Kuidas tekkis Kunda järv.

Geoloogiliselt on Lammasmäge uurinud mag. R. Orviku, kelle järgi Kunda järve ala on jää vagumus lubjakivi kihtides, kust jääserv oli kaasa võtnud lahtikistud paeklibu, jättes järgi süvendi või nõo kõrgendikkude vahele. Samal ajal on maha jäänud väike lahtikistud osake, mille mannerjää transporteeris praeguse Lammasmäe kohale. Tol ajal kui jääserv oli taganenud Kunda soo alale, täitus varem õõnestatud nõgu jää sulavetest ja siis moodustusid ka põhjakaldale klibust, liivast ja savist kõrged vallseljakud nagu Hiie- ja Porismäed, mis sulgesid vee väljapääsu Soome lahte, ning Lammasmägi jäi väikese saarena järve kagusoppi, mille autsiilusaja lõpuosas, s.o. umbes kuus aastatuhat e. Kr. asustasid inimesed.

Postimees nr. 65, 7 märts 1935

Sood peidavad ajalugu.

Kuulsaim kiviaegne asula Kunda Lammasmägi Virumaal paikneb samuti soostunud järves. Lammasmägi on viimasel jääajal klindiservast lahti murdunud paepangarahn, mille edasiliikuv liustikujää setitas kunagisse klindilahte. Liustiku sulamise järel kuhjus lahe ette vall ning selle taha kujunes jääaja lõpul järv. Esiti võeti Lammasmägi kasutusele VIII aastatuhandel e. Kr. ning sealtpeale peatuti paigas aeg-ajalt kuni pronksiajani.  Kunda Lammasmägi andis esimese muistisena põhjust võtta kõne alla süstemaatilised uuringud soodes. Kui 1870. aastatel hakati kuivanud järvenõos tsemenditehase jaoks merglit kaevandama, leiti sealt esimesed kiviaegsed esemed. Kõik enne väljakaevamisi avastatud esemed Kunda järve põhjast, muu hulgas arvukad tuuraotsad, harpuuni- ja ahinguterad, on juhuslikult leidnud turbalõikajad või merglikaevajad. Tõenäoliselt on tegemist toonaste kalastajate kaotatud esemetega.

Eesti Loodus nr. 4 2012

Aare on peidetud kohta, mis järvest veel järel on. Teel aardeni näed ka mergli kaevandamise kohti.