Eip. Nullis ootas ees küll täitsa sobiv peidukoht, kuid tühi.

Ei leidnud

Ilm soe ja nulli ümbruses ühtegi inimest ei liikunud. Sai ikka imetletud seda loodust, aga ühestki potentsiaalsest kohast näppu ei jäänud midagi.

Katse 2. Lumi oli ära sulanud ja talvekülm mööda läinud, nii et tulime poleerisime need kännud veel puhtamaks kui nad enne olid, aga ei miskit. Eks jälgime, kas keegi leiab, enne kui kolmandat korda tuleme.

Koordinaat ammuilma välja arvutatud, aga välitöödel siiani käimata. Täna vaatasime üle nii mändidega kui ilma mändideta kännud, aga aare ei ilmutanud ennast kuskilt. Võibolla segas lumi või siis lihtsalt olime geopimedad. Tuleme soojemal ajal uuele katsele.

Oli isegi võimalik käruga nulli jalutada. Männid olid, kännud ka. Aaret seekord siiski ei leidnud.

Lahendus ootas talvest saadik objekti külastust. Täna võtsime selle ette ning kirjelduse ja eelnevate logide järgi tundus, et oleme õiges kohas. Sellest hoolimata ei suutnud me täna aaret leida. Tuleme teinekord tagasi.

Küll et sai tublisti otsitud, siiski leidmata ta seekord jäi.

Mõistatuse lahendasin ära ja edasi pidi vaid logimise vaev olema. Aga ei olnud see nii lihtne. Pärast tunniajast otsimist lahkusime me leiuta.

Arvutuskäik läks kiirelt ja lõppkoordinaadid said gepsu sisse löödud aga no kohapeal sai selgeks miks teistel selle aardega raskusi on olnud. Suvaline võss kõrgete puude vahel, kus gps on ebatäpne ja võimalikke peidupaiku mustmiljon. Soovitaks peitjail ikka mõelda ka mis sea songermaa sellest kohast alles jääb kui nii umbmäärane peidukoht teha... vb kunagi uuesti aga praegu jäi leidmata.

Mõistatus oli ju hea lihtne, aga suuremat pilti vaadates polnud sest tolku ei midagi. Nullis oli ikka täitsa null, gepsuga jutule ei saanudki, seega oletatav otsingu raadius oli nii umbes paarkümmend meetrit. Lisame siia veel peitja poolt +5m, arusaamatu suurus, siis liiga palju konkreetseid mõtteid ei olnud, et mis ja kuidas. Tuiasin siis oletatavas raadiuses nii umbes kolmveerand tundi ja lootsin, et äkki tabab mind pime õnn, aga ei tabanud. Ühe täitsa sobiliku kandidaadi leidsin, aga polnud seal sees ka midagi. Eks kunagi tulevikus saab uuesti proovida. Tänud peitjale!

Helbel oli kodutöö tehtud ja nüüd oli vaja vaid otsima minna. Tatsusime seal üksjagu ringiratast. Leidsime aarde ka aga see polnud päris see, mida meie otsima läksime. Võibolla kunagi uuele katsele.

Kohmitsesime seal kohapeal pärid tükk aega, õiget asja ei leidnud.

 10 

Selle mitteleiuga algas mu senini kõige veidram jalgrattamatk. Järgnevad matkamemuaarid on jaotatud 15-ks logiteateks, mille võiks kokku võtta koondpealkirjaga „Taoistlik kulgemine geopeituses ehk kuidas sattuda Tallinnast Sangastesse kontvõõrana kellegi jaanipeole“.

Et iga asi algab algusest ja ühtlasi ka millegi lõpust, siis alustame sellest, et lõppes üks järjekordne töönädal, mille jooksul unegraafikut kui sellist ei eksisteerinud (puhtalt mu enese lolluse tõttu) ning väljapuhkamise asemel olin lubanud end laupäeval Lõuna-Eestis ühel sünnipäevapeol ilmutada. Reede õhtuks olin omadega nii läbi, et jõudsin enne ärakukkumist visata seljakotti põhimõtteliselt ainult magamiskoti ja ujumisasjad (telk ei tundunud ilmateadet arvestades vajalik) ning seada äratuskell kella 5-ks hommikul. Pikk nädalavahetus pakkus ideaalse võimaluse suuremaks hulkumiseks, kuid mingit plaani mul polnud ja uinusin mõttega, et küll asjad kulgevad iseenesest ja eks jaani saab ka kuskil suvalise kuuse all tähistada, kui ma pühapäevaks end juhtumisi kuhugi võssa välja mängin.

