Kessu

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

22 september 2024 leidis Anni&Ranno [annimosovskaja]

Lihtsasti leitav

16 juuli 2024 leidis Aire ja Merle ja [gadi]

Üks ilusamaid matkaradasid, mida oma elus olen läbinud.

16 juuli 2024 leidis Merle ha Gadi [merme]

Jalutasime mööda pehmet samblalist matkateed ja logisime aarde.

20 jaanuar 2024 leidis Raivo,Krista,Mari,Ingrid ja [sunflower]

Päev Kesselaiul.Enamusel oli see leitud aga nad käidid vapralt meiega kõik aarded läbi.Aitäh!

20 jaanuar 2024 leidis Aive, Mari, Ingrid, Krista ja Raivo [raivo]

Virukad Kessulaiul. Enamusel oli varem leitud, Aivega kahekesi logisime. Aitäh!

29 juuli 2023 leidis Johan, Tuuli [johan]

Nagu eelmine leidja juba kommenteeris, läheb aarde juurest rada mööda. Kaardil seda ei ole, aga kulgeb pangast lõunas olevast teeristist mööda panka kuni paadisilla ja telkimiskohani. Tundub, et aaret on liigutatud, mis on ka mõistlik. Tõenäoliselt algseks peidupaigaks olnud puu ja oksad on koos alusega ülejäänud pangast vaikselt eraldumas. Aarde leidsime meetri-paari kauguselt oluliselt turvalisemalt kohast.

30 juuni 2023 leidis Arvo ja Liisi [arvoaljaste]

Oleks siis õrna aimu ka olnud, et siia rada tuleb. Retk siia oli nii rets, et peale natukest aega ütles Liisi, et tema enam edasi ei tule, et mingu ma üksi, see pole seda väärt. Jalad kõik ära kriibitud. Eks ma rühkisin edasi läbi metsa ja kui kohale jõudsin, sain aru, et oligi tõesti rada. Ja et see läheb kenasti sadamani välja. Oejah, mul jalad jumala verised :D Lõpus õnneks oli aare kenasti leitav. Eks UV teeb ajaga tööd, miski hetk see konteiner enam vett ei pea, sest kõrvad karbid kukuvad ära. Praegu aga veel töötab. Väga kenad vaated ja mõnus olemine oli siin siiski. Aitäh.

14 juuni 2023 leidis Arnika [arnika]

Sai esmalt alt poolt pilk peale visatud ja teisel ringil panga pealt karp leitud. Kadaka kriimud paranevad veel tükk aega, aga vaade oli seda väärt. Aitäh!

21 juuli 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Kohtusime peale Levia tööd sadamas ja merereis võis alata. Aega anti umbes paar tundi ja me asusime jalutama. Täielik müstika, milline tihe samblane mets. Arvasime, et äkki on kogu saar selline aga õnneks mitte. Esimene selle saare aare sai leitud. Tänud

20 juuni 2022 leidis Helen ja Salme [helen]

Mõned päevad tagasi tuli mõte, et äkki oleks hea aeg Kesselaiule minna. Kuna endal meresõidu vahendit sellisteks sõitudeks pole, siis tuli leida muidugi paat ja kapten. Leviale meie plaan sobis ja nii saigi merele mineku aeg kokku lepitud. Täna olime õigel ajal Kuivastu jahisadamas ja meie seiklus võiski alata. Tuul oli mõõdukas, kerge laine võttis paadi mõnes kohas hüppama, kuid Levia oma kindla käega juhtis ilusti saarele. Meie läksime matkaringile ja Kessu aare oli esimene otsitav. Kirjeldus enam eriti paika ei pea, midagi eluohtlikku aarde otsimiseks tegema ei pea ja kohale viib ilus matkarada. Topeltkarbis aare on ilusti leitav ja korras. Tänu väga toredatele infotahvlitele saime teada, et siingi saarel Kalevipoja lugu ja läheduses tema tool. Eks proovisime meiegi seal natuke istuda. Aitäh peitjale!

15 juuli 2021 leidis Piret, Mart, Krista, Merle [meteta]

Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond.
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid

Jalutuskäik Kesselaiul oli hoopis teistsugune kui meie kahe eelmise päeva retked laidudel. Kõigepealt ootas meid siin ees uhke sadam, ei pidanudki läbi muda ja vetikate kaldale sumpama nagu nii mõneski eelnevalt külastatud paigas. Mõnus tore astumine mööda matkarada. Selle aarde kant meeldis mulle üliväga, lahe pankrannik, kaunid vaated, ilus mets. Aarde leidsime ruttu, toredalt suur karp. Kuum suvepäev ja kena koht ahvatlesid siin ka ujuma. Tore oli siin laiul veel asjaolu, et vaid korra eemalt tervitasime paari inimest, enne ja pärast tundsime end nagu privaatsaarel. Merevees mõnulemise järel jätkasime toredat jalutuskäiku.

Kesselaid meeldis mulle väga. See paik oli väga ilus punkt meie kolmepäevasele üliägedale paadiretkele mõnusa seltskonnaga. Aitäh peitjale aarde eest ja kaaslastele suured tänud vahvalt veedetud päevade eest.

15 juuli 2021 leidis Piret, Mart, Krista, Merle [sylli]

13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Kolmanda päeva viies aardeleid (29/30). Teekonda alustasime Virtsus sadamast. Oli natuke tuult ja lainet, aga ei midagi hullu.

Kesselaiu sadam on muljetavaldav. Lugesime, et kohe tuleks sadamakaptenile teada anda, et oleme sadamasse jõudnud. Siis seda ma ka kohe tegime. Väga lahkesti lubati meil seal paar tundi paati hoida.

Väga äge ja teistmoodi, kui eelmistel päevadel, oli Kesselaiu matkarada ja loodus. Väga nauditav ja mõnus. Vahepeal peitis isegi kuum päike ennast pilve taha, et meil oleks mõnusam kõndida. Raja pikkuseks tuli kusagil 6 km. Ja loomulikult lõppes see mõnusa ujumisega muuli taga. Seal eemal ujus ka majesteetlik luigepaar oma viie halli tibuga.

Selle laiuga siis meie 3-päevane paaditripp ka lõppes. Olime väsinud, kuid õnnelikud! Oli olnud väga mõnus puhkus väga mõnusate inimestega!

Aitäh aarde peitjale!

9 juuli 2021 leidis Marko [markosu]

Õnneks aare siiski päris serval ei olnud ja saime ohutult logida. Aitäh!

9 juuli 2021 leidis Inge [aunad]

Ümber Kesselaiu aerutamise teiseks randumiskohaks sai Kesse panga põhjapoolne ots. Sealt algas kena rajakene, mis viis mõnusasti järsakust üles ja otse aardeni välja. Aarde leidsime otse serval olemise asemel pisut turvalisemast paigast suurte kivide vahelt.

Tänan peitmast.

20 veebruar 2021 leidis Miko-Erko [mikoerko]

Leitud.

