Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Ralfwind, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel.
Tegemist on väikese suurusega aardega, mis asub kahes plastikkonteineris.
Liigu mööda rohtunud metsateed otse aarde suunas. Lõpuks keera rajalt kõrvale ja liigu läbi metsa. Hoia eemale taludest, sest seal on verejanulised kurjad koerad, keda lastakse aeg-ajalt lahti. Aare asub metsas, 2 meetri kõrgusel puu otsas. Leia murdunud puu, millel on 2 haru. Mõlemad harud on umbes 4-5 m kõrgselt murdunud. Aaret maskeerib-valvab "sambla-poku". Kui asetad aarde tagasi, siis taasta "poku" maskeering.
Vihje: Vaata ülespoole ning otsi kaheharulist murdunud puud, mille tüvede vahel on rohkelt poku-sammalt ja männikoore tükke
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
võsa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5D538
Logiteadete statistika:
51 (100,0%)
0
2
0
0
1
0
Kokku: 54
Arhiveeritud aarete edulugu vol 4.
Selle aarde osas olin 100% kindel, et looduses alles. Kõigepealt proovisin läheneda üle heinamaa. Sealt paistis aga ürgmetsa sisenemine võimatu võitu, sest ees oli mitte nii ürgne raielangi kasevõss. Tegin marsruudi ümberhindamisi ja uurisin Maaametit. Sattusin seda tegema 5 meetri kaugusel kitseperest. Kitseemmel sai vaikselt peidusolemise kannatus otsa, tõusis püsti ja lippas kasevõssi. Ma sain paraja kreepsu. Kuna emme jättis oma talle maha, siis ma pikemalt terroriseerima ei jäänud ja kõndisin tagasi auto juurde.
Nüüd leidsin täiesti asjaliku jahimeeste raja, mis möödus ka uhkest tornist. Oli ka söödaplats ja lakkumispoat. Kuskil siinkandis peaks olema mu töökaaslase jahitsoon. Peaks näitama pilti. Äkki ongi tema torn :P Peagi tuli ka aardekoht. Puu küljes aaret enam ei olnud aga oli ilusti maapinnal. Heas seisus, ainult logiraamat täis. Aare loodusest nüüd eemaldatud.
Neljapäeva hommikul Lõuna-Eestisse kulgema hakates võtsin ka selle aarde oma nädalalõpu plaanidesse. Nüüd GP lehte vaadates aaret polegi enam, neljapäeval arhiveeritud. Tegelik elu on siis selline, et aardetopsik koos logiraamatuga on koordinaatidel kenasti olemas. Rippus teine seal 1,9 m kõrgusel traadiga puu küljes, täiesti maskeerimata. Aare korras ja kuiv. Panin logi kirja ja asetasin topsi natuke rohkem peitu, puuharude vahele. Nii et ei ole siin midagi, teeme aga ilusasti aarde uuesti lahti, seni kuni tops looduses alles, pealegi veel täiesti korras.
EI eksisteeri enam- Does not exist. Loodus puhastatud
Esimese hooga tahtis tee mind ühe külamehe õue peale viia. Parkisin auto siiski viisakalt kaugemale ning panin õkva läbi võssi. Lehtmets on palju soodsama läbitavusega võrreldes näiteks kuusikuga, seeläbi läks rassimine päris libedalt. Vahepeal sattusin mingi sihi peale ja lõpuks metsaraja peale ka. Pärast aardeleidu ning logimist viis rada ikkagi sellesama õue serva välja. Õnneks jäi mu trass majadest lõpuks üsna kaugele, nii et väga piinlik ikkagi ei olnud.
Aarde kirjeldus ei tundunud just üleliia ahvatlev. Ronida suure palavusega võssa otsima, midagi. Tõmbasin pikad püksid igaks juhuks jalga ning sukeldusin metsa. Õnneks väga hull ei olnudki. Sai minna mööda metsateed, kus suurim takistus oli vaid kõrge rohi. Aare leitud, siis kiirelt tagasi, et neist pikkadest pükstest taas pääseda. Kohe inimese tunne tuli tagasi! Tänan!
Nagu teistelegi jäi ka meile topsik võsas mõte arusaamatuks. Igatahes leitud.
Tulime Radiato juurest siia, tagasi minnes jõudsime põllule, kus mina kõndisin eesli kombel põllu peal ja Anna põllu servas nagu tsiviliseeritud inimene. Tänud!
Radiato juurest tuli siia peaaegu rada, vahepeal oli, vahepeal kadus ära, siis tuli jälle tagasi. Üldiselt polnud kõige hullem võsa, kust täna läbi roninud oleme. Kokkuvõttes oli see selline tavaline potsataja-stiilis tops võsas aare. Tagasi minnes proovisime minna mööda rada, kuid õnnestus jõuda hoopis põllule. Ups, väike ring tuli.
Ma loodan, et see 1 ei tähenda, et siia varsti mingi powertrail tekib.
Aarde lähedale on ehitatud uus notsude söötmisala ja selle lähedale ka jahimeeste lavats (selline luksuslik). Tekkis mõte, et siia peaks tulevikus vaid valges tulema, muidu võib jahimeestelt tina saada või lihtsalt sigadega metsateel kokku põrgata:)
Logi oli märg ja vajaks kuivatamist. Tänud aarde eest!
Teel Võrru korjasime ära need kaks aaret. Aarde nimi jäi arusaamatuks, koeri ei kohanud, võsa oli aastaajale omaselt vähe ja lombid olid olemas, aga mittevedelas olekus. Ühest aardest teiseni viis korralikult sissetöötatud (looma)rada, nii et väga mõtlema ei pidanud.
