Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeitur Ralfwind, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Potsataja on üks tuntud maailmarändur, kes peidab aardeid koos oma rändurist sõpradega, kelleks on Radiato ja Gasiato. Tegemist on mikroaardega, mis on niiskuskindlas topsis.
Kui lähened soovitatud matkaraja algusest "Potsataja 3" aardele, siis ootab sind 500 meetri pikkune matk lihtsal matkateel. Matkateel möödud Öökulli 2 aardest ja näed erinevaid maastikuvorme. Sageli on siin näha metsloomi, keda kütivad ulukivaenulikud kütid. Varsti hakkad nägema kõrgemat mäge, mille ääres kasvavad noored kuused. Ühe kuuse küljes, 1.5 meetri kõrgusel maapinnast, on traadiga kinnitatud mikro-aare. GPS näitab seal kõrguseks merepinnast 105 meetrit.
Kui soovid oma rännakut jätkata, siis soovitan otsida ka piirkonnas olevat järgmist aaret, mile nimeks on Öökulli 1.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 58° 11.4040' 26° 35.2299' |
![]() |
Raja algus | 58° 11.4379' 26° 35.6370' |
![]() |
Parkla | 58° 11.4040' 26° 35.2100' |
Aarde sildid:
puugid (2), võsa (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5HHZK
Logiteadete statistika:
106 (99,1%)
1
1
2
1
0
0
Kokku: 111
Aarde mõte jäi arusaamatuks. Ja läbi ligemärja teekonna aardeni tegemine pani ikka kurja vanduma. Tehtud sai ja punkt kaardil roheline. Tänud seegi poolest
Nimetasime selle aarde otsingu käigus ümber Potsataja 3-st Sääsed 1000-ks :D leitud, hea meelõhn oli ümbruses, niiet suu tilkus vett.
Küll siin on aga hobuseid. Tundub, et nad on autodega igati harjunud. Parkisin sinna kus kästi ja lähenesin sealt kus soovitati. Olin veidi jalutada saanud kui üsna mitte dziibi mõõtu auto mulle vastu sõitis. Järku käisid mesitarusid vaatamas... Kogu ülejäänud jalutuse mõtlesin, et kas ma ikka parkisin viisakalt teeserva (õige vastus) või tee kinni. Ühes kohas ületasin karjuse higimull otsa ees, teises kohas oli see kas maas, puudu või maha tallutud, ei mäletagi. Kedagi sellel koplil ma õnneks ei kohanud. Kiire leid ja tagasi jalutamine rajale, et ka järgmine aare üle vaadata. Aitäh!
Sai tuldud plaaniga võtta Pangodi ümbruses mitu aaret. Aga ilm läks üpris märjaks. Maastik ei olnud nagu matkarada nagu ma arvasin aga selle nimi on kehv kodutöö. Sääski oli ka palju. Aare sai kirja pandud vähemalt.
Potsatasime vihmale ja sääskedele otse sülle. Silver sai sirakat ka. Logiraamat täis.
Väike jalutuskäik tehtud ja aia alt niiviisi läbi roomatud, et särtsu ei saanud, oli paras aeg väheke aaret otsida. Potsas teine ruttu kätte ja võtsime suuna järgmistele täppidele.
Suure entusiasmiga oleksime peaaegu hobusekopli juurde sõitnud, kuid õnneks saime õigel ajal pidama. Pidime pisut mõtlema, et kuidas oleks mõistlik aardele läheneda, aga logitud ta sai. Tänud!
Otsisime seda, kui liikusime tagasi Öökulli 1 aarde juurest. Tulime spetsiaalselt natukene ümber hobusekopli, et nautida kevadist metsa. Aare on väga heas seisukorras. Rajale naastes oli ka tööd tegevaid mesilasi juba liikvel näha. Tänud!
Taas leitud pärast mõningat otsimist. Tore aare! Hobusekoplist läbi minnes pidin hoolikalt jälgima, et millessegi ebasobivasse ei astuks.
Kena jalutuskäik lumetuisus. Et tegu paistab olema eramaaga, läksime noorpeituriga vargsi ja hämaras, tulime samuti. Korras, kuiv, tänud peitjale.
Matkarajaks seda teed nimetada oli natuke raske. Rohkem nagu liikumine mööda aimatavat traktori jälge ja kohati vööni rohus sumbates. "Matkarajal" olid ka mõned takistused elektrikarjuste näol ja maamiinid hobusesõnniku vormis. Leidsime aarde kirjeldatud kohast ja liikusime edasi Öökulli poole.
