Leiulogi saime kirja, tuleb kiita kena ilma. Kohtasime keskit Madist, kes meil lahkelt oli abiks. :)

Täname suurepärase jalutuskäigu eest!!! V: kleepsu J: õhupalli

Alguses läks ruttu,

aga peale seda läksime tuttu.

Järgmist kohta ei leidnud me,

ei leidnud seda ka üksinda ma.

Vajasin kohaliku abistavat kätt,

kaasa võetu ei olnud mingi ätt.

Aega võttis aga asja sai,

karp meil lõpuks kätte jäi!

 12 

Kodutööd sai tehtud hoogsalt,
uuritud ja puuritud,
kuni kõik mu mälulüngad
olid välja juuritud.
Seekord võtsin linna kaasa
sõpru paar ja valguse.
Et saaks täna tore rännak
lõpu lisaks algusel.
Ringi sõitsin - oi, kui raske
parkida on Mustamäel,
lõpuks leidsin vaba koha,
kohe rõõmsamaks läks päev.
Vedasin end teise punkti,
veidi seda piidlesin.
Läheduses peatus masin,
"Mis te teete?" küsis Liis.
Anni - Krista ehmatasid,
mina rõõmsalt jutlesin,
Pässa jaama aardejahist
värskeid uudiseid sain siin.
Peitja lahkus, meie jäime,
aga siis läks sedasi:
varsti silmis oli teine
punkt meil. Saime edasi :)
Kolmas tuli lihtsalt kätte.
Neljas kiirelt alistus.
Viiendaga jäime hätta -
raske meil see mõistatus.
Õnneks tuli tore tädi,
säras silm ja naeris suu.
Küsisin talt veidi abi.
Tema teadis lahendust.
Varsti teadsime ka meie,
sammud sinna seadsime.
Kohe oma aardelaeka
kätte leida lootsime.
Liis, see lahe peitja-plika,
oli teinud kavalust.
Meie koostöö aitas ikka -
nimed on nüüd raamatus.

Lootsin aarde leida valges,
aga teisiti läks see.
Hämaruses lambivalgel
aardepeitjat täname!

 5 

Kuhu viivad luuleread, kas on põnevad ja head?

Ei olnud ilm siin hele, kui meid peatas rõõmus tere, Liis meilt küsis küsimuse, mis palgele tõi imestuse.

Annil oli kullisilm, mis sest, et sompus oli ilm.

Read sai leotud, ei me maga, kas ta kireb või ajab õigust taga, mööduvalt tädilt saime juhatust, tuttaval teel tatsata oli lausa lust.

Pilgutasime siin silma, heh, ei taha lugeda, liikumist ka ilmast ilma, tuli põue pugeda.

Tegime siis väikse ringi, vastu koitis roosa mingi, koitma jäi ta edasi, lõpp sel lool, vot sedasi.

Tänud peitjale ja edasi.

 5 

Okei, õues on jahe!
Ühel õhtul polnud mul midagi teha,
tuli tahtmine tänapäeva luuletusi näha.
Oi küll läheb aega järje leidmisega,
kui sa suudad vihjet vääralt tõlgendada.
Ainus koht, mis üleüldse meenus veel
asus kuue kilomeetri kaugusel.
Selgus siiski - silmi siin vaid avali
hoida võiks - nii lihtsalt luule leiabki.
Oi jummel!
 
Esko pole oluline, tunk on põhiline.
Mustamägi oluline, armas luulehuviline.
 
Salmis järgmises, mõne aja pärast,
ei taband mina algust ega lõppu ära.
Siin kaasasolev abivahend käiku läks,
ega sellegagi kohe selge olnud värss.
Üks kutt, kes kargas väljakul
võõrkeeli lausus miskit mul.
Ma mõtlesin, et vaatan vähe
ja varsti lihtsalt ära lähen.
 
Esko pole oluline, tunk on põhiline.
Mustamägi oluline, armas luulehuviline.
 
Õnneks kiirelt mulle silma jäi mis vaja.
Aina proosalisemaks teel läinud majad.
Mugupausi pikka aega oodanud,
sain siiski lõpuks aarde logitud.
Ma komberdasin väsinult koduteel
ja kõrvus kõlas endiselt luule veel.
Mitmeid kohti märkasin, kuhu tean -
tekivad kord Lilleküla luuleread.
Vot nii!
 