Emotsioonid sarnased naaberaardele: pikka jalutuskäiku ei viitsinud ette võtta ja aare ei vastanud absoluutselt kirjeldusele. Vähemalt kargas see võrreldes radiaatoriga kohe silma ja sai ära logida. Kurjade koerte teema ei meeldi ka üldse, aga õnneks polnud vähemalt sedapidi aarde juurde tulles ja metsas püsides vaja nende pärast muretseda.
Õnneks tuli Radiato aarde juurest siia päris korralik metsarada, vastasel korral poleks vist seda aaret otsima hakanudki. Emotsioonid olid samad, mis eespool mainitud aarde juures, õigemini emotsioone polnudki.
Teekond jätkus eelmise aarde juurest läbi "Võsa 2.0", mis õnneks varsti läks ilusaks metsaks. Võsa eest sain kompensatsiooni väikese kotikese kukeseente näol. Kiire logi ja auto/kodu poole tagasi.
Väga palju on varasemates logides öeldud, omapoolse lisan kõrvalaarde logisse.
Topsik jäi juba eemalt silma. Logi kirja ja hakseldasin mööda võssi jälle auto juurde tagasi. Koeri seekord säästsin.
Võsakas, arusaamatu koht ja idee – äkki keegi aitab meil aru saada? Konteiner on vist sihilikult valitud selline, millest logiraamatu väljavõtmine lõhub seda.
Metsatee oli väga rohtunud, nii et kohati ei saanud arugi, kus see tee oligi. Maskeering ei olnud väga peitev ja pokust polnud midagi järgi. Selle metsa kohta ütleks, et hüljatud mets. Tänud peitjale.
Selle aardega läks nii nagu teinekord ikka juhtub. Müttasin läbi soo kohale ja avastasin aarde kõrvalt täitsa pädeva tee. Tagasi läksin väikese ringiga mööda teed. Muidu potsataja nagu potsataja ikka, juhttraat olemas ja puha.
No natuke võsa, aga leid tuli kiirelt. Ei võtnud midagi, aga sai pandud väike nuku kamm.
Gasiaator. Siingi sarnane topsik karjus avalikult. Miskit põnevat siiski nägin - ilmselt väike puhh oli oma küünised ühe tüve peal vaiguseks teinud.
Ei meeldi sellised aarded. Purk metsas puu küljes või juure all.
Jalutasime Radiato juurest siia. Logiraamat veidi niiske.
Radiaatori juurest otse läbi võsa siiapoole. Martin, kelle töö oli gepsu lugeda, oli vahepeal küll natuke ametis telefonikõnedega, mistõttu meie Indrekuga üritasime lihtsalt suunda hoida mingite ebamääraste käeviibete alusel, aga lõpuks kohale me jõudsime ja rippuv purk tuli ka õigest kohast välja.
Aitäh!
Radiaatori juurest otse Gasiaatori poole edasi. Ma nautisin ikka veel autentset kevadtalvist võsa. Vindi lõi peale hästiajastatud kõne esivanemalt, kes oli äärmiselt rahul, et ma kell kümme õhtul kusagil Võrumaa kuusevõsas lammutan. Nii ma siis püüdsin korraga talle oma asukohta selgitada ja ülejäänud tiimile GPS-ist aarde suunda kirjeldada, mis kõigis osapooltes omajagu segadust ja minu jaoks kõvasti nalja tekitas. Träkk tuli kena konksuga, aga aarde saime logitud. Tagasiteel proovisime veel puhhi ja nodsu stiilis ringrada teha, aga va jäljekütt Rudolf nägi trikid läbi. Väga positiivne võsa! Aitäh!
Läksin väga suure eelarvamusega. Varasemad leiud ja selle aarde viimased logid ju midagi head ei ennustanud. Aga - võta näpust. Õigest kohast leidsin värskelt hooldatud aarde, kuiva ja suht korrektse. Panin siis esimese logi uuele lehele kirja. Mingist maskeeringust pole enam muidugi mõtet rääkida, peidukas on 1. Raiesmik, muide, on veel maasikatest enamalt jaolt tühjendamata. Aitüma ka!
Ei leidnud me seda rohtunud metsateed esimese hooga üles, no eks see gps veidi vigurdas kah. Panime omaenda tarkusest mööda mingit raiesmikku aarde poole ajama ja alles paarkümmend meetrit enne aaret tuvastasime ka rohtunud metsatee. No seda kasutasime siis tagasitulekuks kui loginud olime. Tänud!
Kah mittemidagi ei mäleta sellest aardest, aardenimi vaid paberil aga teised olid seal ka, aitähh millegi eest, mida ei mäleta!
Tulime siia Radiato1 juurest, algul mööda põllu serva ja edasi otse läbi metsa. Peale aarde leidmist avastasime selle kõrval kulgeva täiesti normaalse raja, mille kaudu suundusime tagasi autode juurde. Aare ise oli läbiligunenud.
Mõnesajameetrine jalutuskäik lumises metsas. Salatikarp oli pandud šašlõkiämbri sisse, pädes küll.
Jalutasime siia naaaberaarde Radiato juurest, sest nii oli lihtsam. Kena metsarajake tõi otse kohale. Nulli lähistel oli aare kenasti olemas, ei midagi keerulist, ka maastik oli minu jaoks 2.0. Peidik veelgi vähem. Räätsasid ei pidanud ka kasutama ja lehmi ei silmanud :-) Mõnus jalutuskäik metsa all.
Karp on katki, auklikuks söödud - sellised ühekordsed salatikarbid ei ole sobivad aardekonteineriks. Muidu poleks aardel vigagi. Aitäh lihtsa metsateekonna eest! Värske õhk teeb vabaks.