Mõnus jalutuskäik heinamaa servas, Tops hakkas juba kaugelt silma, tänud.
Tee aarde juurde on elektri karjustega piiratud aga ega see mind ei takistanud :D. Lihtne leid.
Sai traati tõmmatud ja aare kirja. Naljakas, alles päev varem sai siinsamas ratsaplatsi peal lapse kooli loodusringiga tähtsalt ringi traavitud, täna siis pisut teine missioon.
Kuna saabudes nägime, et soovitusliku teeotsa taga oleval ratsaplatsil inimesed ja hobused asjatasid, siis parkisime ennast asumi värava taha ja põrutasime otse läbi metsa ja võsa. Mõne aja pärast muutus õnneks maastik siiki meeldivamaks ja edasi oli juba täitsa mõnus jalutamine. Aarde endaga läks üsna kiiresti. Tänud peitjale!
Sõitsime autoga mööda teid ja vaatasime, kuidas meetrid aardeni vähenevad. Kaart näitas, et autoga sõidetavaid teed veel jagub, aga ümbritsev keskkond kaardiga küll ei nõustunud. Mõtlesime, et äkki siis lähme käime Öökullis ja siis sealt Potsatajasse, aga see külake või asum või mis iganes see seal on, see tundus olevat selline veidi võõraid mittearmastav kogukond, et tulime sealt kiiremas korras välja. Siis läksime tagasi ikka esimese teeotsa juurde, mis, nagu selgus, on ka aardekirjelduse järgi soovitatav aaretele lähenemiseks, kuivõrd on see tähistatud matkaraja algusena. Küll agagi ei istunud meile see silt nimega "eravaldus" selle raja alguses. Eemalt paistev ratsaplats andis ka mõista, et no eravaldus mis eravaldus. Aga kuna peitja ise selle lähememisteeks on pannud, siis usume, et on olemas kõik load ja muud värgid ja tatsasime läbi märja muru potsatajani ja sealt ka öökullini. Tore jalasirutus siiski.
Nüüd oli minu kord käia aardeid logimas. Tõnu jäi lastega hobuste juurde. Jalutasin mööda niidetud teed peaaegu aardeni. Viimasel 60-nel meetril ületasin 2 korda hobusekarjust ja rohumaa. Lõpus sukeldusin puude vahele ja hakkasin aardetopsikut otsima. Siin neid kuuski ikka jagus. Viimaks nägingi silmade kõrgusel punast korki. Sukeldusin siis okste vahele ja logi saigi kirja. Täname!
Hobused olid teiselpool mäge ja meie jalutasime heinamaal. Tänud peitjale.
Muidu kena kant, aga kuidagi nagu eramaal tuiutaks... Ja kes teab, mis meeleolus need hobused olema juhtuvad.
Meie jalutuskäigu ajal meile hobuseid ei pakutud, tuli lihtsalt maalilise loodusega piirduda ja mööda heinamaad marssida. Samas, hobustega on väiksena kokkupuuteid palju. Vanaisal oli hobune, kellega tehti erinevaid põllutöid ning siis veidi hiljem oli palju aastaid ka meil omal hobune. Mäletan, et püüdsin temaga ka ratsutada, aga ma ei püsinud kuidagi ta seljas ning peale seda kui olin kaks korda maha kukkunud, mul isu kadus :) Küll aga oli ta tubli tööhobune, kellega sai heina riisutud, kartulivagusid mullatud ja siilitud ning talvel ka reega sõidetud. Suksud on väga ilusad ja suursugused. Aitäh aarde eest!
Ilus õhtu kutsus väiksele autoringile. Mingil põhjusel on kaks kõrvutiolevat aaret Tartu ligidal otsimata jäänud. Jalutuskäik oli ülivõrdes ilus, nalja ja naeru oli kosta kindlasti hobusteni, kuhu oma auto jätsime. Aitäh!
Rattaga sai mööda teed ilusti edasi sõidetud. Päris nulli ei saanud ja lõpuni läksin jalgsi. Vaated on siin kohas lahedad. Karp vedeles täiesti suvalise kohapeal maas. Panin selle vähemalt ühe puutüve najale.
Päev oli päikest täis ja hea jalutada! Aitäh! Aare oli korras!