20 veebruar 2021 leidis Ingrid,Mari,Raiko,Lotte,Märt,Raul [liblikas1]

Oli see alles põdemine enne retke. Alles siis kui kohal olime ja esimesed sammud seal tohutul jääga kattunud veteväljal teha sai, sain aru et täna kannab küll ja hirm oligi kadunud. Minna sai otse, tagasi mööda jääteed. Saarel sai mööda veiste rada astutud. Viisid kogu aeg õiges suunas. Tänud peitjale

20 veebruar 2021 leidis Ingrid, Mari, Raul, Märt, Lotte, Raiko [raku178]

Järgmine aare juba leitud. Maastik aarde ümbruses väga uhke.

20 veebruar 2021 leidis Ingrid,Mari,Raiko,Raul,Lotte,Märt [motma]

Porisesin ja torisesin teistele järgi(Kuidas küll ma oskan enese teadmata, gpsi seaded nii peesse keerata, et tagasi enam algseisu ei saa!(Kodus sain aparaadile õige pildi järgmisel päeval ette.)) ,alguses mööda saani rajatud matkateed, aga see oli väga pehme. Ühe suitseva korstnaga maja juurest keerasime rannale, veiste rajatud trassile. Kulges siia, sinna, üles, alla täpselt meile sobivas suunas. Ja siis kui saabus kätest kinni hoidmise koht, polnud seda teps mitte vaja teha. Sest aare oli parajasti varemleidnute poolt logimiseks peidukast välja otsitud. Leidjate nimed panin mina raamatusse ja tuleb tunnistsada ,et siiamaani ei oska kirjutada marihen. Selle eest Mari tuleb juba päris lihtsalt. Aaret tagasi oli raske panna, sest Lotte oli otsustanud just peidiku ette end sisse seada. Noh saime kergema vaevaga seekord. Tänud peitjale aarde eest.

20 veebruar 2021 leidis Lotte, Märt, Raul, Raiko, Ingrid ja Mari [marihen]

Kessu2 juurest võtsime suuna siia. Esialgu sai mööda saanirada käidud, pärast võtsime veiseraja ette, mis tõi meid jällegi otse aardesse. Kohale jõudes oli tore kohtumine Viipekeelsetega, kes parasjagu logisid, niiet meil jäi karbi otsimise vaev ära. Tänan.

9 veebruar 2021 leidis Anna & [kallo]

Jalutaja aarde juurest jalutasime siia. Mõtlesime, et kuna siin maismaal on nii palju lund, et siis võiks minna hoopis mööda merd, aga lõpuks jäime ikka maismaale. Tegelikult oli siin ka sobiv loomarada ees, seega kulgesime mingi aeg mööda seda. Kuna enne aaret oli näha (ja olime ka kirjeldusest lugenud), et siin väike pankrannik, siis tulime meil leida tee üles pangale. Läbi lume pressides me mingi tee omale rajasime ja olimegi ülal panga peal taas loomarajal kulgemas. Kuigi kirjeldusest sai loetud, et see aare asub küll väga-väga panga serval ja umbes nii, et seal peab väga ettevaatlik olema, siis tegelikult jäi aarde peidupaik sealt päris serva pealt ikka paari meetri jagu eemale ja see oli piisav, et seal end hästi tunda. Peidukoht oli hea, lumi ei seganud, seega hea ja kerge leid siin. Meie täname.

30 juuli 2020 leidis Külli [kamardik]

Leitud, aitäh.

30 juuli 2020 leidis Pagarid, kamardik ja [silmsirkel]

Natuke oli tegemist õige lähenemistee leidmisega, kuid sõbralik noorik viipas õige suuna kätte. Rajake on vahepeal kõrgusekartjale pisut ekstreemne, aga muidu mõjub tänu pehmele samblakattele muinasjutumetsana. Aare korras, aitäh!

30 juuli 2020 leidis T.E.J.M.K. [pagarid]

Leidsime õige koha pangapeale minemiseks. Kui kadakad välja arvata, tekkis tunne, nagu oleksid Ontika pankrannikul. ja missugused võrratud vaated merele. Aitäh!

29 juuli 2020 leidis Leho, Eneli, Kirke, Merja, Kristo [valeloom]

Leidsid Eestimaa Looduse Fondi talgulised

4 august 2018 leidis Martin [jeerum]

Nüüd kõik Kesselaiu aarded käes, lemmiksaar :)

3 august 2018 leidis Joonas [bigdaddy]

Väike matk ümber saare ja siis peab ka geopeitused läbi käima :) Alla ei kukkunud - seega kõik hästi ;)

31 juuli 2018 leidis Ants, Sirje, Rene, Uno ja [ky]

Hoiatust ja talviseid logisid lugedes tundus, et oi kui ohtlik koht ja kas ikka julgeme minna. Aga koos ikka julgem ja turvalisem. Ei olnud siin hirmu midagi, ja aare täitsa lihtsalt leitav. Lähenesime muidugi ülevalt poolt:) Pank "Kesse vaim-Koidula profiil" on ikka uhke küll!

Vahetasime logiraamatu ümber olnud katkise kilekoti terve vastu. Sellel olevad numbrid ei tähenda geopeiturile midagi, sordiaretajale on see ühe varem kotis olnud aretise number:)

Aitäh, head peitjad, mõnus koht! Meil oli tööalaselt seemnete ning tööväliselt emotsioonide ja aarete kogumisel ülimalt tore ja produktiivne päev.

13 juuni 2018 leidis Tambet, Taavi [nr69]

Oli siia juhus sattuda, vaja oli ka geostatistikasse see ära talletada. Tänud peitjale!

22 märts 2018 leidis Karl [zdrk]

Kesselaiul jätkasin oma saare ringi mõisa juurest. Muidugi ei suutnud ma vastu panna ühele tulepaagile / aktiivsele majakale. Nautisin vaateid Suurele väinale ja Muhu saarele. Tuul tahtis küll tornist vabalangemisse saata aga hoidsin tugevalt kõigest kinni.

Panga peale oskasin minna kogemata isegi täpselt õigest kohast. Herefordi veised olid küll suure osa teest üles kündnud, kuid suure hooga sai rattaga läbi kõikidest takistusest. Kui oli tunde järgi õige aeg võsa vahele pöörata, läks nagu tellitult mingi sissekäidud võsavahe. Üksikutes kohtades nägi isegi inimese jälgi, mis andis lootust, et võiks isegi nulli välja viia. Pangaäärele jõudes ristus minuga kergliiklustee mõõtu rada. Piilusin paar korda üle ääre ja visalt sammusin sihtpunkti poole. Lõpus olev aarde peidukoht oli kuidagi kohe ekstra omamoodi. Väga kihvt paik. Pärast aardeleidu jalutasin lauteri juurest veel natukene mööda jääd panga alla. Aitäh!