Esko pole oluline, tunk on põhiline.
Mustamägi oluline, armas luulehuviline.

https://www.youtube.com/watch?v=onxlZledsrg

 1 

Valge torn, kohale seal me teine kord mugusid ka terve hord, aare leitud - lõppakord!

Tänan aarde eest!

Leitud. Aitäh!

 3 

Pikalt juba otsimata
nüüd sai lõpuks aega
ilma gepsu vaatamata
nulli kanti minna kaema.

Õnneks tulid sõbrad teele
aitasid meid ruttu reele.
Logi tuli kätte lihtsalt
kõnnitud sai mitu kiltsa :)

 5 

Esimene vihje tuli kelgutades,

mitte luuleridu mõlgutades.

Teise vihje eel

leidsime hädalised teelt.

Kolm noort taskulampidega meest

otsisid mõtet prügikasti seest.

Ütlesime: "Pole vaja!

Me näitame esimese raja."

Teine vihje oli ratturile tuttav:

jälgi teed, kui tempo ruttav.

Edasi viis matk meid alati avatud paika,

kus valge oli vihje, mitte laika.

Neljas salm see tabas märki

kui lõpuks taipasime disainivärki.

Viies vihje hirmutas,

esiti haisuga peletas.

Lõpus näppisime, ronisime,

huligaanitsesime ja sorisime.

Tehtud!

 2 

Mustame luuleridade otsimise raamat. 1. Ja kui me neid leidnud poleks, otsiksid nad siiamaani. 2. Nad jälitasid meid ja said kätte. 3. Õhus oli tunda nõutuse lehka. 4. Ega jõukus anna häbeneda(siin ei ole Aafrika) 5. Kõik ei ole pori, mis jalast kinni võtab. 6. Logida, logida, logida, seda mõtles Lenin ja heitis igavesele unele.

 9 

Ma olen Mustamäel käinud,
olen näinud paljugi ilusat
Täna ilu küll suurt ei näinud
algus ei läind ka kuigi ladusalt.

Teisikut otsisime me veidi teisemat laadi
nii meeste ,kui lõpuks ka naiste moodi
kui aru me saime oma mõtteveast
leidsime luule, järgmist kohta teadsid targemad peast.

Mina ise Mustamäed üldse ei tunne
nii oli minul hea meel,
et teistel on teadmised, mälu
ja et püsisime õigel me teel

Märgid, nurgad ja koerakaka
no leidsime mõndagi muud
õnneks leidsime aardegi enda
ja ei läinudki mitut kuud ;)

Läks vaid minuteid sada ja kakskümmend
sellest pool esimesest teel teise
Nüüd mööda uusi radu rändan
soovin teilegi põnevaid reise!

 2 

Mustamäe luuleread,
tunded alla mäge veab,
kuniks õiget rada näed,
kohe hõlpsalt lõpuni läeb.
Ei piisand ka naiselikust loogikast,
lihtsalt vahepunkti otsa komistad, kuni karbist kostus kolinat.
Sel päeval rohkemaks ei olnud mahti,
aardekirstu saime lahti.

 3 

Luule, kuule, tule suule kellelegi muule!

Leitud. Värskete endiste pealinnlastena polnud just väga keeruline. Tore jalutuskäik! Luuletada oskan, aga ilma riimideta... ja "rebel" olen ma ka alati olnud ;). Aitähh!

 9 

Oli õhtu - pime ja sünge,
ettepanek mulle tehti vinge.
Peitja küsis viisakalt mult küüti,
vastutasuks lubas logi ja palju muudki.

Koduks on mul Lasnamäe,
aare asus aga Mustamäel.
Veenda polnud palju vaja,
istusin ma juba rooli taha.

Esimene punkt võttis täitsa nõutuks,
kas olen pime või paksuks söönud taks?
Ei aidanud lambivalgus ega sulavesi,
boonuseks veel mitmeid muguinimesi.

Nägemiseks laoti letti mitmeid vihjeid,
kuid need nõudsid nüüd ka uusi ohvreid.
Lõpuks miskit tulemuseks sain kätte,
mittekohalikul jooksutas see kokku mõtte.

