Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kindlasti sõidavad igapäevaselt kümned geopeiturid Pääsküla raudteejaama lähedalt mööda kuid pole leidnud põhjust peatumiseks. Nüüd siis on põhjus peatuda kultuurimälestiste hulka kuuluva jaamahoone juures. Aare asub antud hoone nurgast 32m kaugusel suunas 265°. Nullkoordinaatidelt leiate depoo.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (7), lumega_leitav (3), pliiats_kaasa (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC6CATF
Logiteadete statistika:
119 (88,1%)
16
10
0
0
1
0
Kokku: 146
Alguses otsisime valest kohast - lugemisoskus on nõrgaks jäänud. Arvatavates õigetes kohtades sai turnitud ja pätti tehtud aga ei midagi.
Vaatasime jaamahoone üle ja kodjasime ümber maja nii umbes täpselt 32 meetrise raadiusega , proovisime kraade ka paika saada, et suunda kätte saada, aga mingit head ideed ei tulnud. Ühesõnaga lustisime niisama ja otsus tehtud, järgmine kord suhtume asjasse täie tõsidusega ning mine tea, äkki siis premeeritakse leiugagi.
Olime küll varem kõik potentsiaalsed kohad kaardile märkinud, kuid ühestki ei vaadanud midagi vastu.
Olin seda aaret siiani peljanud kuna aardekirjeldus tekitas peas lühiseid. Kui õhtu põhieesmärgid olid täidetud, jäi veel naabruskonnas aega ülegi et siinset kohapeale uurima tulla. Kaks pead on ikkagi parem kui üks pea. Üsna kohe leidsime endeid nurki valimas ja maad mõõtmast. Natuke sai ikka energiat kulutatud aga paistab et õige idee peale me siiski ei jõudnudki. Nüüd tuleb natuke aega võtta ja analüüsida seda infot mis läbi sai töödeldud, enne kui välitööle taas naasta julgeb.
Vaatasime üht ja vaatasime teist, ka taskulamp ei aidanud. Pikkusest oleks piisanud ehk isegi... kui see aare seal oleks olnud... kus me arvasime, et ta võiks olla...
Mitmesaja meetriga me kindlasti ei eksinud :P
Omaarust oli mõistatuse osa lihtne. Kohapeal selgus aga et kahjuks päris nii ikka ei ole. Eks pean veel harima end ja kunagi tagasi.
Peale oma aarde kolimist uuele kohale, mõtlesin, et vaatan veel kord üle selle aarde kõik võimalikud ja võimatud kohad. Tuleb välja, et nüüd on kõik ideed otsas ja tuleb see aare ajutiselt mitte lahendatavate aarete varna riputada, seni kui mõni hea idee kuskilt pähe tuleb.
Nu ei läinud täna jälle nii nagu oleks soovinud. Kuidagi ei oska neid silmi õiges kohas avada.
Ei saa aru, kuidas keegi leiab kuue sekundiga ja mina otsin pool tundi, ikka ei leia. Ei olnud vihjete järgi palju variante. Kunagi võibolla uuesti uuristama.
Vaatasime natukene ringi aga aaret seekord ei leidnud.
Uurisime ja puurisime, ei leidnud, ei helistanud. Varsti jälle.
Käisin ka aaret kaemas ning mul on väga kahju, et kirjeldus on nüüd nii detailseks läinud. Esimene kirjeldus meeldis mulle kõige rohkem, kuna siis oli põnevus, mis peitja välja on nuputanud. Praegu on lihtsalt koht kui selline. Aga võib-olla see oligi nii mõeldud.
Aaret ei õnnestunud mul sellegipoolest leida, sest no 2,5m on selgelt üle minu võimete. Autorattad libedad, jalanõud mittevastavad - no mis head nahka sealt ikka tulla saab. Mõtlesin juba, et peaks ka aardeomanikule helistama ja korralikut läbi võtma, kuna ei oska aaret madalamale peita. See teiste kirumine tundub ju viimase aja trend olevat.
Küll aga pani selle aarde alguslugu mind juurdlema küsimuste üle: kellele seda muljet üritatakse avaldada, et nad on kõige kiiremad ja osvamad - endale või teistele? Ja kui saadav pettumus on nii suur, kas vaadata otsa endale või teistele?
Käisin minagi seda aaret enne tööle minekut otsimas, aga õnn ei olnud minu poolel. Täna, kui seda logi kirjutan, on üllatus ikka väga suur. Kuhu on jäänud mõistatus? Praegu näritakse otsijate jaoks toit ikka päris peeneks ja topitakse lausa suhu. Mõistatuse rõõm on lausa kadunud. Olen ise ka seda tuld enda peal tunda saanud, mida aarde peremees tundis, aga tuleb paksu nahka kasvatada ja oma jonni edasi ajad. Nüüd peab kuidagi selle praeguse teksti peast minema saama ja siis uuesti seda vana teksti järgi otsima minema. Tubli tükk muidu.
Sõitsin mööda.
Lumi sadas silma.
Sobivat märki ei leidnud.
Kaua ei viitsinud otsida ka.
Lumi sadas ikka silma.
Ikka midagi ei leidnud.
Hommikul nägime et uus aare ilmunud. Täiesti juhuslikult oli täna plaan poja perel külas käia. See jääb aardest kümne minuti jalutuskäigu kaugusele. Enne kojusõitu otsustasime piiluda milline näeb välja aarde ümbrus Tallinnas avaldamise päeval. Ja nägi välja huvitav. Tavakodanikule ilmselt tundus et linnavalitsus on kokku pannud meeskonna kes linna liiklusmärgid üle pühib. Geopeitur näeb midagi muud.
Meie ei leidnud. Ei otsinudki. Ausalt. Ühtegi kohta ei piilunud. Vaatasime veidi neid tuuseldavaid seltskondi ja läksime ära.
Peitjale noomitus. Liiga kergelt andsid survele järgi. Võin vanduda et hommikul oli kirjeldus oluliselt napim. Leidmisrõõm jääb väiksemaks.
2h 30min otsimist ja me ei suutnud lõpuks seitsmekesi aaret leida.
Pärast mitte-leiu logi kirja panekut liitus veel Miki ning tegime veelkorra kvartalile tiiru peale. Kokku sai meil Liisiga 3 tundi otsitud ning lõpuks oli nii külm olla, et enam ei viitsinud. Kunagi siis tagasi, kui leiulogid hakkavad ilmuma.