11 märts 2018 leidis Madis, Margus ja Maris [max]

Kesselaiu külastusplaani on peetud ka varem, aga alati on midagi puudu jäänud, kas siis pole aeg sobinud või ilm alt vedanud. Seekord olid tingimused matkamiseks imehead - tuuletus, päikesepaiste, tugev merejää ja üsna väike lumekiht. Imekiirelt olime jõudnud esimese aardeni laiul - Jalutaja - ja nüüd jätkasime matka Kessu aarde poole. Ka siin oli matkamine meile imelihtsaks tehtud. Pidime vaid sammuma päev varem saarel käinud geopeiturite jälgedes. Huvitavamaks läks siis, kui rada keerles pangaserval kadakate vahel ning arvestades sulailma märtsikuus, siis merepoolne jalg kippus libisema kuristiku kohale. Vahepeal käis ikka peast mõte läbi, et kui see jalg lumel pidama ei jää ning libisebki kuristikku . . . Aga ekstreemsused jäid ära ja õnn oli täna meiega nagu ka see imeilus päike, mis kogu saare säraga üle külvas. Mulle jäigi matkast meelde imeilus lapike maad keset merd, kadakatihnikud ja suured kuused ning muidugi matka lõpupoole nähtud lõputud kiviaiad ja vanade hoonete varemed. Kessu aardega läks üsna lihtsalt, hea, et peidukas nüüd lihtsamas kohas asub ja ma üle pangaääre ei pidanud kõõluma.

11 märts 2018 leidis Margus, Maris ja Madis [madis1989]

Liikusime siia mööda eilsete otsijate jälgesid. Kohapeal leid kiire, preemiaks sõime sefiiri. Aitäh aarde eest!

10 märts 2018 leidis Heldur [heldur]

Seda laidu tahaks nimetada selle talve suurimaks üllatajaks. Alates sellest miks laid? ja veel selliste kõrgete pankkallastega. Väga põnev saar, kunagi suvel peaks veel tagasi tulema. Mõnus matkamine mõnusas seltskonnas. Tänud peitjale!

10 märts 2018 leidis seltskond ja [berti]

See ka siis lõpuks leitud :)

10 märts 2018 leidis Anne, Vanda, Heldur, Mari [nuffi]

Siia tulime jah mööda saart. Küll mind jahmatas saare loodus. Nii palju suuri puid ja et saarel olid majad, haagised ja putkad ja seal elati! Ja siis veel majadel päikesepaneelid ja tuulik ühes õues. Ega mul kodutööd ka tegelikult tehtud polnud. Pildistasin ja vahtisin kõike.

Mööda serva jõudsime aardeni. Nägime kohe, nii pirakas karp. Sees oli täring. Logisime ettevaatlikult ja liikusime mööda kallast edasi. Aitäh kutsumast!

10 märts 2018 leidis Mari [marx303]

Siia tulime laheda põhjaranna kaudu, kus oli põnevaid hooneid ja päikesepatareiga haagissuvilagi. Pangale ronisime mööda rada, edasi määrisime riideid märjas kadastikus. Aarde juures oli õnneks tore rajake ja leid kulges viperusteta. Aitäh!

3 märts 2018 leidis Kristjan [sportlane]

Leitud.

3 märts 2018 leidis Suusatajad ja jalutaja [tunk]

Tripp Kessu aarde juurde oli kindlasti kõige maalilisem kogu tänasel geotuuril, suur tänu peitjale, kes siia tulema ahvatles! Olgugi Eesti vanim laid, mis Läänemerest juba 5000 aastat välja paistab, nii kõrget panka ei osanuks meie madalal maal ühe pisikese laiu küljes küll oodata.

Kuna metsaalune oli üsna paksult lund täis ning Regio kaardile polnud nulli viivat rada märgitud, siis suuskadel uisutajate eestvedamisel lähenesime alt mööda siledat merd. Nii jättis kallas veel eriti võimsa mulje. Nooremad loobusid suuskadest ligi 100 m enne aaret ning ronisid sealt. Ma leidsin endale sobiva servakese nullist umbes 20 m kaugusel. Kuigi päris üles välja see ei ulatunud ning lõpus pidin hoolega lund pühkima, et viimased pingutused turvaliselt sooritada. Alla sama koha pealt enam poleks tahtnud laskuda. Jalamehena puudus selleks ka tarvidus. Kui teised tagasi suuskade juurde siirdusid, sain mina ülalt kõndides edumaa, mis kulus parasjagu ära teise Kessuni liikumisel, et ka seal jälle korraga logida.

3 märts 2018 leidis Maire, Kristjan, Tanel ja Esko [ftf]

Leitud.

3 märts 2018 leidis Esko, Maire, Kristjan ja Tanel [timix]

Jõudsime aarde lähedale ning hakkasime vaatama, kust õigele tasandile pääseks. Natuke kaljuronimist, läbi kadakavõssi mööda geokiirteed nulli ja logi kirja. Aitäh!

25 veebruar 2018 leidis Piia,Peeter,Krista [krista]

Olin täna liitunud Hobulaiul käinud Piia ja Peetriga õndsas teadmises, et matkame Kõbajale. Nõnda ka juhtus ja enamgi veel. Kõbaja aare sai logitud ja Peeter võttis stoilise rahuga suuna Kesselaiule. Ilm oli tänagi sünnipäeva nädala ilmadele sarnaselt imeliselt talvine ja päikseline, lisaks ka tuuletu. Tasa ja targu astusime pikivahesid hoides üksteise järel 2,5 kilomeetrit, kui ühtäkki nägime Kesse-Jaani sadamast meie poole suunatud tulesid. Meie suunas lähenesid mootorkelk ja ATV, kas tõesti! Edasine astumine toimus väga reipalt sammudes. Natuke enne laidu näpistas ei kuskilt tekkinud tuuleke mu kinnastesse peidetud käsi. Üheaegselt jõudsime Kesselaiule eemalt lähenevate kolme suuskadel poisiga. Kaks põrisevat sõidukit olid vajalikud rajad meile laiul kenasti sisse sõitnud, muudkui astu ja imetle talvist ümbrust. Peale Jalutaja logimist ja jätkuvalt laiuga tutvumist, jõudsime pangale mööda põnevat okkalist kadakais rajakest. Ootamatult tavatust kohast sai leitud karp, vedas, et peal trampides terveks jäi. Sai natuke varju paigaldatud. Päike soojendas ja tuul oli olematu, matkasime edasi suunal Kessu 2. Tänud peitjale ja julgetele kaaslastele.