Kella kuuese Tallinn-Tartu rongiga Tartusse jõudes tundus, et Tõravere observatoorium jääb Kambjasse sõites täpselt teepeale (kuigi mitte kõige lühemat teed pidi minnes) ning selle võikski võtta käesoleva geopäeva orientiiriks. Etteruttavalt ütlen ära, et Tõraverre ma lõpuks ei jõudnudki.

Esimeseks peatuseks Tõravere poole liikudes sai Fibonacci, mida ma alles mõni aeg tagasi mitteleidmas käisin. Tuhnisin, mis ma tuhnisin, aga ka sel korral ei jäänud midagi silma. Abipalveteks oli aeg liiga varajane, kõik varemleidjad tõenäoliselt magasid veel magusasti ja uni on püha.

Eks mõni teine kord jälle.

II osa

Tuhlasin veel 20 tulutut minutit

Mingi aja otsisin aga asi paistis lootusetu. Küsisin abi. Järgmised 20 minutit isegi konkreetse vihjega ei aidanud mind leiuni.

Mõni eelneva otsija jäänused?

Maa seest leitud veider elukas

Kahepäevase Tartu tripi ainus mitteleid. Peale pooletunnist ringitammumist helistasin Mairele, kellelt sain aimu, mida otsida, aga ringi vaadates pidin tunnistama, et piiratud ajaga on see mission impossible.

Lahendus tuli kergelt, aga aare ei tahtnud ennast kuidagi ilmutada.

 4 

Mõtlesin, et olen hirmus kaval ja lähen värsketes jälgedes leidma-logima. Leidsin jäljed, logisin enda omad peale. Vudisin nagu agar jäljekoer kõik jäljeread läbi ja kaapisin iga põnevamat kohta.

Ma ei saa enam mitte midagi millestki aru. Ametlik mitteleid number viis, tegelikult on neid vist rohkemgi.

Pärast käisin veel TÜ kliinikumi kirvetamas, selle tulemus oli juba ette teada. Oli sisukas õhtu, aitäh peitjale :)

See ei ole aare...

Ei leidnud.

Kräpp. Mõistatus oli lihtne, lahendatud ammu, geokontrolli sain ilusti roheliseks. Kohapeal ei osanud küll ilusat loodust, 5m raadiust, vihjepuud ja prügita kohta tuvastada. Tatsasin päris kaua, midagi näppu ei hakanud.

 1 

Rebane jooksis ühele poole, kass pani pikkade hüpetega teises suunas. Toomingas lõhnas uimastavalt. Nullis oli taara asendunud punupärgade ja lilleseadetega. Mulle meeldivad need uued üürnikud rohkem. Aaret loomulikult ei leidnud.

Otsisime kõva pool tundi, aga ei midagi

Nutt hakkas suurest otsimisest juba kurku tikkuma, kui sai üle kontrollitud ja selgus, et aaret polegi täna kodus. Loodame, et tuleb tagasi veel pähklimana!

Juba teist korda tulin täna otsima. Ei tabanud mind ei nägemine ega mõistmine ka sel korral.

Olgu mistahes nädalapäev, kellaaeg või ilm, iga kord, kui ma sinna peidukohta sihipäraselt pilgu peale heidan, on pea aarde otsas üks kuni mitu terviseportlast, joogimeest, koerajalutajat, jutuajajat või niisama molutajat. Päris mitmes kord kõnnin sinise näoga mööda.

 6 

Isver-susver, nii hapu :P

Kolmas kord maastikul andis kinnitust sellele, et sitt aare on sitt. Ei old seal vihjes lubatud ilusat loodust, ega aaret. Olen nõus, et koordinaat ei tule seal lihtsalt, aga ei lange lubatud täpsusega seal ühte ei lahenduse koordinaat, ega vihjes väljapakutud vigur. Ja need sääsed...

Kaua polnud aega seal toimetada, kiirelt silma ei jäänud.

Talgulised koristamisega veel nulli ei jõudnud, nii et saime koos [aimike]-se tiimiga pool tunnikest segamata otsida. Ka koostöö ei kandnud vilja, nii et sinine logi.

 1 

Hoiame sinist joont. Aarde ümber käis usin Teeme Ära talgud. Seega otsida ei õnnestunud. Loodan ainult, et talgulised ftf ei saanud.

Lugesin Taneli logi, mõtlesin et noh kui Phantom ei leidnud... Siis nägin et peitja uuendas vihjet, läksin jälle kohale. 5 min pärast ilmus ka Raido, kahekesi otsisime.. Ikka leidmata :D

Mõistatus oli lihtne ja koordinaadid said kohe põhja lastud, seejärel oli otsimise kord. Veetsin tunnikese ja enamgi maad sonkides ning linnukesi vahtides - kasu ei midagi.