Pangodi 2/5. Jätsime auto maneeži parklasse ja asusime sealt tulema täpset sel hetkel, kui hobused platsile jõudsid. Sealt jalutasime edasi aarde poole risti üle kopli. Aare ise väga muljet ei avaldanud kuid maastik see-eest oli võimas. Aitäh.
Mingeid matkaradu me paksu lume seest tuvastada ei suutnud, läksime siis otse üle põldude ja läbi karjuste. Leid oli kiire, vahetasime ka pisut räbala logilehe uue vastu. Tänud peitjale!
Ilus nõlvak ja kaunid kased ja üldse imeilus ilm sellel septembrikuu päeval. Kuidas küll enne meid loginud kiskjad suutsid logikotikese topsi suruda, meil olid igatahes välja sikutamisega tõsised probleemid.
Jalutasime tegelikkuses looduses alles oleva Öökull 2 juurest mööda "matkarada" Potsataja poole. Natuke võimlemist elektrikarjuse all ning olimegi peagi õige kuuse juures. Nimed kirja ja edasi Öökull 1 suunas.
Ehh, see üle hobeste kodumaa minek on natuke kahtlane. Käisin siin kuu aega tagasi kusjuures ratsutamas. Õnneks praegu hobestele peale ei sattunud.
Leitud. Tänan! Oli GC-s juba arhiveeritud, aga tegelikult täiesti alles.
Parmud söödetud ja elektrikarjuse-akrobaatika kaks korda läbi viidud, leidsime nullist kuuse alt ka topsiku. Kunagisest logilehest või raamatust olid järel ainult niisked pudinad. Panime uue lehe. Tagasi puu külge kinnitamiseks meil vahendeid ei leidunud.
Topsik oli endiselt maas, logileht aga oli kuiv. Aitäh!
Siin oli aarde juures aardevalvur rebane, kes meid märgates kadus vaikselt põõsastesse.
Leitud. Aardetopsik on koordinaatidel olemas, kuid maas. Topsikus eelmiste poolt jäetud terves gripis uus "logiraamat" ehk paberileheke. Asja ajab ära, aga täisväärtuslikust aardest hetkel ikkagi kaugel.
Sõitsin autoga enamvähem nulli. Kuna vihma sadas ja oli juba pime, siis läks otsimisega omajagu aega. Lõpuks siiski silmasin. Äge improviseeritud kinnitustraat :) Kahjuks ei märganud hooldusvajadust, oleks miskit kaasa haaranud.
Päris ruttu saime aardele jälile, kuid nimede kirjutamine oli peaaegu võimatu, logiraamat väga märg. Tänud!
Jalutasime mööda eelmiste otsijate jälgi aardeni, korjasime konteineri maast üles, logisime, improviseerisime kinnituse, hobuseid ei näinud.
Proovisin loodusest leitud vahendite abil asendata puuduvat traati. Aga arvatavasti on konteiner jälle maas, kui järgmised otsijad saabuvad...
Mõnus lühike matk. Tagasiteel leidsime teekõrvalt võsast rabarberipõõsa :) Tänud!
Leitud karuonu-5000 aardetuuri käigus. Nimi kirja ja jalutame edasi.
Miskipärast lähenesime hiiglama ringiga. Ju kartsime, et tulevad kurjad hobused.
Läbimärg. Pagana eestimaa ilmataat. Tegelikult oleks pidanud jalgade asemel silmi liigutama. Logitud.
Kuused olid ala väga tihedalt asustanud ja seega tuli neid nii üht kui teistpidi silitada, kuni aare ennast paljastas.
Olin juba autosse tagasi roninud kui avastasin, et järgmine planeeritud aare oli kaardi järgi võsas, aarde kirjelduse järgi matkarajal ja kokkuvõttes väga lähedal. Jätsin oma truu geomobiili sinna samma seisma ja hakkasin jalutama. Mööda rada kõndides mõtlesin, et oleks võinud tennised kummikute asemel jalga panna. Aardele lähemale jõudes muutsin meelt, rohi oli märg ja kummikud väga mõistlik mõte. Juhindusin maasikatest ja need juhatasid kiirelt õigesse kohta. Tänud.
Õnneks mesimummid väga kaugele oma kodust seekord korjetiire ei teinud ja meil kokkupõrkeid nendega ei esinenud. Kohapeal veidi pimesikutasin ja alles siis jäi tops silma, tänud!
Pisut imelikud aarded mu jaoks, aga leitud ta sai. Läks ikka aega aarde nägemiseks. Muidugi seal õiges kohas pole üldse jälgi, valedes kohtades on aga kõvasti maapind kulunud.