25 veebruar 2018 leidis Krista, Piia ja Peeter [blondiin]

Juba nädala aega olin piilunud jääkaarti ja vaikselt Piiale vihjanud soovi minna Kesselaiule üle jää. Piia ajas kogu aeg kõik jäsemed vastu. Logisid ju polnud. Noh tegelikult Kõbaja külastuse kohta oli. Kuna töö tõttu EV100 sündmusel tulla ei saanud siis alustasin laupäeval taas juttu et äkki pühapäeval. Piia ohkas ja kutsus Krista ka appi mulle aru pähe panema. Pühapäeva hommikuks oli minu emotsioonid öisest valvest kus vaid paar tundi sai pikali olla niivõrd ülesse köetud, et ma mõttes vandusin, et põrgu nagunii põrutan Kesselaiule välja. Virtsus tegime jääluuret, sadamas öeldi ei , meie ei soovita minna. Meri tuulest rüsijääd täis ja olevat ohtlik. Samas jälle kaldaäärel lustiv seltskond näitas just väljasaetud 27 cm pakust jääkamakat ja lohutas et küllap merepealgi kannab. Alguses oli muretu, kalda ja Kõbaja vahel kihutasid autodki. Kõbajast Edasi oli aga tühi valge lumine väli. Ma ei hakanud teiste arvamust küsimagi, lihtsalt hakkasin sealt edasi astuma. Kui meetritest said kilomeetrid ja tõusis ka lumesajuga tuul siis hakkas ka hirm kasvama, lumealla ei näe, lumi krudiseb ja häälitseb taldade all samamoodi nagu praksuks jää, korduvalt pühkisin jäält lund ja patsutasin siis käe ja tagusin kannaga juskui see oleks miskit infot andnud, no selles kohas siis ei ragisenud. Eespaistvad kohatised rüsijääkohad suurendasid hirmu veelgi. See adrenaliin ja hirm toitis küll melli ja andis ajutist jõudugi, kuid 3 km enne kallast hakkas see juba korralikult väsitama. Ja siis justkui ilmutusena kihutasid täpselt meie poole mootorkelk ja ATV. See kui kiireks hiljem nendejälgedes liikumine muutus oli nagu võrdleks sapakat lambroga. Enne kallast nägime veel kolme suusatajat täpselt Kessepoole kulgemas, ei olnud geopeiturid olidki noormehed, kes oma liikumise ajendiks ütlesid olevat igavuse. See millisena meid võttis päeiksepaistes vastu Kesselaid , see oli ime. Lumised kivimüürid, mootorsaaniga sissesõidetud rajad, päike sillerdamas lumistel puutumata kuuskedel ja kadakatel. Selle aarde juures ka see fantastiline pankrannik. Üldse ei tekitanud tuska see, et kadaka ja muuvõsa sees rada koguaeg kuhugi haihtus ja pidime lund kraevahele tõmmates ja mina oma seljakoti küljes olevat sinimustvalget lippu kaotades ragistama. (lipu leidis Krista minutaga liikudes ülesse) Ma tõesti tundsin, et see on selle aasta esimene päev kus ma tunnen end õnnelikuna - kõik eelnevatele päevadel ja nädalatel olnud jamad ja eesootav taak, seda lihtsalt enam polnud. Aardele ma tõesti lihtsalt astusin peale, logiraamatust leidsime eelmise päeva logi. Panime karbi siis ikka niie, et lausa peale ei tammuks eriti, kui karp veel on vaid lumega varjatud ka. Saarelt tagasiteel jäime, aga pimeda kätte. Tegelikult oli kuuvalgus ja kuna mina olin oma jonnakusega päeva alguse eesolnud ja oma keha hirmuga ärakurnanud, siis nüüd kõndisin kõige taga enamuse ajast. Kuna ma kõige taga tulin, siis sain aga nautida eeskõndivate kaaslannade kuuvalguse varjusid mandri poole tagasi kõndimas. Seljataga oli Kesselaid, silme ees Virtsu ja paremas käes „Saaremaa“ Tagasitee Tallinna kulges juba väljalülitatud ajuga. Suur tänu mu kahele kaaslasele Kui Teie poleks mulle järgnenud siis üksi poleks ma tegelikult läinud. On ikka äärmiselt oluline tunda end järgmise saja aasta esimesel päeval õnnelikuna ja nautida mind ümbritsevat kodumaa ja kaaslannade ilu. ja seda kokku ligi 7 tundi ja üle 21 km

30 juuli 2017 leidis Hannes, Kaur, Sass ja TBin [kaurp]

Leitud

30 juuli 2017 leidis Hannes, Kaur, Sass ja TBin [hpalang1]

Kui ikka öeldakse, et paat Kessu väljub Kuivastust sel ajal, siis ei olegi midagi öelda, lööd käe kõrva äärde ja laekud kohale. Õnneks otsustas õppiv noorsugu kaasa tulla oma spartakiaadi pidama ja sellest sai üks äraütlemata lõbus retk ümber laiu. Levia oli lubanud ühte aaret hooldama minna, aga matkas vaprasti kogu ringi kaasa, jagas kohalikele leiba ja pildistas poistega võidu.

Selle aardega saime lihtsamini kui eeldatud. Kuu aega tagasi on üks seltskond GCsse kirjutanud "Nihutasime pisut, tundus et see oleks natukese aja pärast juba mere manu olnud.", aga see lause oli meil kahe silma vahele jäänud, nii et alustasime ikka vana peiduka juurest. Ühesõnaga - vihjepildid jms enam ei päde, koormaköit pole vaja, aare nihkunud mingi 3 m ehk ja elu on täitsa lill. Pärast vaatasime alt seda vana peidukat ka - ikka väga kahe vahel kõõluv tundub see kivi olevat, täitsa hea, et aare üle kolis. Ehk siis - kõik korras, peitjale aitüma kutsumast!

23 juuli 2017 leidis Juta, Sven, Martin, Ene ja Janar [matkymbereesti]

Ma olen Kessu jah Kessu ja mina olen Tripp. Mõne mehe lapsepõlv. Ikka olen veel eufoorias, et sattusin siia saarele. Täh täh täh kõigile reisikaaslastele ja ka omanikule.

23 juuli 2017 leidis Juta, Sven, Janar, Ene ja Martin [jutsi]

Telefon pani ikka veidi võserikku, seega otsisin alguses puhta valest kohast. Jansi liikus õige koha poole palju kiiremini kui mina, mul jäi üle vaid kohale kõmpida ja kadedalt logimist pealt vaadata. Tänud, pank on aus, annab Tupenurme pangale iga kell silmad ette.

18 veebruar 2017 leidis Mare, Maret ja Martti [gepsur]

Geouisu 4 aare. Kuna aare üleval kalju peal siis tuli jalutada mõõda laidu kuni jalutaja aardeni. Lisaks aardeleiule olid ülevalt ilusad vaated. Aardesse jätsime ajaloolise paberi hoidja, EV.

14 veebruar 2017 leidis Meeli&Kaupo [lepalind]

Meelil polnud saapaid kaasas ja seetõttu käis kõigi Kesselaiu aarete juures uiskudega. Logide järgi kartsin järsku, libedat ja väga äärepeal peidukat. Vedasin 20m köie kaasa, viskasin ta nulli lähedal maha ning läksin ääre peale vaatama, kaugel aare on. Jõudsin peaaegu aardeni ilma köieta. Igaks juhuks võtsin köie kasutusele, muidu oleks teda tühja vedanud. Karp käes aga avades tulid kõik karbi kõrvad küljest, päike plastiku rabedaks teinud. Olin ühe 1,5L karbi kaasa vedanud ja panin vana karbi uue sisse. Ainult markerit ei osanud kaasa võtta ning hetkel karp tähistuseta. Tegelikult vanal karbil pole mõtet, kaas ei püsi peal, selle võiks eemaldada. Tagasi panin karbi köieta, polnud hullu midagi.