 10 

Kui aare avaldus, siis olin kodus, kogu geovarustus aga tööjuures. Lahendasin ta siis ära, täitsa lihtne ja loogiline värk, geokontrolli lasin ka esimese katsega teisena põhja. Kuna kodus polnud isegi lampi, siis ei hakanud öösel kusagile tormama. Aega on selle kiire asjaga, tark ju ei torma. Mitteleidude hulka vaadates tundus, et öösel pole seal midagi teha. Täna valges mõtlesin, et käin vormistan siis oma mitteleiu ka ära. Kohapeal leidsin vaid prügimäe, aaret ei kuskil. Umbes tunni jooksul kontrollisin nulli ümbruses ca 1000 ruutmeetrisel alal kõik vähegi kahtlased ja loogilised kohad üle, aga polnud seal kusagil aaret ega kohtagi, kuhu normaalsuuruses karp mahuks. Kui ta just keset lagedat maasse pole kaevatud. Lähim asi, mille leidsin, oli puu otsas rippuv valgest plastikust millegi kork. See jäi ka segaseks, kuidas prügimägi Fibonacciga seostuma peaks.

Kohal käidud, aare jäi leidmata. Ausalt öeldes, ei tahagi eriti sellises kohas otsida :)

 6 

Mis ma oskan öelda...

1) Esmaleid on tõenäoliselt ikka veel saadaval.

2) Oli tore uute nägudega kohtuda.

3) Kes järgmisena läheb, võib SUURE prügikoti kaasa võtta. Jääb vähemalt tunne, et midagi kasulikku on ära tehtud.

Hästi peidetud, eks seepärast ei leidnud :) Lähen harjutan veel veidi ja tulen teine kord jälle...

 4 

Üle pika aja sai rõõmustada, et mingi mõistatus õnnestus roheliseks tulistada esimese mõtte peale, mis pähe tuli. See mulle sobib, sest minu ebapädevusega nende suhtes ei tule just tihti ette seda luksust. Imeilus ilm, kodule lähedal asuv aare ja ainult üks sinine nägu, kõik andis nagu lootust, et äkki saab isegi esimeste seas oma nime kirja. Aga nagu me teame, siis elu ei ole kunagi nii lihtne, nagu esmapilgul paistab.

Esialgi ei tahtnud geps üldse koostööd teha ja paarutas ringi nagu segane, kui aga lõpuks nulli paika sai, siis olgem ausad, ega sellest ka teab kui palju abi ei olnud :D

Umbes pool tundi tuiamist hiljem, kui mõned tsitaadid sellest klipist aina valjemalt peas mängima hakkasid, otsustasin, et aitab küll praeguseks, jään mõne edukama inimese hästi reetvaid logisid ootama...

 12 

Õhtul geopeituse lehel olles ja nädalavahetuse tuuriks eelluuret tehes oli mul millegipärast kohe tunne, et täna peab Tartusse ka uus aare tulema. Ja see tunne ei petnudki. Esimese hooga tundus, et mõistatusele ei hakka hammas peale. Esimesed rohelised geokontrollid olid juba ilmunud, kui lõpuks asjale pihta sain. Koordinaadid käes, kähku gepsu ja minek. Suure kiiruga ununeseid muidugi maha nii gepsu tagavarapatareid kui ka korralik taskulamp. Kohapeal alustasime entusiastlikult ringikakerdamisega ja leidsime ühe tünga. Edasi aga mitte midagi. Lampidega vehkimine äratas veel kellegi tähelepanu, sest mingi aja pärast suunati omakorda meie peale taskulambid: „Vabandust, mida te seal teete?“ „Midagi ei tee, niisama.“ „Otsite midagi või?“ „Tegelikult otsime jah.“ „Mida te otsite?“ „Aaret.“ „Aaret? Me vaatasime, et äkki on midagi juhtunud.“ „Ei, kõik on täitsa korras.“

Ei saanudki aru, kas need olid juhuslikud möödujad või korrakaitsjad. Igatahes jäädi meie seletusega rahule ja rohkem ei tülitatud. Endal hakkas aga mõne aja pärast tekkima tunne, et varsti vist hakatakse mõnes lähedalasuvas asutuses meie vastu huvi tundma. Kontrollisime isegi koordinaate, üritasime vihjet lahti muukida, aga ei miskit. Nii et kui see aare on tõesti seal, kus ta kirjade järgi peaks olema, siis mina loen seda oma geoajaloo suurimaks hävinguks. Tormata keset ööd FTFi tegema ja mitte leida...täielik geopimedus peab ikka selleks olema. Vähemalt sai ilusat ja sooja kevadööd nautida :)