Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanal hüljatud ja rohtu kasvanud surnuaial, tähistamata haual, avaneb igal keskööl mõneks ajaks värav allilma. Siis väljuvad põrgukoerad maa peale ringi luusima ning värske inimlihaga maiustama. Kui kellelgi aga õnnestub sel ajal väravast sisse lipsata, avaneb talle ligipääs kujuteldamatutele rikkustele. Kuid enne päiksetõusu tuleb kindlasti tagasi tulla, sest siis värav sulgub ja kes on sees, see ka jääb igavesti sinna. Värava täpset asukohta ei oska keegi kahjuks öelda, sest ükski otsima läinu pole iial naasnud. Kas on nad siis ahnusest liiga kauaks alla jäänud, või said põrgukoerad nad kätte ja kiskusid lõhki...
PS! Tegemist mitte metsaalusega, vaid Harju-Madise vana kalmistuga, mis on kultuurimälestisena arvel. Ehk siis- käimiseks kasutame vaid radu, haudadel midagi ei kisu, ega nihuta jne. Aarde leidmine seda ei eelda! Konteineri avamiseks tuleb küll midagi liigutada, aga selleks ajaks sa juba tead, mida. Aga palun mitte asuda kogu kupatust maast üles tõstma, tagasi panek pole üldse lõbus.
Araverelistele on see aare leitav ka päevasel ajal, aga alles pimeduse laskudes on kõik tema elemendid töövalmis. Lisaks on pimedus sulle otsimisel abiks.
Ja muide, null on vaid parkla, siit ära otsi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (28), lahe_teostus (21), ööaare (10), gpsita_leitav (7), taskulamp (4), lumega_leitav (2), välimõistatus (2), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YKXH
Logiteadete statistika:
135 (95,7%)
6
7
8
2
0
0
Kokku: 158
Jalutasin ringi, aga midagi, mis võiks olla sobiv tõstetavaks aardepeidikuks, silma ei jäänud. Eriti polnud isu siin otsida ka. Loodan, et olin lihtsalt pime ja ehk ei pea aarde leidmiseks riste tõstma.
Aasta tagasi käisin seda aaret leidmas ja siis sain väga laheda elamuse. Seekord tahtsin perele ka superaaret ja kohta näidata. Pealegi oli plaanis kindlasti pärast ka naaberaaret leida. Kella 21 ajal oli juba pime kui jõudsime kuudiga nulli. Meie ees parkis nullis üks tume audi, kaks noormeest tegid suitsu ja lahkusid peagi. Tundus kahtlane, aga küsima ka muidugi pimedas ei julgenud minna, et kas ka mängijad. Seiklesime siis pimeduses ringi ja proovisin mälupuudulikust teeselda, et naine ja laps ise mängiksid. Lõpuks leidsin küll tuttava asja aga koeri ei õnnestunud küll kuidagi välja meelitada. Samuti polnud karpi seal kust mina selle aasta tagasi leidsin. Mõtlesin et äkki nähtud mehed olid äkki aardeomanikud kes viisid aarde kaasa ? Ööbisime nullis, nagu eelmine kordki. Hommikul otsisime uuesti aga ikka ei midagi. Paldiski poole sõites nägime kalmistust paari km pärast päästeautosi. Nüüd nagin uudistest milline õudne lugu seal juhtus, kus samasugune audi nagu õhtul nägin, teelt välja oli kihutanud ja 2 noort inimest hukkunud. Masendav. Nii et seekord muutus mänguõud päriseks. Loodetavasti on aarde ja selle omanikuga siiski kõik korras.
Valgust kartvate tegude jaoks oli veel liiga valge. Ei ühtegi tonti, ei ühtegi luukeret, rääkimata vaimudest...
On öö. Paistab täiskuu.
Üle surnuaia müüri ronib kaks luukeret. Ühel hetkel pöördub üks neist tagasi ja naaseb hauakivi kaenlas.
Teine pärima, et miks see tarvilik küll oli?
"Ah, mine tea, äkki läheb isikutunnistust vaja..."