M: kõik oli kõva peale selle tobeda köie. Nagu oleks kuu peale aaret otsima läinud, no või maakera tuuma. Pff. Aga nalja sai tolle karbiga küll. Võtab Kaupo karbi ja mõlemalt poolt kõrvadest sikutama ja! mõlemad pihud plasti täis. Mühiseb seal omaette ning võtab vähe ettevaatlikumalt ühest otsa omast kinni ja! kõrv peos! Ma hakkasin tänitama, et mida sa lõhud. Kaupo ulatas siis viimase karbiotsa mu poole ja ütles "Tee siis ise lahti." Vaatasin, mis ma vaatasin, aga seal ka enam kõrva polnud, et siis ammusest juba :D Naera ribadeks! Et uus karp oli Kaupol seljakotis ree peal soovitasin tal oma ägeda köiega, kui juba kaasa tassitud, eksole, otse pangalt alla laskuda, aga ta ei võtnud vedu :P Logiraamatus oli enne meid üks logi väga heledaks/loetamatuks pleekinud, viimistlesin selle kohaliku harilikuga vähe tumedamaks ning soovisin me poolt kena sõbrapäeva kõigile :)

9 august 2015 leidis BoKaAl ja [mooritz]

Kessu 2 juurest võtsime suuna siis selle aarde poole. Algul sai Bruno ikka mõlada ja kapten puhkas, kuid siis pandi ikka mootor tööle ja vaikse loksumisega sõitsime teadmata suunas uusi maid avastama. Mingi aeg hakkas tunduma, et viimane aeg on randuda, sest laiu sein hakkas täitsa silmnähtavalt mere seest kerkima. Natuke laveerimist kivide vahel ja tirisime paadi taas randa. Vaatasime seda kitserada, mis aarde suunas viis ja hakkasime aga minema. Mõnes kohas oli täitsa tegemist, et egoga kokkuleppele jõuda, sest see serv tundus nii lähedal sellele sügavikule meist vasakul olevat. Siis olin võimeline ka läbi kadakate pugema, sest polnud mingit soovi sealt alla kukkuda. Sipelgate peakorteris valitses õnneks tühjus ja nii saime kardetud kohast ehk kergemini mööda. Nullis otsisime kuuske ja no õnneks oli Kajal terav silm, nägi õiget ja leidis ka kärmelt aarde. Minul oleks ikka jupp eneseületust olnud sealt see kätte saada. Aare logitud jätkasime teekonda järgmise aarde poole.
Tänud peitjale!

9 august 2015 leidis AlKaMeBo [kajaliis]

Selline huvitav turnimine. Lisaks väike kadaka-kuuse massaaž.

22 juuli 2014 leidis Reigo [reix]

Ma Kessul, ma Kessul, see on kajakiTripp! Päev 2, aare 8. Uhti äge saar, mitmekesine loodus! Aardega läks lihtsalt, parkisin kollase iluduse panga algusesse ja väike jalutuskäik, ekstreemsust polnud. Me täname-ee...

8 juuli 2014 leidis Mihkel [mihkelp]

Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!

Püssina aarde juurest tuli siia aerutades umbes tunni.Aarde kirjeldusse ma eriti ei süvenenud. Kohapeal selgus, et tuleb ikka korralikult turnida Õnneks juhtus meil paadis pukserots olema. Vahetasime kaupa.

24 veebruar 2014 leidis Kornelia, Anne ja [neeme]

Retk Kesselaiule sai teoks suures osas tänu Korneliale, kes juba mõni aeg tagasi pani ette teha üks merematk uiskudel. Ja ei ole tarvis kahelda, ettepanek sattus viljakale pinnasele :). Nädalavahetusele lisandunud puhkepäev ja ilmajaama poolt lubatud ilus ilm määrasid ära matka aja. Eelinfona oli veel teada, et merejää on täies laiuses uiskudel läbitav, välja arvatud üks umbes kuuekümne sentimeetrine pragu, millest siiski ka ümber andis laveerida. Tõsi, aardeotsing oli seekord teisejärguline ja põhieesmärk oli hoopis teine, aga abivahend aarde turvaliseks tabamiseks oli siiski kaasas. Ega väga palju punnima ei pidanudki, aare andis end päris kergelt kätte. Logiraamatut avades oli veel väike üllatus, et viimane aardeleid nii ammu oli. Aardega kõik kenasti korras, välja arvatud ainult see, et karp kolme kõrvaga on. 
Aitäh peitjatele, aardesse jätsime täringu.

3 märts 2012 leidis hannes & gäng [hann3s]
Korra olen varemgi Kessele sattunud, kuid siis aarde korjamise plaane ei olnud. Seekord vaatasime peidukad üle kui saarele ringi peale tegime. Mõnus saar, mis on kindlasti tulevikus väärt 3ndat külastust.

3 märts 2012 leidis 8 pealine jõuk [papag]
Laiule saabusime kõige otsemat teed pidi Muhust. KAsutades mootorsaani ja isegi lumelauda ja suuski. Jää veel kandis, et hirmus oli ikkagi. Kogu kamp, peale 3 reisi saare ja laiu vahel, kohal, asusime mööda rannikut panga poole liikuma. Väga tore matkamine. Aare ise end kaua otsida ei lasknud, peagi oli Hendrikul aardekarp käes. Hendrikule ja ilmselt ka nii mõnelegi teisele oli antud aare esimeseks elus. Ilmselt need aarded olidki põhjuseks, milleks me üldse sellele laiule tollel päeval sattusime, tänud juhatamast! EVEJ

11 veebruar 2012 leidis Andres, Janis, Fred [akas]
Sai tehtud väikene jalutuskäik ja aardeid otsitud. Aarde kätte saamiseks läks vaja kahte inimest ;) Leitud ja logitud

11 veebruar 2012 leidis Fxz, Andres, sjoma [fxz]
Võetud ette see tripp sai ja leitud ka esimene aare.. nagu Sjoma juba rääkis, siis aarde avastamine polnud nii keeruline, kuid ligipääs selleni oli omaette tegu ;)

11 veebruar 2012 leidis Janis, Andres ja Fred [sjoma]
Sai siis täna see aare üles leitud. Aarde asukoha fikseerisin mererannas kiiresti, kuid aarde juurde pääsemiseks tuli harrastada natuke mägironimist.

4 veebruar 2012 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Saare kõige põnevam aare, mille ohutuma võtmise huvides olin kotti pistnud juba mitmeid aardeid näinud vana hea sinise koormarihma :). Sidusin end puu külge ja logisin kenasti serval istudes, Triin jälgis minu toimetamisi alt merejäält. Ilus oli siin! Aitähh!