Appi meile tõttas tehnika,
geopeiturile puhas klassika.
Edasi kulges ludinal,
kuni Kristel kadus sosinal.

Keegi ei teadnud ega näinud,
sai vaid kinnitada, et on läinud.
Avatud sai korraks aare uus,
nimeks "Leia Kristel näärikuus!"

Läbisime terve raja,
mil kostmaks ainult Liisi kaja.
Kuniks paistis meile tuttav kolju,
oli aega kulunud oi kui palju.

FTF-i au kuulus Madisele,
leid aga siiski mittelogimisele.
Lõpetuseks jõudsime ka peaeesmärgini,
kus jäänud sirutada vaid aardekarbini.

Peitja täitis kokkuleppest oma osa,
üle jäi vaid minu väike pisiosa.
Autoga otse trepikoja ukseni,
oli vaid pisike tänu aitamast me leiuni!

 1 

Kuna pole luules hea, siis ütlen ainult mõne rea!

Leitud. Tänud peitjale! :)

Leitud

 12 

Kole lugu

Karjub valust isaeesel
Nägu endal kaame, plass
Ehitaja, Vilde teedel
Tekkinud on pain in ass

Kostab ainult nutt ja hala
Miski pole kuskil hää
Päeval kehv ja öösel paha
Valutama paneb pää

Võõrasõbralik ei ole
miski asi selles loos
Kõik on lumine ja kole,
vaid leid on luule, mitte proos!

Täname!

 4 

See aare võttis palju aega,

nähtud sai siin palju vaeva.

Juba algus oli väga pikk

uued read olid vait kui sikk.

Ka järgmistes oli väga raske,

lihtsam tundus mulle osta vaske.

Ometi kõik lõpuks välja tuli,

oli see aare ikka üks paras suli.

Päevi kokku läks viis,

TB lõpust võtsin siis.

Aitäh!

 7 

Kaupol tuli mõte hea

leida üles luuleread

Pidasime veidi plaani

Ei pidanudki ostma saani.

Valget torni hästi teame

peagi sinna suuna seame

Kohal olles, oh sa piin!

Kus küll peidus luuleriim?

Algus väga raskelt sujub

segasid veel mitmed mugud

Lõpuks saime edasi

et leida uusi ridasi.

Read siis peagi leidsime

lume kõrvalt heitsime

Taas meid tabas ebaõnn

Kus peidab end see aardetünn ??

Kodus tuli veel üks mõte

palkama peaks hiromante

Kontrolliks üks teooria veel

ja rõõmsaks läkski minu meel

Lõpuks saime logima

ei pidanudki ronima

Päevi kulus meil vaid viis

Täname Sind peitja Liis!

 7 

I päev
Läksin üksinda kohale
nii on täitsa mõttetu.
Kell oli 21:30nd,
mugusi mitu kümmend.

II päev
Kutsusin Martti ja Allani,
et pääseksime aardeni.
Leidsime esimesed read,
aga otsingus tegime väiksed vead.

III päev
Leidsime teise ja kolmanda luule,
edasi viisid me mõtted kuule.
Kaardist polnud mingit kasu,
ei toonud see soovitut tasu.

IV päev
Leidsime õige posti ja nurga,
jälle lõppes päev meil kurvalt.
Tühja kõndisime poe sisehoovis,
keerdtrepist ronisime ka prooviks.

V päev
Poolik pilt oli tehtud nurgast,
see Allanile pähe turkas.
Õnneks ei pidanud ronima
vaid pisut kätt sirutama.

Jube, kuidas sai vaeva nähtud,
muidu täitsa hästi tehtud.

 10 

Torni kõrval valvas [tunk],
sai otsingule õige vunk!
Lõpuks esimesed read
kätte saime, küll on hea!

Vihjed täitsa unusid,
mõtted sõlme punusid.
Dopinguks üks tops pelmeene
ja siis saime jälle teele.

Lumepudrus uperpall!
Õnneks kaelas kirju sall,
siiski juba külmad käed,
aga eemalt aaret näen!

