Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Imperaator Peeter Suure Merekindlus oli aastatel 1913-1917 tsaar Nikolai II käsul rajatud Peterburi merekaitse peapositsioon. Mererinde Naissaare, Aegna ja Suurupi patareid nähti ette Soome lahe riivistamiseks ja Paldiski-esise akvatooriumi kaitseks.
See Head-uut-aastat:)-soovimise-aare on peidetud Suurupisse, saate siin tutvuda rannakaitsepatarei nr 3 hilisemaks täienduseks 1956. aastal rajatud raudbetoonist võimsa vaatlus- ja tulejuhtimistorniga ning selle kõrvale jääva samast ajastust pärit põneva maa-aluse komandopunktiga.
Kui aaret otsima lähete, olge ringi liikudes VÄGA ettevaatikud - komandopunkti katva muldkeha kõrgemas osas oli aarde esmase peitmise ajal vähemalt kolm lahtist käigusahti ning ka aardekarpi otsides ärge unustage hetkekski turvalisust - tegemist on siiski maastik 5 aardega, mille juurde jõudmine nõuab kindlasti erivarustuse kasutamist. Kui soovite siiski logima minna aga ronimisvarustus on midagi, millega te pole kunagi varem kokku puutunud, andke sellest privas märku ning katsume soovile lahenduse leida; mõistliku ja mõõduka maani lubasid nii Sander (Nogravity) kui Kristjan (Sportlane) meie soove arvesse võtta :). Samas peate arvestama ka sellisel juhul, et aarde otsimine on rangelt vabatahtlik tegevus ning ka nende juhendamisel tegutsete 100% omal vastutusel.
Vihje: Esimene platvorm, magnet. Pliiats ka kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (11), erivarustus (5), soovitan (5), militaarobjekt (4), lumega_leitav (3), taskulamp (2), ronimine (2), pliiats_kaasa (1), mahajäetud_ehitis (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC66Z2Q
Logiteadete statistika:
78 (83,9%)
15
8
2
0
0
0
Kokku: 103
Kust nüüd siis õieti selle teate kirjutamisega peale hakata… :D.
Kui augustis Martti ja Allan oma aardeleiulogid üles panid, olin küll ahastuses ja mõtlesin, et ju need uued täiendid seal jälle mingid suvad köiejupid on, mis jumal teab kuidas ja kes teab mille küljes ebaturvaliselt ripuvad. Ja lärtsatasin lehele teate, et aare läheb arhiivi. Aga siis hakkas erinevatest akendest tulema sellele mõttele ohtrat mahalaitmist ning otsustasin et olgu, vaatab korra veel enne seda asja ning äkki kannatab oma südametunnistusega asju kuhugi maani läbi rääkida…
Ise ma neid uusi konstruisid seal hinnata ei oleks osanudki aga õnneks vedas mul nii, et Hannol oli nädal hiljem linnas asju ajada ning Tulejuhtimistorni juurde põikamine mahtus samuti tema ajagraafikusse :). Tekkinud lisad said igahes üle vaadatud ja peale seda, kui Hanno oli põhjalikult selgitanud muuhulgas sedagi, kuidas taolised esemed üldse seina fikseeruvad ning millisel viisil jaotub neile kasutamisel raskus, tundus küll, et võib suht maha kanda mõtte, kuidas keset kellegi tõusu need nurgikud ja karabiinid kogemata seinast välja murduvad. Või et neid suuremat kahju tekitamata saaks uuesti eemaldada. Samas mängijate teiselt kolmandale korrusele ronimise tahtsin küll igal juhul elimineerida ja nii see aardekarp sealt 2. septembril kaasa näpsatud sai. Noohhh… :D.