3 august 2011 leidis Terje, Anneli, Reimo, Ervin [pinkpanther]
Kuna (õnneks) polnud enne altpoolt asja vaadanud, ei olnud mingit hirmu ja julgestust ei kasutanud. Sai ruttu logitud ja kui pärast alt mööda jalutasime, võttis tiba jahedaks küll... Karm... EVEJ

26 juuli 2011 leidis Andreas, Mattias ja Mikk [kimkuul]
Retke neljas leid. Lähenesin alt, otsides vihjepuu järgi. Pärast turnisin ülesse ja käes ta oli. EVEJ

26 juuli 2011 leidis Aleksander [agk]
Leidsin! EVEJ

26 juuli 2011 leidis Maarja [maarja]
Leitud :-) EVEJ

8 juuli 2011 leidis Kristo, Terje, Carmel, Grete [kristof]
Selle aarde juures võtsime kuulda soovitust, lapsi mitte kaasa võtta, nii tegimegi, meie läksime ülevalt, lapsed alt ja neile see meeldis, sai ju jalgupidi vees sulistada. Nullis tuli leid kiirelt ja kätte saamisega ka probleeme ei olnud. Võtsime midagi, jätsime midagi. Tänud peitjale sinna juhatamast, saime oma fotokasse hulgaliselt ilusaid pilte.

25 juuni 2011 leidis pilditibi, Alvar & [alksy]
Arvasin, et eest leian midagi veel karmimat. Mina aardeni ei ulatanud, aga Alvar ulatas. Pole vist parim koht. EVEJ

12 märts 2011 leidis Paavo ja Triin [trine]
Päike, Paavo? Unes ilmselt :D Tallinnast startisime tihedas lumesajus, kujutades ette, kui vinge on sellise tuule ja lörtsiga laidusid vallutada. Umbes Ristis tekkis lootus, et kogu aeg jama kaela ei sajagi, umbes Virtsus hakkasid pilved laiali vajuma. Ja esimene laik sinist taevast jäi pildile Kesselaiul. Esitlesime end kohalikele matkajatena ja suundusime ringile ümber saare mööda mere äärt, sest kõrgemal oli lumi ikka tüütult sügav ja pude. Aare on veidi hirmsas kohas küll, aga õigete abivahenditega ei midagi võimatut. Väga kenad vaated.

12 märts 2011 leidis Triin & Paavo [speedy]
Alles laubä hommikul ärgates
Hakkas kruvima ning kärgatas -
Päike imeline on laidude jaoks
Ei muud kui linnast ma kaoks

Triinul kinni kohe võtsin sabast
Temalt ei kosta vastust labast
Autosse suusad ning ratas aeti
Argimõtted teel sügavale maeti

Kui juba mandri äärde jõudsime
Mu üllatuseks jääteel sõudsime
Suksu veiste vahele seisma jäi
Ring ümber saare meil ees näis

Esmalinnuke peitus nurga taga
Ole nüüd valvas, sa ära maga
Hopsti alla ja karp kohe silmis
Just kui heas kaljuronija filmis

31 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Mööda matkarada oli mõnus liikuda ja nii jõudsime Kessu 2 juurest kiirelt Kessu juurde. Peidikust aarde välja võtnud meenutasime oma kunagist optimismi, kui tahtsime tulla seda otsima üle põlve ulatuvas lumes. EV, J: klaaskivid, nööbid (3+3).

11 august 2010 leidis Taavi, Hendrik, Hannes [taaviv]
Antud aare asus kõige kaunima koha peal Kesselaiu aaretest, sellele ei ole mõtet alt põhimõtteliselt üldse läheneda, ja ka ülevalt on natuke tegemist, et aardeni jõuda. Kaunis koht, ja vaade! J: Marmorkuuli, Kessulaiu kaardi, ning teiste saare aarete kirjeldused koos koordinaatidega. V: EV!

16 august 2009 leidis Andreas, Aare, Kalle [sookoll7]
Kessu2 juurest tulime nüüd õiget rada pidi, mis viis meid aardeni. Vahepeal oli ka bussipeatus, kus buss juba ootas reisijaid, aga bussijuhti ei olnud ja teda oodata ka ei viitsinud. Edasi siis mööda rada ja peagi olime kohal. Esimesel vaatamisel sai leitud ja siis tegin hämamis uuringuid lähikonnas, et Gepsitu osutus viimaseks leidjaks ja õnnelikuks, kes sai karbi oma kätte võtta. Logi kirja ja rada pidi sadamasse, kuhu oli jäänud Sirje meid ootama ja tegel seal pildistamisega. Aitähh peitjale.

16 august 2009 leidis Aare, Kalle ja Andreas [gpsitu]
Tulime Kesse 2 juurest mööda matkarada, mis viis ilusasti aardeni. Vaid viimased paar meetrit tuli kadakate vahelt läbi trügida.

Aarde leidis esimesena Kalle ja vist ka Aare, kuigi temal tegelikult polnudki vaja otsida, sest virtuaalsena oli see aare tal juba varem külastatud. Minul läks tiba aega, enne kui päris serva lähedale vaatasin. Ja kuna olin viimane, siis loomulikult jäeti väljavõtmine minu mureks. :-) Aga kõrgust ma ei karda, seega polnud ka midagi muretseda - käe asemel hoidsin kinni vihjepuust.

Peale logimist läksime tagasi sadamasse, et alustada oma tagasiteed, mis kujunes meie kahepäevase paadiretke raskeimaks - merel oli tõusnud tugev tuul ja kõrge laine ning kohati tundus, et läheme kohe-kohe ümber. Seda see Lalli kalamehe peavangutus meie lahkumisel tähendas.

Igatahes otsustasime ära jätta planeeritud 10+10 km otsa Viirelaiule ja olime rõõmsad kui elusate ja tervetena ning isegi suhteliselt kuivadena tagasi Muhumaale jõudsime.

Kesselaiul oli vahva, aitäh sinna aardeid peitnud Svenile!

2 august 2009 leidis Triin ja Urmo [triinu]
Ilm oli super ja süstamatkaks täpselt sobiv, auto jätsime vastaskaldale sõbranna suvilasse (kui olime auto mudast, kuhu see kinni otsustas jääda, naabrite abiga kätte saanud). Aardele lähenesime süstaga. Urmo leidis aarde, Triinu pani tagasi. Urmo hoidis näpuotsast kinni, et Triinu alla ei kukuks:) Võttis jalad värisema küll, kui serva pealt alla vaadata. EVEJ

2 august 2009 leidis Liia, Kadri [groll]
Tore on leida suviselt rahvarohkel saarel geopeitur, kes ulatab aardekarbi, mille just 4.0 maastiku raskusastme peidikust võtnud. Ulataja oli Triinu, me ainult lisasime logile ka oma nimed. Tänan, Triin, tont teab, millega oleks lõppenud minu aardeleidmine, koht on tõepoolest ilus, aga ohtlik. EVEJ