Nimed kirjas, rõõmus meel!
Kui nüüd sooja saaks ka veel.
Ruttu koju, kuuma teed,
sinna sisse panin mee :)

Aitäh!

Leitud, tänan!

 13 

Lõpuks ometi see luule,
rõõmuhüüded tõi me huulde.
Sellest kõigest teil nüüd pajatan,
luuleread ma siia lajatan.

II päev
Esimeses punktis Inga
oma luuleridades me silmad
aitas õiges suunas rihti,
et me märkaks väikest silti.

Edasi ma kohe mõistsin,
kohta kus ma rattal sõitsin.
Aga teisikut ei märgand ma,
ilmselt jalutama läinud ta.

Kõndisin siis ilmatuma aja,
nii palju vist ei olnud vaja.
Taipasin, et tegin vea,
tagasi mind buss tõi hea.

II ja III päev
Mingil hetkel punkt meil kolmas,
lund seal üsna palju tormas.
Proovisin seal mitu korda,
lõpuks luuleread sain korda.

III päev
Nüüd siis neljas punkt on käsil,
otsimisest veel ei väsind.
Oh sa jeerum, mida värki,
siin ju mitukümmend märki.

Lumes sumbatud sai palju,
ümberringi kõrgeid maju.
Lõpuks märk sai tabatud,
luuleread ka kogutud.

Nurga juurde sammud seame,
neid siin mitu, seda näeme.
Piilume siis siia-sinna,
purika ma räästalt vinnan.

“проблема у вас какое?”,
kõlab järsku meie poole.
Kiirelt näitan külmund pulka,
“нет, нет, взял я только сосулька”.

IV päev
Aru saime lõpuks me,
et neid nurki kuskil veel.
Ja ennäe imet - siin ta seisab,
üksildane, luulet peidab.

Nüüd, kus luuleread on koos,
kohe minna tekkis soov.
Kahjuks mahti polnud siis,
küllap teine kord, või nii.

V päev
Nüüd õige aeg on meie pool,
ja nulli näitab gepsu nool.
Üks ja kaks, me kohal naks,
kolm ja pool, kus nüüd me jaks?

Proovisime nii ja naa,
ei sedasi vist küll ei saa.
Aga õnneks mõte tuli,
meil siin sadanud ju lumi!

Siis kokku lume ajasime,
ning üles poole kerkisime.
Karp on käes ning logi valgel,
nüüd Mustamäe meil veelgi selgem.

Kõik see aega võttis nädal,
aardel miskit pole häda.
Hoopis täname me peitjat kohe,
meile meeldis, oli tore!

 5 

Peitjaga kontrollimas

Nädalavahetuse aardetuur oli lõppenud just,

linna tagasi olime jõudnud pärapõrgust.

Auto ära parkisime,

õigesse kohta tammusime.

Esimesed read leidsin kiirelt ma,

kaua aega ei läinud seal.

Teise punktiga panin puusse,

loopisin endale kaika kodarasse.

Peitja näitas õige suuna kätte,

pani pähe õige mõtte.

Edasi läks lihtsamaks,

punktid tulid kergemalt.

Lõpus sai ronida,

ja ka aaret logida.

Tänud toreda aarde eest!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Mustamäe valss

 11 

Hommikul kui ärkasin
värsket aaret märkasin.
Oleks kohe läinud joostes
aga autol miskit roostes,
rikkis, kulund või läbi
vaja läheb autoabi.

Lõpuks, siis kui masin töös
mina uhan mööda linna
kõne Ingale: "mis teed?
vaja aardele nüüd minna!"

Nullikanti tean ma hästi
aga siiski seis on mäda
uusi ridu mitte kuskil,
hästi peidetud on ära.

Teine punkt ei ole parem,
justkui oleks näinud varem
aga pole enam kindel
kus ta asus, vana sinder!

Selle asemel, et minna
kohta mida mainisin,
meie hoopis mööda linna
auringe tegime.

Vahelduseks lihtsamalt
kahes järgmises läks meil,
ainult onkel dziibi roolis
lollakaiks vist pidas meid.

Viiendas meil uhke number,
tants käis vihjekoha ümber.
Aga asjatult see kõik
leidmata jäi luulelõik.