Kuna Sandri käest sain kõige tulisemalt aarde ärakorjamisplaani pärast puid alla, läks edasi nii, et palusin ta endale appi konsultatsiooninõukoguks ning nädal hiljem käisimegi uuesti tornis, vaatamas, kas üldse ja kuidas annaks aaret teisele korrusele ümber peita. Mõtteid tekkis mitmeid ning ehkki Sander oleks osanud sinna leiutada meile ka palju kavalama lahenduse kui praegune, jäime lõpuks pidama sellele, mis sealt hetkel leida. Ja läksime laiali, minul kaasas ülesanne hankida sissejuhatuseks kõigepealt kuskilt sobiv konteineritoorik…
Noh, poleks uskunudki, et see nii raskeks võib osutuda :D; muidu näeb taolist risu justkui igal pool vedelemas, nüüd nagu kiuste ei midagi, ei kuskil. Lõpuks kuu hiljem sõbranna maakodu prügihunnikust jäi mulle näppu üks vana ahjusiiber ja sellega ma siis rahulolevalt linna sōitsingi, ise üldse aimamata, millise unetu öö see leid seejärel Sandrile ja tema kasutuses olevale saele tekitab :D. Aga no niiiiii ilus töö valmis sellest lõpuks :), peale mitmeid tootearenduskoosolekuid ja lisavarustuse järgi poodi lippamisi :). Olemasolev logiraamat läbis ka oma uude konteinerisse mahtumiseks total makeoveri, kaotades 2/3 mahust kuid säilitades kõik senised aardelogid ning saades ümber uhiuued, Salme kujundatud kaunid kunstnikukaaned :). Ja täna siis läks kogu valminud kombo ka tagasi paika, oma uude peidukohta taas leidjaid ootama :).
Mis ma oskan rohkem…
——-
Uus vihje: esimene platvorm, magnet. Pliiats ka kaasa!
Uued muudatused/täiendused aardekirjelduse kolmandas plokis: kui aaret otsima lähete, olge ringi liikudes VÄGA ettevaatikud - komandopunkti katva muldkeha kõrgemas osas oli aarde esmase peitmise ajal vähemalt kolm lahtist käigusahti ning ka aardekarpi otsides ärge unustage hetkekski turvalisust - tegemist on siiski maastik 5 aardega, mille juurde jõudmine nõuab kindlasti erivarustuse kasutamist. Kui soovite siiski logima minna aga ronimisvarustus on midagi, millega te pole kunagi varem kokku puutunud, andke sellest privas märku ning katsume soovile lahenduse leida; mõistliku ja mõõduka maani lubasid nii Sander (Nogravity) kui Kristjan (Sportlane) meie soove arvesse võtta :). Samas peate arvestama ka sellisel juhul, et aarde otsimine on rangelt vabatahtlik tegevus ning ka nende juhendamisel tegutsete 100% omal vastutusel.
————
Aitäh Hannole veelkord aja leidmise eest mulle nende isetekkinud ronimiskonstruktsioonide hindamiskomisjoniks tulla, julgesin peale seda isegi neid seinalahendusi läbitestimiseks katsetada, küll nädal hiljem, rakmed vöös ja köis ka veel julgestuseks küljes. Olid kasutatavad tõesti, ehkki viimane ülestõmbamine korruselaele on konksude järsu nurga all ja viltu jooksva asetuse pärast seal päris keeruline. Aitäh ka samal päeval logimiseks ja aardekarbi likvideerimiseks meile ronimisvarustust üles sättimast :). Samuti aitäh Salmele, imekenade logiraamatukaante eest, need annavad aardele mu jaoks päriselt väga isikliku ja erilise mõõtme juurde ja te ei kujuta ettegi, kui palju pilte mul tollest raamatust erinevate nurkade all telefonis on :D. Ning muidugi suur aitäh Sandrile, esmalt aarde allesjäämisteemat nii aktiivselt chatis kütmast, et ma isegi hakkasin mõtlema, et võib-olla siis tõesti :D ning hiljem appihüppamise eest ideaalselt soovidele vastav ning nii ilusa ja puhta teostusega konteiner meile torni peitu tekitada; ilma selle kõigeta oleks aare juba arhiivis :).
