Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kiriku juures saad parkida. Parklast umbes 300 meetri kaugusel ja aardest 150 meetri kaugusel on Kose lauluväljak.
Kose Lauluväljak asub Aasumäel. 1984. aastal põles ära laululava kõlakoda. Säilinud on betoonist trepistik.
23.mail 2009 avati laululava taga paiknev Kose Noortelava.
Palun taastada maskeering!
Suur muguoht! Eriti ilusa ilmaga ja ürituste ajal!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://et.wikipedia.org/wiki/Kose_kirik
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 11.3878' 25° 10.1405' |
![]() |
Parkla | 59° 11.2539' 25° 9.9790' |
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6K23G
Logiteadete statistika:
43 (72,9%)
16
8
0
1
0
0
Kokku: 68
Väga mõnus oli karpi logimiseks võtta, lisaks kest tutikas, sisu kuiv ja raamat käepäraselt suur – ehk siis kõik tip-topp :).
Ma ei tea kas see on nüüd peale taastamist muutunud aga igatahes see peidukas nüüd küll raskusega 3.5 ei ole. Pigem 0,5, paistis teine meetrite kauguselt silma. Koht ise aga kaunis ja kindlasti aaret väärt. Pikka iga talle.
Sarnaselt kohukese aardega sain ka siin teha oma ftf-i, uue logiraamatu esmaleid siis. Leitud kiirelt ja täpselt õigest kohast. Tänud aarde eest!
Tegin mõnusa öise georingi, leid tuli lihtsalt.Võtsin hõbedase 50'se, vist oli Ungari forint. Aitäh!
Auto jäi kiriku kõrvale ja kui Elve oli aarde leidnud ning nimed raamatusse kirjutanud siis läksime lauluväljakut ka uudistama. Tänud.
Palju päevi on juba järjest peitust mängitud. Mõtlesin, et hea oleks veel üks lisaks panna, kuigi väga peale trenni enam ei viitsinud. Isegi pimedas tundus ilus kirik ja hooldatud park. Polnudki lähemalt siin varem ringi vaadanud. Aare ka vastu ei punninud, tänud! Eks näis, kas homme ka...
Mul pole kombeks minu kodukohajärgselt kaugetesse maakondadesse kippuda kui vahepeal on veel palju kohti külastamata. Kuid nüüd kalasisalduse testimise sündmuse näol tekkis aga põhjus trügida Põlvamaale "paati" uputama. Kui nii kaugele juba minna, siis oleks mõistlik ka ju varakult startida. Startisin ebanormaalsel kellaajal, mis algas suisa 5-ga. Pika tee peale sai vaadatud ka omajagu kõrvalepõikeid, et teekond huvitavamaks teha. Õnneks oli Tartu mnt peale ka paar uut aaret tekkinud, muidu oleks tee Tartuni tapvalt igavaks osutunud.
Esimese peatuse tegin Kosel. Ühtegi hingelist ei liikunud varahommikul ringi. Andis väga head eeldused rahulikuks otsimiseks. Läks kohe nii, et ainuvõimalikust kohas karjus konteiner silma, võttes lausa une ära. Siiamaani minujaoks kergeim taolise raskusastmega aare. Ümbrusesse ei sulandanud ja maskeeringut ka ei olnud. Aitäh!
Jätsime auto parklasse ja väikese kõndimise järel olime sillal. Kiirvisiit karbini ja logi oligi kirjas. Tänud!
Esimene peatus teel Tartusse ja edasi Laho järve äärde kalasisaldust määrama. Aarde leidsin sünnipäevaõnnitluste soovimise vahepeal, telefon kõrva ääres.
Vaatasin valelt poolelt, sealt aaret ei paistnud. Mihkel vaatas õigest kohast ning leidis aarde hetkega. Ilus koht.
Võtsime admini peale ja alustasime oma võitmatute-tuuri kagu poole ;-) Kosele tehti esimene sissepõige. Kirik kena, vaated ja vesi samuti. Kas oli kellaaeg varane või muu häda, igatahes mitte üht mugu ei silmanud. Aaret silmasime kohe, nii 2/2 peidikust, 3.5 on küll üle pingutatud. Logitud, pildistatud, nauditud, edasi.
Aitäh peitjaile aarde eest selles kena jõesängi ja vetevooga paigas! Kindel favoriit Kohukese ees. Aare korras, evej.
GPS juhatas kõigepealt teisele poole jõge. Teised andsid märku, et siit küll ei saa ning väikese tiiru järel olime juba kiriku parklas. Kerge kand ja varvas, kummardus ning oligi aare leitud. Jätsin ränduri, aitäh kiriku juurde kutsumast!
No Priit ütles mis vaja eest liigutada, aga muidugi ise ta sinna kummardada ei viitsinud. Pidin mina pugema ja ka tagasi panema.