Peale ajurünnakut
äkki koitis plaan meil uus,
seekord hoopis teise kohta
autoga sai võetud suund.

Edasi ei olnud raske
aga lõpus jälle me
linnarahva suureks rõõmuks
koomuskit seal tegime.

::See oli päise päeva aal
pilla-palla pillerkaar::
:P
:)

 8 

Ühes väikses Eesti linnas,
kus minul on olnud hää.
Selles väikses Eesti linnas,
mille nimi on Otepää.

Ühest aardest kuulsime siin
mis polnud avaldund veel
Tallinna aare, mil autoriks Liis
õhtuni ootel' jäi see

Õhtul kui Tallinna saabusime
tahvlis käis imelik piiks
"Mustamäe luuleread", vaatasime
aare, mil autoriks Liis

Aga mis teha kui väsinud meel
kas minna kohale siis?
Madis meid võtku, eks sõidame me
ka Mustakal' kutsus meid Liis

Mustamäe luuleread juhatasid
läbi öö hulkuma meid
mugusi polnud ja lihtsasti siis
aare pea käes oli meil

Refr.
Nüüd tunnen Mustamäed,
aare on aus ja hea
ning selle õnne eest
ma Liisi kiitma pean.
Nüüd tunnen Mustamäed –
tahta mis võiksin veel!
Hulk aardeid kauneid siin
mind ootab, ootab ees!

 17 

Kaks komejanti

Veiko linnas ringi sõitis,
auto akut täis nii toitis.
Kiirelt kõne telefonis,
auto juba mu rajoonis.

Mõte ahvatlev see tundus,
aarde juurde teekond suundus.
Kirjeldust sai tee peal loetud -
sinna ongi koer siis maetud!

Punkt, mis hästi peidetud,
vaevaga sai üles leitud.
Peitja, sunnik, kilu vist,
koht - see nõuab punnimist.

Edasi läks vähe viltu,
Veiko viis mind täitsa uttu.
Õnneks on mul oidu peas,
see meid päästiski, muuseas.

Järgnevalt läks valutult,
koht sai leitud laitmatult.
Igast kaadrit kohapeal,
ringi käisime siin-seal.

Punkt küll peidus kavalalt,
aga kogemusi küllalt.
Pähetulnud mõttest piisas,
ainult vürtsi juurde lisas.

Siis läks asi täitsa käest,
otsisime kõigest väest.
Lõpuks selgus - vana tarkus,
asjata sai teha tsirkust.

Jälle autosse ja teele.
Uues kohas kohe selge -
paik on õige, jäljed näha,
vaevad jäävad seljataha.

Hea, et Veiko kaasa tuli,
üksi oleks oln'd kui suli.
Nüüd sai kergelt logitud,
aare jälle peidetud.

Üldiselt, ma tahaks loota,
et neid värsse ei peaks tootma
iga uue aarde puhul,
muidu jaks saab otsa minul.

Peitjat kiidan, tore aare,
tõstan klaasi, kohe suure.
Oli tsirkust, oli maru,
miskit polnud ülearu.

 19 

Mustamäe kiirreageerija

Käes on pühapäeva õhtu,
õndsalt magan, sügan kõhtu.
Läbi une kõlab piiks,
Tekist ruttu saan ma priiks.

Kähku jooksen kohale,
nagu mulle kohane.
Järel kulgeb kapsa rida,
mis nii hiirte elul viga.

Mööda Vilde teed ma läen,
kuni Valget torni näen.
Vaatan ringi, otsin read,
mida järgima ma pean.

Peitja jõuab kaema,
ehk ka veidi naerma?
Seltsiliseks saabub veel,
Priit ja Erko, kes siis veel.

Ühendame kolme väed,
külmast säästame me käed.
Elu pool ma eland seal,
Mustamäest nii mõnda tean.

Punktist punkti kõnnime,
Jalutuskäik pea tunnine.
Kirja pandud esmaleid,
Kolm on mehi, kena neid.

Peitja pakub tasu suurt,
porin kõlab Priidu suult.
Teab mis vajab ta,
tahab minna magama.

Homme vara ootab töö,
möödas juba südaöö.
Peitjal tänu ütlen ma,
aare on tal üpris hea!