Täitsa...

Margus üllatas mind pakkumisega külastada Toila Spad. Koju tagasi sõites viis ta mind Oru lossi asukohta ja Valaste juga vaatama, mina polnud kummaski kohas varem käinud. Siis viis ta mind oma sünnilinna Jõhvi, et näidata mulle tema lapsepõlves väga olulisena olnud kohti. Kuna Toila ranna ja Valaste joa lähima aarde otsimist liigniiske maastik ei soosinud, siis palusin, et otsime selle Jõhvi linnas oleva aarde üles. Kahjuks läks selle aarde leidmine sinna samasse kohta, kuhu selle nimigi viitab. Mõlemad punktid leidsime kiirelt, aga aaret ennast pole ilmselt enam olemas.

Nullist said koordinaadid võetud ja ka lõpus urgitsetud, aga seal paraku miskit näppu ei jäänud. Peab ilmselt kunagi uuesti urgitsema tulema :)

Algpunktus koordinaadid jäid silma, aga edasi täitsa null. Jäi teadmata, kas ikka sisestasin koordinaadid õigesti või otsisin hoopis valest kohast - logiteateid lugedes see tunne tekkis. Võib-olla kunagi, kui juhtumisi veel Jõhvi satun, on võimalus ka logimiseks.

 1 

Tegin nägu, et ma ootaks nagu bussi... üks proua tegi täpselt sama moodi, sest ta lihtsalt istus seal ja puhkas jalga ning võttis päikesevanni. Margus tegi näo, et teda nagu ei olekski seal ja piilus peegliga proua mantli alla... No täitsa...

30 aastat tagasi selle koha peale tavalise inimese jalg ei pääsenud.Ja ega ei olnud huvi ka. Kõik oli betoonaiaga piiratud ja ümber selle betoonaia tuli kehalise tundide ajal aeg-ajalt seda neetud ühe miili jooksu teha :) Nüüd siis sihuke songermaa. Minule omaselt ma muidugi nähtavat asja kohe ei näinud ja hiilisin mitu aega ringi. Lõpp-punkt oli minu jaoks samuti natuke liig. Teinekord pimedas ja koleda ilmaga ehk. Et oleks ikka täitsa...

Rohkem kui aasta on möödunud sellest kui ma esimest korda seda auku käisin vaatamas. Seekordse lähenemise muutis keerukamaks alanud tee-ehitus – lõpuks ometi on töös see Jõhvi jaoks nii oluline ja liiklust hajutav teelõik. Tänu jumalale ja kõigile muule asjasse mittepuutuvaile – ühtegi remmelgat siin ei kasva ja paar kastanit võeti kiirelt maha enne kui mõni liiga palju vaba aega omav tegelane end sinna külge aheldada suutis. Auk on aga endiselt oma kohal, aeda küll enam ümber ei ole, kuna see on osaliselt pikali ja rohtu kasvanud, osaliselt leidnud (ilmselt kellegi abiga) omale koha augu põhjas. Huvitav et Ramirent oma varade vastu ka huvi ei tunne. Seda et sealt neile mingi raha jookseks on projekti staatust teades küll raske uskuda. Aaa ja... aardest ka. No tänu sellele samale tee-ehitusele on möödajalutajad nüüd sealt nullist kadunud, hea rahulik, nagu ei olekski linnas enam. No aga see teine punkt on minu linnaaaretetundlikkuse jaoks hetkel liig mis liig. Ei välista, aga ei luba.. Tänud peitjale.

Paras maa õhtuseks jalutuskäiguks. Lonkisin nullist mööda, tuvastasin, et kirjeldusest tekkinud ettekujutus vastas tegelikkusele. Vastavalt oma suhetele igasugu linna-aaretega lähemalt otsima ei asunud, võimalik et kunagi siiski proovin. Tundub erilise vedamisena, et seal auguserval ja aedadel mängivad lapsed veel õnnetult alla sadanud ei ole. Osa aeda on juba augus.