Pedja jõe sild

Seekord jäi vahele.

Viskasime pilgu peale :)

Võrreldes Karli pildiga oli veetase kõvasti alanenud, kuid siiski veidi liiga kõrge.

 2 

Täna oli siis see raskem aeg. Lausa väga vale aeg.

Aegu on raskemaid

Tegin küll jalutuskäigu nulli, aga selle ajani kui varbad külmetama hakkasid, midagi ei leidnud. Vähemalt sain jälle karastuda.

 1 

Kuna olen kogu elu Pedja jõega koos toimetanud: ujunud, uisutanud, üle sildade jooksnud, suurvee ajal keldris hulpivaid kartuleid püüdnud..., siis oli küll suur rõõm oma kodujõe silla aaret tervitama minna. Kahjuks näis aga tema olevat laupäeva õhtul kodust ära läinud:( Kurb. Isegi kummikud jäid kuivaks.

Eks see geopimedus on ikka kohutav asi. Tee mis tahad aga mina seda aaret ei leidnud. Kõigepealt otsisin muidugi klassikalistest silla aarete kohtadest..seejärel Maris vaatas lõpuks kaarti ja soovitas ronida õigesse kohta. Hindasin olemasolevat purret ja otsustasin, et seda ületades saan kindlasti üleni märjaks. Valisin siis lihtsama tee ja jalutasin kohe läbi vee. Temperatuur midagi head enam ei olnud aga teekond oli lühike. No ja siis ma otsisin...ja otsisin...ja no ei leidnud. Maris järgi ka ei tulnud millegi pärast :P Tavaliselt on kombeks, et ta võtab karbi välja sealt kuhu ma vaatasin juba 10 korda...eks siis ootame soojemat ilma :D Paarkümmend minutit hiljem kiikusime juba sama jõe alguse juures :)

See on koht, kust oleme küll tuhandeid kordi mööda sõitnud, kuid pole varasemalt peatunud. Vaatlesime silla pealt ja silla alt jõevoolu. Silla all oli päris põnev viibida. Kuna veevool oli täitsa olemas (ei tea kui sügav jõgi sealkohas on) ja kaugele hästi ei näe ise, siis arvan, et me lihtsalt ei näinud seda, mida tegelikult otsima olime tulnud, aga nägime muud. Kõigepealt tuleb ikkagi leida geovaist.

Kuna tagasitee viis siit mööda nagunii, otsustasin selle aardehakatise ka üle vaadata. Erilisi lootusi pärast logide lugemist ei heietanud ja vihje lugesin ka nii välja, et praegu on kindlasti see raskem aeg. Ega koha peal mingit üllatust polnudki. Isegi aarde asukohta ei suutnud tuvastada. Tekkinud geomaantee põhjal võis küll oletada, aga selle katsetamine hetkel kohe üldse ei ahvatlenud. Tänane sinine nägu siis kirjas.

 9 

Nunuh...karp sarjast: näed, aga kätte ei saa vol. HP. Lisasime kopsudesse osooni, tugevamad taastusid lõpuks ähkimisest peale Ebavere aaret(te kõik ju kujutate ette, kuidas üks meesterahvas solvub keset 45-90 kraadist tõusu jääl, abilisteks vaid isiklikud küüned ja surmahirm, kui naisolevus nõuab konkreetselt: tahan kaagendi lasendit ja mul endal on tunne, et sõlmendi tolgendi olemasolul teaksin, mida teha ja kõik edasine oli kohalik keelevääratus , mis kuidagi ei kannata trükimusta...

[pisike tõlge keelemees Johannes Aavikult, teised allikad väidavad ka autoriks keelemeest Johannes Voldemar Veskit:

kana - kaagend

kanamuna - kaagendi lasend

lips - sõlmendi tolgend

piim - lüpsend

hapupiim - lüpsendi hapend

koor - lüpsendi paksend

hapukoor - lüpsendi paksendi hapend

või - lüpsendi paksendi hapendi klopend

pett - lüpsendi paksendi hapendi klopendi jätis

Selgituseks: Aavik-Veski? vihastas järsult levima hakanud -nd lõpuliste uudissõnade peale ehk toodud näited on sügavalt sarkastilised.] ) ,

nõrgematel tekkisid mõttekiud logimiseks, mis kollektiivselt välja naerdi(jah, nüüd meenub mulle küll, et peitja eile telefuneeris ja küsis, et kas mul on ühe hoopis teise aarde jaoks ammu küsitud abivahendit vaja, mis tal töötult vedeleb, krt, see oleks siin igatahes päeva päästnud, täiega!!! Ja mina, tohman, keeldusin...). Ega kehvemat aega(looduslike tingimuste ja alamotiveeritud jõugu osas) selle junni otsimiseks oleks ka raske olnud välja mõelda, kui täna. Vilistasime viisikest, poetasime pisara ja kõik unustasid kohapeal isegi peitjat kiruda...(kuramuse Hannes...oota sa!) Lükkasime kaabud kuklasse, meenutasime ühe auväärt kodaniku kuldseid sõnu analoogsetes tingimustes, et külm ja märg on vaid emotsioonid ning põrutasime orbiidile, kuigi minu astraalkeha kribas logi raamatusse Toskaana juuksenõelaga kratsides salaja ning suundusime lähimasse burksipoodi, mis sai päeva käibe ja tühjad sokiriiulid, voh! Pära pe...s asuv karp jäi nuttes järgi lehvitama ja ootama, ehk olid "sõltlased" ja naasevad uude kohta kaardil taaskord, mis enam polegi uus tulevikus. Hapu ei ole emotsioon, see on seisund ja las need viinamarjad seal ripuvad...

 1 

Professorihärral ka omad naljad. Meil sel hommikul naljatuju puudus.

 8 

Aegu on raskemaid, aegu on lihtsamaid - On paremaid, on halvemaid päevi! Tänane geopäev lõppes nüüd küll kehvasti. Kohapeal ei tulnud ühtegi asjalikku mõtet. Kõige mõistlikum neist tundus: "Pole mul seda täppi ju vaja täna värvida!" Kodus on aga ülekaalus mõtted: "Äpuks oled jäänud või?; Tõesti nõrguke!; Sa oleks võinud ju emotsioonid külma ja märja ees alla suruda ja pärast oleks saanud vaid õhata, "Jess, kui kõva kutt ma olen!"" Krt küll, ma tulen siia veel tagasi!