1 august 2009 leidis Lembit ja Andres [polekala]
Kui juba paadiga Kessule jõutud sai, siis loomulikult tuli ette võtta kõik seal leiduvad aarded. Algul kalipsodega kaljuronimine ja siis veel aarde juurde eraldi turnimine. Ilus koht ja põnevalt peidetud aare - st, kättesaamine on põnev. Tänud! EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Lauri ja Ermo [pioneer]
Mootorpaat 50 heppase jõuallikaga glisseeris Kessulaiule loetud minutitega. Sel ajal kui Sven ja Andrus läksid Kessulaiu kuberneri audientsile, keerasime meie oma ninad aarete suunas. Teekonna nulli rajasime läbi metsa, mis ei olnud üldse üle jõu käiv. Nullis natuke upitamist ja nimed läksid kirja. Väga tore koht ilusa vaatega. Aare korras. EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Pioneer och algaja [algaja]
Selle valisime esimeseks. Kui randa jõudsime siis panime kohe mingit enamvähem õige suunaga rada minekut. Mõni minut hiljem jooksis mööda mingi rebase moodi koer. Kuna tema ei teinud mingit häält siis pidime ise tegema. Varsti jõudsid meile järele ka kapten ja aardepeitja kes ei saanud kumbki aru, et kui me nüüd selle aarde juurde läheme, et mida me siis tollel valitud rajal leida loodame. GPS näit hakkas ka suurenema ja siis sai otse murtud. Polnud seal midagi hullu, igatahes hoiatati hullema eest. Pangale jõudsime Kalevipoja tooli juures. Sildi kõrval oli tõesti mingi metalltorukestega suvetool katkisena maas. Kuna Kalevipoega ennast ei olnud, ju siis oli järgmise tooli järgi läinud. Pisut veel ja olime lõpuks aarde juures. Logid kirja ja siis järgmise juurde. EVEJ

25 juuni 2009 leidis Kristi, Annes ja Urmo [floyd]
Lähimaks sobivaks kohaks, kust Kesselaiule minna, oli kaardi järgi Lalli. Sama kaart näitas sinna kahte samasuurt teed. Reaalsuses osutus üks tee Lallisse täielikuks "oksapesuga" metsateeks ja teine, mida me tagasitulekuks kasutasime, korralikuks kruusakaks. Annes kohtas Lallis juhuslikult ka ühte sõpra, kelle suureks imestuseks me äkki metsast, paadikäru järel, välja keerasime. Lallis oli ametlik paadisadam, kust me vastutuult umbes tunniga Kessele jõudsime. Seal, paat kaldale tõmmatud, oli aarde leidmiseks veidi akrobaatikat vaja, ja käes ta oligi. Logisime, EVEJ. Kesse parim aare :)

30 mai 2009 leidis TopperHarley (GC) [234u]
What a great place. We enjoyed the stay the here with 234U, his friend and the governor of the island :D

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Meretagune ja Mark [mark]
Teel Kessu juurde nägime veel kahte kogu lähenemas ja mõtlesime, et see oleks küll hea nali kui teolt tabatud tuleks sellise koha peal, kuid kokku me nendega siiski ei juhtunud :)

24 veebruar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [laurikas]
Geovastlapäeva külastamine oleks vabal päeval siiski liiga kaugeks jäänud ja tuli plaan Kesselaiul ära käia. Auto jätsime rannale ootama ja esimene osa teest jalutades ja edasi juba pooleldi libistades Kessu poole. Otsustasime, et ringiga minna ei viitsi ja ronisime mööda panka üles samast kohast, kus paljud teised enne meidki. Vihjepuu juurde läks lausa georada ja otsima väga ei pidanudki. Väike paus ja edasi Jalutaja poole

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Mark ja Meretagune [maku]
Plaanis oli väike Muhu-Kessu-Muhu tripp...Aga etterutates öeldes see nii teps ei läinud. Kessule saime lihtsalt, väike turnimine pangal ja puu leitud saigi. Enne Kessut panin hea käna ka maha, täna käsi päris sinine ;) Aga muidu super :)

22 veebruar 2009 leidis Janno [janno]

Leitud.

22 veebruar 2009 leidis Anne-Li, Janno, Teet ja Tiit [teet]
Kuna jääolud lubasid, sai asi ette võetud suuskadel. Jääle asusime Muhust Lalli sadamast, meie tiimis oli 3 suusatajat, 1 alpinist, 1 fotograaf ja 1 aktiivne geopeitur. Eelnevalt oli kindlaks tehtud, et vahemaa on umbes 3,5 km. Ilm oli tol päeval üsna tuuline – 14m/s, aga kuna tuul oli lõunast (küljepealt), siis see eriti ei seganud. Ainult, kui selg tuule poole keerata, sai sellise vungi sisse, et oleks poole tunniga Hiiumaale jõudnud. Jää oli sile, kohati ilma lumekihita. Rahulikus tempos ülesõit võtab aega 30-40 minutit. Kesselaiul jätsime suusad panga alla ja kassi jälgede järgi ronisime pangast ülesse. Kessu aardepuu jäi kenasti kassijäljeraja äärde. Kuna algselt oli tegemist tavalise aardega ja alates 2005. aastast pole keegi seda tavalise aarde kujul taastanud, siis sai vihjepuu juurde ka MITTEAMETLIK aardekonteiner peidetud (aare on endiselt virtuaalne ja leidmiseks on vajalik pilt vihjepuust, logiraamatusse logimine on vabatahtlik).