Alguses kirjeldust ei lugenud ja seetõttu vahtisin puude otsa ja arvasin, et sealt midagi potsatab või tuleb ise kuhugi ronida ja potsatada, aga ei ühte ega teist, leitud.
Vahetult enne logimist sain teada, et sealkandis peaks peaks mingil kujul tegemist olema matkarajaga. Nojah siis.
Kuusemikro extended - kuusemikro kaugel tsivilisatsioonist. Õnneks koordinaat täpne ja vihje asjakohane.
Potsataja oli kahe öökulli vahele eksinud. Leid oli kiire ja aare oli korras.
Veidi tuhlamist ja käes. Tänud.
Mul tekkis küsimus, et kui sa peidad kaks aaret mõnesajameetrise vahega juba niigi täiesti mõttetusse kohta, siis mis pagana pärast pead sa nende niigi mõttetute aarete vahele peitma veel mõttetuma kolmanda aarde?!
Kuna Tartu oli ülerahvastatud, siis põgenesime sealt. Kui esialgne tee muutus kahtlaseks, siis jalutasime õiget teed mööda aardeni. Vaadata seal küll midagi ei olnud aga vaikus on ka vahel ilus, tänud!
Seda aaret polnud üldse plaanis otsima minna, aga ilmselt on geopeituri ja aarde vastasmõju geopeituri tahtest tugevam ja nii ma end avastasingi aarde poole sõitmas. Esimene lähenemiskatse viis sõna otseses mõtte sohu, proovisin siis teiselt poolt metsatukka ja viisakas tee viis peaaegu aardeni. Otsimisega ka väga pikalt ei läinud. Aitäh peitjale.
Sellest põrutasin esimese hooga mööda. Lõpetasin siis kõigepealt öökullidega ära ja jätsin eelviimase Potsataja oma 200. aardeleiuks. Oleks võinud lihtsamalt tulla, ise sattusin gepsu tõlgendades hetkeks segadusse ja kuuski pole seal ka mitte vähe. Tegelikult lihtne asi. Nimi kirja ja jalutasin tagasi autoni. Tore jalutuskäik oli vaikses ja looduskaunis kohas.
Pühapäevane ilus ilm kutsus välja. Koerad nautisid päikesepaistet ja uusi lõhnu. Päris palju okkalisi sai läbi uuritud, enne kui otsitav näppu jäi. Natuke okkaid sai ka krae vahele. Tänud peitjale!
Kaunis kaugele teistest potsatajatest potsatanud, aga leid tuli kiirelt. Aitäh!
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
See kahe ÖÖKULLI vahele ära eksinud POTSATAJA on minu lemmik antud seeriast. Põhiliselt mõnusa ümbruse tõttu loomulikult. Koht, mida külastades tunned, et käik läks tõesti asja ette, ilusad avarad vaated puhtale loodusele. Aitäh!
Mäge nägime, puid ka ja siis oli juba lihtne ka aaret silmata. Tänud!
Ettevalmistus Porijõe trailile siirdumiseks, trenn või nii. Ei osanud ka idagi oodata ega arvata, eelarvamus oli suur, aga kui mitte muud, siis ilusa ilmaga mööda Lõuna-Eesti kupleid jalutada võib ikka. Ja jalutuskäik saigi tore, aarded olid selle juures pigem boonus. Miks just siin ja kas sel asjal veel mingi mõte on peale järgmise aarde juurde juhatamise, jäi ebaselgeks, aga olgu. Tänud ka
Siim ei vaevunud kaasa tulema. Luges autos, mis paiknes soovitatud parklas ja selgitas möödasõitnud politseinikule, miks me siin pargime. Tutvustas talle geopeitust. Mina sain selle aarde üsna kenasti kätte ja matkasin järgmise poole.
Tõsi ta on, et ei midagi uut pole siin ilmas. Isegi see kant on sama peitja ühe varasema aarde asjus külastatud. See tops ei lisanud paraku mingit lisaväärtust varasemale käigule. Aga kaardilt sai täpi vähemaks, asi seegi. Ilm oli ka mõnus ja karge ja saime täna puhta jalaga ligi. Tops on meeldivalt talviselt peidetud, leitav iga ilmaga. Siin on traat juba asja eest, areng.
Aare korras, EVEJ. Paneme edasi tõelise väärisaarde poole - Illi II.