K-J Sirgala

Teist korda sattusin siia ja jälle ei leidnud :D ei oska öelda kas asi oli ka kõrges lumes ?

 1 

Öö sai Narvas hotellis mööda saadetud. Käisime Vinlandi pubis õlut joomas, sest kokk oli ootamatult koju läinud :) Seega tellisime omale söögid kulleriga hotelli. Soovitan soojalt sellist kohta nagu Narova. Sealne marmorsteik on küll kallis aga väga hea. Ning armeenia šaslõkk on lihtsalt super. Õhtul ei olnud kellelgi viitsimist autodega tegeleda, kuigi oli teada, et kõik see vesi ja muda ja jää jäätub ööga auto külge kõvasti kinni. Ma tõmbasin veel hajameelsusest kässari ka peale, kuigi tean, mis tagajärjed sellega kaasnevad. Lihasmälu noh. Hommikuks oligi käsipidur peale külmunud ning lahti saamine tähendas käsipiduriga selleks korraks hüvasti jätmist. Käisime pesulas, et jäätunud muda velje seest kätte saada ning maanteel ilma vibrata sõita saaks. Siia lähenesime Balti ja Eesti soojuselektrijaamade kaudu. Niikui nullis seisma jäime, oli platsis kohalik vanku, kes soravas vene keeles seletas, kuidas tema selle ausamba siia tegi. Üritasime ka salaja aaret piiluda, aga tutkit, pljät. Pakkusin küll välja, et võime täna proovida Viivikonna karjääri, aga kuna kõigil olid kodud kaugel, siis otsustasime kodutee ette võtta.

Selline seiklus siis sel korral. Softroad muutus üsna kiirelt päris offroadiks. Kui Subaru ja Ranger on sellist värki varem teinud, siis Jeebile oli see küll esmakordne proovilepanek.

• Kõik autod sõitsid koju omal ratastel.
• Priit lõhkus ära oma tagastange.
• Subaru jäi ilma konksupistikust ja esistange vaatas korraks üle kapoti. Kinnitused katki, udutulede ja ledbari juhtmed katki. Käiguvalitsa solenoid lõpetas koostöö, õnneks oli asi ainult lühisest tingitud katkisest kaitsmest.
• Üks leid ja palju mitteleide.
• Kõigil rõõmus meel toredalt veedetud nädalavahetuse pärast.

**

Eelmine

 1 

Ei lastud otsida. Parkisin auto ja suundusin aaret otsima. Kiirel vaatlusel ei jäänud midagi silma, külla aga jäin mina silma kohalikule, negatiivselt meelestatud meesterahvale. Tuli juurde ja hakkas vene keele mahlakaid vorme kautades sõimama. Selgus, et teda häirivad pokemoni otsijad, kes pidevalt seal ringi luusivad. Rahu huvidees liigitasin ka end pokemoni otsijaks. Küsis veel, kas ma leidsin pokemoni üles. Selle peale vastasin, et veel mitte ja proovisin temalt uurida, vahest tema teab kus nn pokemon asub. Lootuses, ehk ta on aardega kursis ja saan nime kirja. Selgus, et ikkagi ei teadnud ja kuna meeleolu mehel ei raugenud, siis targem oli sealt minema sõita.

Kohale jõudes saime rahulikult 5 minutit otsida ja peale seda kohalikud purjus mehed lendasid autoga letti. Olid väga sõbralikud ja kukkusid lobisema. Sai neile selgeks tehtud, et ei saa midagi aru aga neid see ei heidutanud. Juttu jätkus pikemaks ja peagi saime põgenema...

seekord ei leidnud, kuna aega nappis

Roomasin ja kükitasin, no ei jäänud silma, küll aga prahti üksjagu.

Nullpunkt pani kohe õlgu kehitama, et pole just väga suurte peitmisvõimalustega ala. Aga eksisin, nii hästi peidetud, et leidmata jäigi.

Neljandat korda siia enam ei tule. Koht on huvitav ja üks kohalik ka tuttav, kes meile lugusi vestab.

Koordinaatide järgi sai justkui täitsa õigest kandist otsitud, aga ei jäänud midagi aardetaolist kuidagi silma. Sellegipoolest aitäh põhjuse eest sellises kohas ringi vaadata.

Vaatasin seal värskelt nülitud põõsastes tulemusteta ringi ikka päris pikalt. Mingi hetk tekkis sinna mingi kohalik vant kes arvas mind olema mingi inspektor kes tuli tema tööd üle vaatama. Tuli välja, et ta pidavat selle monumendi ümbruse hooldaja olema. Juttu jätkus kauemaks ja ma ei jakasanud seda ka eriti kuulata.

Eelmise korraga oli miskit muutunud küll ja see julgustas otsima, eriti hiljutine taastamisteade. Neljakesi otsisime ja arutlesime seal üksjagu aega. Aare peitu jäigi.

Tundub, et tähtede seis oli vale, sest siit tuli jälle mitteleid. Ausambal säras viisnurk aga aaret küll ei leidnud. Ei saanudki aru, kus see peidukas olla võiks.

Aga tänud Sirgalasse kutsumast! Sinna ei olnudki veel kunagi jõudnud ja kui juba tulime, siis tutvusime terve asumiga.

 1 

Nulli jõudes saabus buss ja rahvast liikus. Kui rahulikumaks läks, suundusime otsima. Kohe laekus kohalik härra ja jutustas kohalikust elust. "Ellujäänuid" pidavat veel 20 olema, aga bussiliin käib 4x päevas ja täiesti tasuta. Raadios just K-J linnatädi rääkis kui imejama see on, et linnaosad niimoodi mööda maakonda laiali on ja kui tore oleks kui vallad need enda koosseisu võtaks. Mees nentis kah, et mingi kammajaa käib. Kui siis avaldasin arvamust, et kui ühinetakse Vaivara vallaga, kas siis bussisõit tasuta jääb ja kas üldse liin alles jääb, siis võttis mehe päris tõsiselt mõtlema.
Rääkisime veel maast ja ilmast ja kokku võttis ta asja nii: jah, käivad siin noored ja vaatavad seda praegust seisu siin, käivad ka Tallinnast ja Pärnust aga mida siin ikka vaadata. Ja jalutas minema
Saime siis karpi otsida, seda ei leidnud mitte. Täna, kohvilauas sai Ruthiga teema üles võetud ja üks lambike lõi põlema. Eks kunagi näeb, kas õige.