Aus sild

Tegelt peaks vist ütlema, et ei otsinud ka eriti. Tutvusime olukorraga. Vaatasime vett. Otsustasime, et täna pole hea päev turnimiseks. Äkki mõni teine kord...

Aitäh kohta näitamast - väga äge terve see kilomeetrike uuest sillast siiani.

Esimest korda käisime külma lōikava tuisu ilmaga siin kaua ei otsinud. Seekord oli ka üks mugukalamees meie tegemisi jälgimas ja ei saanud väga toimetada siin. Kahjuks peame jälle mitte leiuga lahkuma. Ehk kolmas kord näkkab.

Kahjuks ei leidnud.

Sellele aardele liginemine tundus vähemalt meile meie praeguses olekus liig mis liig. Las ootab aegu kui paremas vormis oleme.

Jube külm ja lõikav tuisune talveilm. Siia tagasi tulen küll suvel soojaga.

Vaatasime silla üle.

 1 

"Kuidas kala ka võtab?" "Alles hakkab võtma, just tulime." Aus vastus ja ausalt selge, et siit täna head nahka, st aaret ei saa. See-eest nägime kaunist luigepaari ning saime teada, et jõest saab nii särge, ahvenat kui havi(ausalt!), ja et silla all olevat igal aastal rästiku pesa, ja et Pedja on praegu eriliselt madal (no vaadake ise seda heledat joont seal betoonil!).

Nii tore koht ja sõbralikud noored inimesed, ikka tasub tagasi tulla...õngega:)

 1 

Taaskordne katse aare leida ja logida läks vett vedama. Kui olin otsustanud hakata veidi lähemalt aarde asukohta tuvastama, peatus silla otsas auto, kust välja astunud kalamees hakkas muudki tavaari autost välja laduma... Nii kõva närviga ma pole, et päris mugude seltsis hakkaksin aaret otsima :)
Aga pole midagi - võin selle paarikümne kilomeetrise ringi proovida taas mõni teine kord teha...

Olime siin Ausi sillal juba teist nädalavahetust - eelmisel nädalal suri seal auto aku ning auto vajas käekõrval käima jooksmist. Kogu avatud paanikaosakond ei lasknud mul siis enam aardele keskenduda.
Ka täna ei saanud me löögile, sest üks vana oli ennast paadiga täpselt silla alla parkinud ja imiteeris kalastamist:). "Eks peame siia kolmandat korda veel tulema" arvas Piret. Eks nii vist on...:)

Kõhuli oli sillal hea olla, aga aardeleiule see kaasa ei aidanud. Alla oleks ehk ka saanud, aga kas ka üles, ei tea, ei hakanud proovima oma jõududega. Koht oli täitsa tore, ongi põhjust tagasi tulla.

Käisime silda kaemas. Aaret ennast mitte nii väga. Vabandusi saab puistada kuhjaga, mida kõike ei saa või kaasas ei ole. Kasvõi kõik need toredad kaaslased, kes hoopis Tartu ringile läksid. Jääb teiseks edukamaks korraks.

 2 

Roheliste Rattaretke geotuuri teine leidmata aare

Rattaretk tõi meid Söe arboreetumi aarde juurest edasi mööda pikka ja igavat kruusateed sillani, mille all teadsin asuvat Hannese käsilaste poolt paigaldatud geosööda. Sööt oli, nagu ikka, peibutav, kuid mina olen teatavasti hirmus halva haistmisega. Seetõttu pani aarde ligidus mu ninasõõrmed vaid veidikene puhitama, kuid tõsisemaid liigutusi ma kättesaamiseks ei teinud. Inimeste tihedus sillal oli sel hetkel nimelt suurem kui Tallinna kesklinna tava-aarde nullis kümme minutit peale avaldamist. Mugude kontsentratsioon aga viimasega võrreldes mitmekümnekordselt üle. Kujutasin ette, kuidas ma seal üle piirde ronides inimestele tsirkust teen ja rattaretke rahvas on lisaks veel selline pilkelembene kah.

Kui ise ei saa hakkama, tuleb käiku lasta plaan B. Meenutasin, et Trofee jahimaja juures olin Airist ja Margusest möödunud. Seega, kui ise ei viitsi ahvi mängida, siis tuleb kutsuda teised ahvid. Niisiis jäin sillale ootama. Ootamise käigus jõin tühjaks oma järjekordse veepudeli ning üritasin samal ajal vaimusilmas oma äsja kohatud kaaspeitureid tsirkusepärdikutena ette kujutada.

Jätkasin teekonda.

Koht oli ilus, maastik tundus hirmutav ja rattureid oli liiga palju.

https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1j7Q91fmDZSM5nfnmQxNmwPDheOI

FNTF???