Karjapoiss on kuningas

Kreutzwaldi perekond kolis siia Jõepere mõisast. Isa sai mõisas aidameheks ja ema pereemandaks. Siin õppis Friedrich lugema, kuuleb mõisa toapoisilt Kalevipoja lugusid ja käib koos temaga Kalevipoja paiku vaatamas. 1815 vabastatakse nende pere pärisorjusest ja neile antakse perekonnanimi Reinholdsohn. Kirjaniku koolihariduse omandamine algas kodus ja jätkus 1815-1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis.

1984 avastasid Vinni sovhoosi partorg August Kondoja ja punanurga juhataja Urve Uttendorfil Kaarli külas huvitava kivi. Rahvapärimuse järgi armastas Kreutzwald siin karjaskäimise ajal istuda. Tekkis mõtte sellise huvitava fakti jäädvustamiseks. Kuna mälestustahvel tundus liiga tavalise lahendusena, siis pöörduti skulptor Renaldo Veeberi poole. Skulptor pakkus välja idee pronksist valmistatud kroonist - “karjapoiss on kuningas”. Mälestuskivist on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 18.10.2003 ilmunud artiklis.

Vinni NST arhiivis on tekst, kus kirjeldatakse kroonikivi avamist järgmiselt:
o "Vinni NST 40. aastapäeva üritused 27. oktoobril 1984.a. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgi avamine Kaarlis.
o Kella 14.00-ks saabusid Kreutzwaldi kivi juurde Kaarli rahvamaja lähistele Aluvere 8. kl. kooli, Vaeküla EIK ja Vinni NST õpilased ja õpetajad, Vinni NST keskuse ja Kaarli osakonna töötajad, pidustustele kutsutud külalised.
o Mälestusmärk ja kivi, kuhu on raiutud tekst on kaetud. Rakvere Metsamajandi orkester mängib eesti muusikat. Miitingu avab Vinni NST direktori asetäitja Paul Randroo ja annab sõna Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi teaduslikule töötajale sm. Joonuksile, kes esineb päevakohase ettekandega. Sõna võtab sm. Randroo, kes palub eemaldada mälestusmärgilt katte Rakvere rajooni RSN TK esimehelt sm. M. Sistokil ja Vinni NST direktoril H. Kallastel. Orkester mängib eesti rahvalaulu. Esinevad Aluvere 8. kl. kooli ja Vinni NST õpilased, esitatakse laul „Meil aiaäärne tänavas”, luuletusi, katkendeid „Kalevipojast”. Sõna võtab Kaarli küla RSN TK esimees, sm. Köök, kes avaldab tänu mälestusmärgi avamise eest Vinni NST juhtkonnale ja ARS kunstnikule sm. Veeberile.
o Õpilased asetavad lillekorvi mälestusmärgi jalamile. Sõna võtab Energia kolhoosi esimees Suurmets ja asetab lilled mälestusmärgi jalamile.
o Miitingu lõpuks kell 14.30, orkester mängib „Mu isamaa on minu arm”.
o Kreutzwaldi kivi ümbrus oli heakorrastatud ja puhas, mälestusmärgi peakunstnik, kes viibis kivi juures eile (26. X) istutas sinna 3 taime.
o Kreutzwaldi mälestusmärgi näol said Kaarli k/n rahvas uue nägusa kultuurimälestise, kus hakkab käima palju turiste ja korraldatakse suvepidusid. Traditsiooniliselt on see jaanitulede tegemise paik.
o 1985.a. jätkub mälestusmärgi ümbruse heakorrastamine. Mälestusmärgi juures eraldi kivil on tekst: „Siin end. Kaarli mõisa lähistel möödusid Fr. R. Kreutzwaldi lapsepõlveaastad” kavas on suurele kivile veel raiuda tekst „Kreutzwaldi kivi” (või Fr. R. Kreutzwaldi mängukivi). Rahvasuus kannabki tohutu, pikse poolt lõhestatud kivi sellist nimetust, Kreutzwald käinud lapsena sellel kivil ronimas ja mängimas. Mälestusmärk kujutab endast suurt pronksist kuninga krooni (karjapoiss on kuningas), mis on kaunistatud rahvuslike joonistustega.
o Üritusest võttis osa ENSV ÜN presiidiumi esimehe asetäitja Meeta Vannas."

Kroon püsis kivil 12 aastat, kuni see 4. aprilli 1996 öösel ära varastati. Kohalike elanike sõnul tahtsid vargad juba varem krooni ära viia, aga kinnituskohtade läbisaagimine oli mingil põhjusel pooleli jäänud. Nii käidi esialgu öösiti kroonivalves, aga lõputult ei olnud võimalik valvata.
Aastal 2003 tähistati mitmesuguste üritustega Kreutzwaldi sajandit (200 aastat sünnist). Ajalehes "Virumaa Teataja" 18.10.2003 ilmunud artiklis on juttu, et seoses kirjaniku suure juubeliga otsustas Sõmeru vald krooni taastada. Skulptor Renaldo Veeber tegi uued joonised. Seekord tehti kroon betoonist (teostas firma E-Betoonelement). Veeber hindas uut krooni isegi kunstilisest küljest algsest kroonist paremaks. Motiividena on kasutusel kujutised karjapoisist, koerast, lehmadest, putukatest, sümbolid skandinaavia legendidest ja vanalt viikingi kivilt võetud ruunikirjas lause "Siin suusatas Olav".
17.10.2003 toimus uue krooni avamine. Üritus jätkus kohvilauas, kus Kaarlist pärit ajakirjanik, kodu- ja kirjandusloo uurija Hans Treimann rääkis Kaarli ajaloost ja tähtsusest Eesti kirjandus- ja kultuurimaastikul.
Tekst: Heiki Koov

Mõte kiviga seoses aare peita oli ammu. Kõige rohkem huvitas peitjat ruunikirjas tekst, mis pidi tähendama: "Siin suusatas Olav". Ühtegi lauset ei saksa, rootsi ega taani ruunikirjas peitja siit välja lugeda ei osanud, kuigi on erinevaid tekste uurinud. Ka on esimesel, pronksist valatud kroonil teised tähed näha. Kui kunstnik krooni kavandi tegi, oli maatüki omanik, kus kivi asub, Sõmeru valla kõva suustaja Olev ja enamus rootsi kuningad olid samuti kas Olavid või Olafid. Võib olla on siit mingi seos. Ka on teada, et kui kunstnikult küsiti, miks ta ruunikirja kroonile pani, vastas too, et lihtsalt niisama - nii ilus kiri on ju.

Maaomaniku palve otsijatele: Ära pargi autot nulli lähedale kivi juurde! Sõida 40m edasi NIITMATA koha juurde, seal saab ka auto ümber keerata.

Aarde leidmiseks on kroon suureks abiks. Seal on kujutatud karjapoisi kõige tavalisemaid kaaslasi - veised, lambad, koerad, sead, kodulinnud, aga ka parmud ja mesilased.
Aarde teine punkt asub:
59° (veised+hobused+lambad+sead+karjased) x sead' (pardid+kuked) x parmud,(hobused) x 4"
26° (parmud+needid+sead)' (veised+hobused+lambad+sead+karjased) x 8,(veised+lambad)"
Teises punktis näed üht hoonet. Mitu ruutu on akendel kokku, see on arv X. Ja nüüd: loe X+9 meetrit.
Kivil on üks part ja üks kukk.