma tundis oma ära.. :D
Laupäevale enne Värskasse minekut olid suured plaanid terve Räpina ka mul aaretest tühjaks saada :D Läks aga nii, et võtsime Pühakodade esimese punkti ära ja siis edasi selle aarde juurde. Olime küll teadlikud, et kättesaamatu, kuid proovida ju tasus. Aarde idee olin juba pähe istutanud ja vahelduseks oli mul ka täitsa õigus mis ees ootas :D Kusagil Viljandimaal oli (on?) midagi sarnast. Antud aarde juures aga kättesaamine osutus päris keeruliseks. Autos õnneks midagi asjaliku kaasas ei olnud. Küll aga oli nulli kõrvale jäetud miskine vars ja jupp traati oli ka kohe võtta. Peale pikka jändamist ja jõu kasutamist irvitas kuradike näkku :) Logi kirja ja siis tuli see kõige hullem töö. Õnneks olen Marise kannatust ka varem juba näinud, kuna muidu poleks ühte minu aaret ka olemas :P Nii me siis koos sikutasime seda ja Maris tegi põhi töö. Õnneks sain kõrvalt pingi, et natuke kõrgemal tegutseda. Madalamal olles hakkas okastraat juba kätele kehvasti mõjuma :D Peale pikka jändamist saime kõik lahti ja panime tagasi. Kui pea kõik oli juba paigas, selgus, et no ei mahu enam ära ?!? Mis siis muud kui uuesti ja paremini :D Ikka nii hästi peitu ei saanud nagu esialgu oli aga loodetavasti tänu sellele oli vähemalt järgmisel lihtsam :) Tänud toreda aarde eest!
Pärast Kauksi onni edukat ftfimist hakkasime Räpina allesjäänud asju harutama just siit. Peiduka leidmisega probleeme ei esinenud, aga siis ... Oh püha ristivägi! Me nõuame - kategooriliselt - et see loom pandaks lühema keti otsa! Kui peitja laupäeval luksus - ja ma usun, et usinasti - siis on see puha meie süü. Lappasime ja kirusime, täiesti haige aare :D Mingist konspiratsioonist ei saa seal juttugi olla - kujutage te pilti, kui mingi mugu teid poole protseduuri pealt tabab, kuidas välja vingerdate! Ei, segane aare, soovitan - minge vaadake ja kiruge ise :)
Väga lahe üllatus oli meil ees, kui seda ketti sealt välja ketrama hakkasime :D hästi tehtud aare, tänud peitjale!
Aarde peidukas tuvastatud kiirelt, aga konteineri välja tõmbamine ja tagasi panemine võttis alles aega. Logiraamatusse sai kogemata vale kuupäev, aga pärast taasavaldamist esimene logi, muidu 3-s. Tänud peitjale, vinge teostus.
Oeh, me olime ikka veel siin. Peale kalasündmust olime paadiga tiiru Lätti teinud ja kuna seal peatasid meie hoo Läti piirivalvurid ja meid pooleteiseks tunniks kordonisse eskortisid , siis ei hakanud kaugemale trügima ja proovisime veelkord kalaõnne, nüüd aga siis Võhandul ja Lämmijärvel. Vesi oli aga nii soe, et kalad olid ilmselt külmemasse korterisse kolinud ja nii pakkisime oma telgi hommikul kokku ja läksime siis seda piiripealset asja kaema. Oh sa saadana sitika silmamuna. A muudkui sikutas ja mina itsitasin. Pärast itsitas A ja mina sikutasin. Ja nii ikka jupp aega kuniks käed väsisid ja jalatallad tammumisest tuld hakkasid võtma. Ilmselt seisime ikka põrgukatla pääl, sest no hirmsasti palav hakkas. Tundub aga , et inglid hoidsid meid, sest tulema me sealt pääsesime, huh... aga ilmselt õite napilt.
Tänud peitjale!
Tulles kurvalt Piirissaarelt DNF-iga, avasin praamil Geopeituse lehekülje. Räpinas oli tunda FTF-i.
Veelkord aardekirjelduse lugemist ja sobitamist ennast kaardile ning... siis algas. Varuge aega! :)
Tänud peitjale ja pikka iga aardele! Hea meelega tulen Räpinasse tagasi.
FTF 27.07.2016 kell 17:40