Lapsed virisesid, seetõttu olin sunnitud tee peal tegema ühe kosepeatuse. Leidsime karbi ja kosesime - virin lakkas. Ära sa märgi, neist võib veel asja saada...
Mariann ta kuskilt välja õngitses. Jälle ju ilus koht. Sinna alla käib ka hiljem vaadatud kirik. Tänud.
Autoga vurasime kiriku juurde ja sealt siis marssisime sillani. Sild nagu sild ikka... aga peitis üht topsi. Logi kirjas, sammusime laululava ka uudistama. Tänud!
Päev ei olnud veel üle lõuna jõudnud kui me selle aarde leidsime. Täitsa OK lahendus võrreldes kohukesega. Loodame, et koht ei ole koolipoiste lemmik paik ja suurveed sealkandis tihedad. Pikka iga aardele. Aitähh!
Sillake oli tõesti väike, leid tuli kiiresti, mugusid ei olnud. Aitäh.
Neid sildu Kosel ikka leidub, õneks on nad kõik ka sellistes kohtades, kus on vähemalt kaks grammi silmailu, minu jaoks. Meil tekkis neid tasemeid vaadates teatav mõtisklusemoment, aga kohale jõudes läks leidmine suht ludinal. Mina muidugi viisaka naisena ütlesin ainult, et vaata, seal ja lasin seejärel Kuldaril särada ning karbi kätte tuua. Niikaua kui Kärt nimed kirja pani, tegin mina vahetuskaupa: V rinnamärk, J roheline värvipliiats.
Aitäh!
Eks ta ole - käi korra kodust ära ja seni kena puhas kaart on kohe kärbsemustatäpiline. Hakkasime seda siis jälle otsast klaarima, see siin jäi esimesena teele ette. Esimene mulje kohale jõudes oli halbaennustav - jalgrattamugu liikus vaevaliselt aurude peal, ja neidki oli nii vähe, et nii enne kui peale silda pidi balloonist juurde tankima. Lõpuks venis ta siiski minema ja edasine oli delo tehniki - tuleks kõik kolmepoolesed nii vähese vaevaga! Ega neil numbritel muud häda olegi, kui et edaspidi eeldad teisi sarnaseid ka lihtsalt saada, ja siis on pettumus suur. Tänud ikka, koht on kena ju, päike paistis ja vesi vulises ilusasti!
Ütleme nii, et tulenevalt raskusastmest ootasime enamat.
See peidukoht küll 3.5 ei ole, pigem 1.0 ju aa mis mina ka asjast tean. Koht ilus ja vääris aaret. Tänud, polnudki siin ammu jalutanud.
Nulli poole jalutades seisis mingi mugu sillal ja leotas ussikest. Kui me kohale jõudsime, siis ta sai ilmselt ise ka aru oma tegevuse mõttetusest ja lahkus. Meile see sobis, saime rahulikult aarde üles otsida ja nimed kirja. Aitäh peitjale.
Jätsime auto kiriku juurde parklasse ja tegime väikese jalutuskäigu. Täname kohta tutvustamast.
See on nüüd siis meie jalgrattamatka teine päev. Üritame RMK 820 km matkarajast ühte 100 km jupiksest läbida. Kuna Liina on Koselt pärit, siis saan põhjaliku ülevaata siinsest ümbrusest ja nii muuseas tuleb ka aare oma peidikust välja. Tänud.
Kose kaudu Tallinna tagasi sõites põikasime värske aarde juurest ka läbi. Mugud liikusid, aga tänu väga õhtusele ajale oli neid väga vähe. Aare tuli välja üsna ruttu.
Täname koha tutvustamise eest!
Kaks vahvat väikemeest nagu tellitud, sõitsid saatjaga just siis mäe otsa porilompe leidma, kui meil oli vaja kiirelt oma leid sooritada. Tänud peitjale.
Tänane ilm ilus ei olnud, pigem imelik oli. Teel Rakverest siia saime kuulda erineva tugevusega vihma ja näha erineva tugevusega päikest. Kosel oli vikerkaar taevas ja teel lauluväljakult nulli nägime kaht põnni ratastel meile vastu kihutamas. Vanaema kõndis sabas. Seejärel hüppas põõsast välja üks jooksja, kes ruttu majade vahele kadus.
Edasi oli inimtühjus. Leidsime ja logisime probleemideta aarde, selgus, et oleme lausa (STF) i saajad. Ainult mingi jänes välismaalt oli täna enne meid oma nime ja portree raamatusse sisse kandnud. Peitsime aarde tagasi, vaatasime voolavat vett ja asusime tagasiteele. Vastu sõitsid meile varemkohatud kutid vanaemaga. Väikeses vestluses selgus, et kutid olid leidnud otsitava (ehk porilombi) ja pidid nüüd läbimärgadena kiirelt koju naasma. Aitäh!