8.8 ha suurune ja 3354 m pikkuse kaldajoonega Kadrina paisjärv asub Loobu jõel. Loobu jõgi on oma looduslike eelduste poolest üheks paremaks lõhe, meriforelli, jõeforelli ja harjuse elu- ja kudepaigaks Eestis. Loobu jõel asuvatele paisudele on viimastel aastatel rajatud kustlikke kalatreppe ja kalade rändeteid paisudest üles- ja allavoolu liikumiseks, mis on hoogustanud lõhelaste rändeid ja suurendanud kalade arvukust ka jõe ülemjooksul. 2011. a. ehitati kalapääs Loobu paisule, kuhu paigaldati ka Baltimaade esimene kalaloendur. 2013. a. tehti kalapääs Joaveski paisule ja 2016.a. käivad tööd üsna jõe ülemjooksul Neerutis. Kadrina paisjärvele ehitati kalatrepp juba 2008 aastal ning 2013-14 aastal korrastati ja kujundati ümber ka paisjärv. Järv puhastati setetest ja korrastati kaldad. Järvel on üks saar ja lisaks ka nö poolsaare moodi saared, mis on silla või maakitsusesega kaldaga ühendatud. Üks saartest kujundati selliselt, et tekkis ka “linnuparadiis” ja kaladele kudemiseks soodne ala. Järve ääres on puhkeala ning ümber järve on rajatud kallasrada koos jalgteega.
Siin on võimalik ka kalapüüdmisega tegeleda, näiteks Vladimir püüdis Kadrina paisjärvest haugi, mis oli 113cm pikk ja kaalus 10,1kg. Seega on kena, kui Sa siia tulles oled natuke rohkem aega varunud.

Aare on nagu üks lihtne multi ikka, algkoordinaatidelt, kalatrepi lähedalt saad andmed ja hakkad järgmisse kohta minema. Teise punkti koordinaadid on täitsa õiged. Seal on küll võimalik kala püüda aga punkt ei asu vees. Lõpus on võimalik käsitööd vaadata. Aarde juurest vaadates sümboliseerib see vendlust ja ühtsust, teiselt poolt vaadates viha ja vaenu. Vaat siis, kui tähtis on kumba pidi….
Kes nüüd peale aarde otsimist tunneb, et peaks peitja või aarde peitmise suhtes mingi seisukoha võtma - aga palun, valige koht, seiske, vaadake taiest ja mõelge.