21 veebruar 2009 leidis j444 [joonas444]
"Ma vaatan paadist kiikriga
Kui kaugelt paistab Saaremaa
Pank, pank, pank, pankrannik..."
nii laulis kunagi propa (lisatud lingil olevas palas mängitakse lugu "pankrannik" 3.54-4.48). pankrannik oli täitsa olemas kuid saaremaa asemel paistis muhumaa - poliitiliselt ebakorrektselt pean tõdema, et mis see muhumaa ikka muud on kui saaremaa käepikendus (järgnevad vihased kirjad muhulastelt).
aarde vahetus läheduses on pinnale lähim lubjakivikit äärmiselt ilus ning eestis vist üsna harvaesinev - tihke, tahke ja hall nagu kalju. see selleks.
esmalt jalutasin aarde juurest alt läbi, tegin foto ning kui ledsin koha, kust üles saab, helistasin peitjale, et kindlaks teha, kas foto tuleb ilmtingimata ülevalt teha - jaa, tuleb küll. seega nühkisin end läbi tiheda metsa aardeni ning tõdesin kohale jõudes, et olen üleni valge - suurepärane valge, puhas, värske ja puuderjas lumi! foto sai loomulikult tehtud, kuid mul ei tulnud enne kella 23 õhtul (kui ma juba olin ammu-ammu tallinnas tagasi olin) pähegi seda mõtet, et ma võiksin omaniku loal aarde taastada. neetud. aga ehk teeb seda siis omanik ise, kui kunagi satud kesselaiule.
tegin laiule (pindala umbes 1,7 ruutkilomeetrit) pooltiiru peale (jõudsin ka ühe korraliku majapidamise juurde) ning suundusin üle metslehmade karjamaa (kogemata, vabandust! lehmad olid seejuures üle keskmise üllatunud) tagasi sadamasse number 1, et mandrile naasta.
vahepeal oli ühtteist muutunud - nimelt puhus vänge tuul, pinna peal tuiskas ning meie jäetud jäljed olid jäljetult kadunud. lume tõttu ei näinud me nüüd enam ka seda kohta, kus jää peal vett oli ja mis teise asjana peale kaldaäärse "mäda jää" jääl liikumise põnevamaks muutis. nimelt kulges rannikult teadmata pikkusega õhema jää riba kusagile muhumaa poole ning selle ületamine oli seotud suurete kahtlustega. kõik sujus õnneks kenasti ning nüüd tuli vaid mandrile tagasi jõuda. ja seda me tegimegi (kuiva nahaga!) - mandrilt mandrile reis kestis kolm ja pool tundi.
kokku läks kindlasti üle 15 kilomeetri, sest ka maismaal ei saanud me eratee tõttu autot vahetult mere äärde jätta. seega igati turvaline. laiul nägime mitmeid atvsid ning ka nendega sõideti mandrilt laiule. siiski tasub ettevaatlik olla, eriti kuna lume alust jääd ei ole näha. aga muidu annan küll kõigile kohe väga rohelise tule - S-U-U-R-E-P-Ä-R-A-N-E matk oli!!! üks parimaid aardeid ikka üle pika aja (mõlemad aarded). ja ma arvan, et top 10 minu senileitud aaretest. omanikule loomulikult suured tänud.
lisaks väike reklaam - rendile anda üliagar geopeitur joonas444 seoses tema sooviga leida üles aarded, mis asuvad vastavalt: kihnu saarel, seasaarel, väike-tjukal, oosäärel, väike-pakril, suur-pakril (nende kahe juurde VEEL mööda jääd ei saa), tondissaarel ja piirissaarel. viitsin läbida pikki vahemaid ja olen vähenõudlik. kui saan, tulen kutse peale kindlasti. (samas välja pakkuda geopeitur joonas444 KÕIKIDE tema poolt leidmata aarete juurde reisikis eesmärgiga need leida. kasulik seltskonna eesmärgil. gps komplekti ei kuulu)
fotod mõlemale logile lähipäevil

15 veebruar 2009 leidis Ove [ove]
Kuna oli teada, et merel on hea uisujää, siis ma ei suutnud panna vastu kiusatusele uisutada Kesselaiule, mis on vanim ja kõrgeim laid Eestis. Praeguste jääoludega on võimalik uisutada kasvõi Saaremaale või Hiiumalle, rääkimata Kihnust, Vormsist ja muudest rannikule lähematest laidudest. Uisutamist alustasin Sepamaa lähedalt olles eelnevalt läbinud tuulikutepargi. Randumispunktiks valisin kahe aarde vahelise RMK matkaraja alguspunkti kuhu jõudsin rannikult ca 20 minutiga. Randudes tutvusin kaldal olevate ehitistega ja siis suundusin juba panka mööda nullpunkti kus tegin kohustusliku pildi vihjepuust. Pangalt suudusin tagasi randumispunkti ja sealt edasi juba Jalutaja aardeni.

24 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [meretagune]
Oli see vast meretrip. Vahva mälestus meelde igaveseks. Saar oli kihvt ja sinna on plaanis kindlasti peagi tagasi minna. Nüüd kui seal on uus aare on enamgi põhjust.

10 august 2007 leidis Silver, Aare ja Kristo [kristo]
Kanuuga sai 3 km Kessulaiule sõidetud, ning siis plätudes läbi võsa murtud. Hea, et veel aarde leht kaasas oli muidu oleksime sealt lahkunud ilma pilti tegemata.

10 august 2007 leidis Kristo, Silver ja Aare [karuonu]
Sõitsime Kessulaiule kanuuga Muhust, Lalli sadamast. Aardekirjeldust enne ei lugenud ja seetõttu pidime lühikeste pükste ja plätudega läbi kadakate murdma. Otsisime 20 minutit pangaserval turnides ka aardekarpi, siis lõpuks lugesime logiteated läbi ja saime teada, et aare on virtuaalseks muutunud. Tegime fotod ning edasi Jalutaja suunas. Tänud peitjale!

24 juuli 2006 leidis Jan, Enn [muhujan]
Jalutaja juurest sai siis ka Kessu juurde jalutatud. Või tuleks seda äärmiselt tihedas võsas ragistamist hoopis ellujäämisretkeks nimetada? Nagu ikka ei olnud me varasematest kogemustest õppinud ja ründasime aaret gps-i järgi otse. Kohal olles ja aardeleiu tingimusi täites leidsime aga palju inimsõbralikuma lahkumisviisi. Pangalt sai hirmuga tuule tugevnemist jälgitud kuid õnneks saime siiski peaaegu kuiva nahaga tagasi. Peitjalt kinnitus leidmisele olemas ning järgmine kord Kesse juba rusikasuurusi maasikaid korjama.

19 veebruar 2006 leidis Annika ja Miki [annafra]
Üle jäätee Kessule, päris huvitav sõit oli. Nalja pakkus rohkem see, et kohalikud külamehed kimasid eest ära, kuna mingil imelikul põhjusel pidasid meid politseiks. Edasi tsiteerin Mikit, kuna koos me seal käisime :" "Aare" suht lihtsalt leitav, vihjepildid saadetud ja peitjalt ka vastus saadud. Koht ka imeilus ja kohalikud äärmiselt sõbralik rahvas.. kutsusid kohvile ja pirukale :). Üritasin ka aardekarpi ennast veel leida, kuid mida pole seda pole.. imelik, et sellise koha pealt saab midagi kaduma minna."

19 veebruar 2006 leidis Miki ja Annika [miki]
Levisid kuuldused korralikult tähistatud jääteest, mis tuli kohe ära proovida. Jäätee oli tõesti korralik ja tähistatud, kui välja arvata mõned hanged, mis pats ja pats vasta põhja käisid. Madalama autoga ei soovitaks proovida, keset merd kinni istuda ja põhja alt lund kraapida võib üsna vastik olla. "Aare" suht lihtsalt leitav, vihjepildid saadetud ja peitjalt ka vastus saadud. Koht ka imeilus ja kohalikud äärmiselt sõbralik rahvas.. kutsusid kohvile ja pirukale :). Üritasin ka aardekarpi ennast veel leida, kuid mida pole seda pole.. imelik, et sellise koha pealt saab midagi kaduma minna.

17 juuli 2005 leidis Ülle,Mirjam [ylb92]
Loodan, et aarde peitjad ei pahanda, kui nimetan selle aarde leitux, kuigi logiraamatusse jäi kanne tegemata(mõjuvatel põhjustel-lubatud aardekarpi polnud).See mind ei heidutanud---vedasin kohale ühe aarde peitjatest ja lömitasin tema nähes aarde koordinaatidel.Ja siis vaatasin kuidas tema oma aaret otsides sama tegi.Loodetavasti aaret ei arhiveerita, vaid lepitaxe näitex pildiga , kus leidja asub vihjepuu kõrval ja sõber alt pildistab.AARE ON LEIDMISVAEVA VÄÄRT!