Muutsin aarde staatust. Uust staatus on "Aktiivne".
Tegelikult algas see ronimise teema siis, kui muinastulede ööl lõkke ümber ümisedes tuli teemaks aarde sulgumine järgmisel nädalal. Mille peale pakkusin välja, et mul on parasjagu ronimiskola pagassis, teeme kohe ära. Pimedas ongi julgem, kuna kahe meetri kõrgusel on täpselt sama hirmus, kui kaheksa meetri kõrgusel - vahet pole ju. Kahjuks ei võtnud keegi vedu :(. Küll aga tuli uuesti teemaks järgmisel hommikul, järgmisel sündmusel ühel liivasel saarel, kui tähistasime Ove 20 aastaseks saamist. Ja nii me Suurupisse suundusimegi.
Kohal olles vaatasime, et mis seal tornis siis tehtud on. Tundus, et päris turvaline lahendus, korralikult ankrud ja silmused seina lastud ja võimalus ennast sobiva varustuse kasutamisel julgestada. Iseasi, kas muinsuskaitsealusele objektile üldse võib sellist "lisavarustust" paigaldada. Otsustasime, et kui köit üles ei saa, siis vaatame seda aretust lähemalt. Paari viskega lendas siiski köis üle objekti ning rohkem me ei pidanud sellele mõtlema.
Proovisin esimesena, et mis meid seal siis ees ootab. Kuni mulgust sisse ronimiseni oli täiesti okei. Kuid sees oli seinale joonistatud redel, mis tundus juba veidike närvekõditavam. Õnneks kannatas ronida kuni aardeni ja tagasi. Nii läkski. Ma ei tea, kuidas teistel oli, kuid minu jaoks oli väljas oluliselt hirmsam, kui sees. Kogu aeg oli närv sees, et kas lahti ühendatud grigri pannakse ikka õigesti köide tagasi ja muudkui hõikasin seal õues, et "kas Sa ikka testisid, et peab". Suht pingeline on, kui ei tea, mida teine seal sees parasjagu köiega teeb. See ei seganud muidugi yksk6ik naispoolele alt tornist "BÖÖ" tegemast, kui ta kahe korruse vahel ronis. Vastuseks tuli ülevalt ikka selline röögatus, mida ma siiani oma kõrvus kajamas kuulen. Tänan lahedat seltskonda mõnusa pealelõunase sirutuse eest. Sellised hetked teevadki geopeitusest selle päris geopeituse.
Jessas küll, mingi uus konstrui sinna tekitatud…
Nu pole mul ikka piisavalt närvi maastik 5 aarde peitja olla :D, täna olen jälle ennast siin soodaks muretsenud, kuidas too tops võib motiveerida kedagi seda kontrollimatut asja seal kasutama minema… Järgmine nädal lähen toon karbi ära, päev ja kell sõltuvad veel küll erinevatest asjadest. Aga kellel aare leidmata ja tahaks turvaliselt siiski nime enne raamatusse kanda, andke mulle privas märku - mõõduka maani lubas põhitiim meie soove arvesse võtta :).
Peale Geoloogi 5.0 aaret sai siia tuldud kuna Ingel see tegemata. Seekord siis köis üle kogu krempli, otse kautusele ja sealt 1 korrus alla poole. Kuna mina juba käisin siis jäin katusele ilusat ilma nautima ja saatsin Inge korruse alla poole otsima. Tema leidis selle kõvasti kiiremini kui mina eelmine kord...urr :D Ülesse saamine oli kerge katsumus aga sai ka sellega edukalt hakkama. Peale seda sai veidi katusel chillitud ja edasi oli kõige magusam osa, alla minek. Väga äge oli ja ma kindlasti ei saa öelda, et ma siia enam tagasi ei tule :D Tänud (: