Leitud – vinge peidik!!

Kena koht. Algul oli mõistatamist ja silmadega mõõtmist aga vihje viis kohale. Aitäh peitjale.

Otsustasime minna väikesele õhtusele jalutuskäigule, kuna ilm ilus ja aega oli ka piisavalt. Nii me seda aaret uuesti otsima hakkasime. Panime plaanid paika. Tekkis neli varianti. Mitte ükski ei viinud paraku sihile. Vandusime alla ning otsustasime küsida ühe väikese vihje. Vihjest ei olnud esialgu kasu midagi, kuid kui lõpuks sähvatas... :)

Suured tänud peitjale!

 1 

Siin saime Mentorile lõbu ja lusti pakkuda- nii pikki nägusid polnud ta meie puhul vist jupp aega näinud ;) Vinge vormistus igal juhul. Tänud :)

Armas kodulinn:) Selle platsiga ei olnud ma varem nii põhjalikku tutvust teinud, kuid nüüd on kõik selge:) Aare sai lõpuks oma peidukohast ikka leitud:) Suured tänud peitjale!

 2 

Oh kus seal sai alles kino. Kohapeal aretatud umbes kaheksast ideest see õige oli kolmas - jõudsime selleni nii umbes 5-10 min peale kohale laekumist. Ja siis käis peal sekundiline geopimeduse hetk ja kuigi hiljem peidikuks osutunud koht sai just sellist aaret otsides üle vaadatud, jäi ta kentsakal kombel leidmata. Seejärel kulus tubli pool tundi veel umbes viie raketika katsetamisele, jõudsime juba selleni et avaldasime tõsist kahtlust maastikureitingu paikapidavuse osas kuna meie arust kahtlane objekt asus kohas kus oleks oodanud punkti või paari võrra kõrgemat maastikureitingut. Lõpuks aga siis geokõne, endale vastu pead tagumine ja kiire logimine. See plats on mulle nüüd viimase kui kivikeseni selge igatahes.

Pimedus pole üldse geopeituri sõber. Täna läks vaevalt paar minutit. Väga äge aare jälle, suured tänud!

 1 

Juba enne kohale jõudmist andis nuffi mõista, et ta hea meelega vaatab eemalt, kuidas ma seal praen ja marineerin ja nutan ning halan. Kohale jõudes palus ta mul teha seda, mida ma tavapäraselt kunagi ei tee - lugeda mõistatuse tekst hoolikalt läbi. No tegin siis seda.. ja tuleb tõdeda, et oh imet - pingutus ei olnud asjata, seekord oli sellest ka abi. Algul ronisin ühte kohta, siis teise, siis jälle ühte. Aaret kusagil aga silma ei jäänud. Siis ronisin autosse tagasi ja rääkisin, mis arvan... lugesin Anne olemusest välja, et pean ilmselgelt kohe jälle välja tagasi minema... ja näkkas. Tore, et sain vähemalt seekord nuffile pettumuse valmistada :D. Kuldaväärt asi, tänud ja kummardused!

Täpselt nii oligi, nagu Vaimar kirjutab. Alles mitu kuud hiljem siin lehel logides on kurb avastada, et vääramatud jõud on aaret pöördumatut laastanud. Loodan, et nii andekas peitja leiab siiski lahenduse...äkki koostöös linnavalitsusega:) Lahe oli igatahes, aitäh!

 2 

Olin Ruthiga siin juba 2 korda otsimas käinud. Täna võtsime kaasa Külli, kel oli see üldse esimene geopeituse päev. Vahest on algaja õnn nii suur, et veab. Ei vedanud. Seletasime Küllile, et irokas ei ole mees, kes kuskile vundamendi prakku või aknalaua alla magneti peidab. Peab mingi kaval asi olema. Niimoodi tiirutasime üha suuremaid ringe tehes ümber purskkaevu. Mõni hull teooria viis lausa 70m kaugusele.
Kodus olin nuputanud üht versiooni ja täna silitasin seda kohta hellalt kohe. No ei ole. Ei pidanud vastu ja tegin kõne sõbrale. Pakkusin oma ideed ja selgus, et ongi õige. Nüüd toimus mustkunst ja ma sain korraga nägijaks ja aare oligi peos.
Tüdrukud vaatasid suu lahti ja kiitsid peitjat. Väga kaval asi!

Autos logides panime tähele, et kahtlaselt palju on noori mehi korraga välja ilmunud, mitte ühtki naisterahvast. Kas tõesti on buss pagulastega kohale jõudnud? Kuna nad kõik aga trepimäest alla läksid, pakkusin, et ju on mingi jalkamatš toimumas. Nüüd vaatan, et mängitigi Rakvere klubiga kunstmuru staadionil.

 3 

Kuna Irokas on võtnud lahkesti plaaniks peituritele ühte Viljandi purskkaevu tutvustada ning andnud selle paremaks tundmaõppimiseks seonduva märksõnana lisaks veel midagi peale veevärgi, siis päädis see sellega, et keset pühapäeva võis terve Viljandi tahtmise korral linna erinevates servades näha kahte kuju, kes ülima huvitatusega taksistide võimalikke peatuskohti inspekteerisid. Nagu tõelised Tallinna MUPOšnikud, allajäämist häbeneda poleks küll saanud kuidagi…:D. Aarde saime siiski kätte kohast, kuhu keskenduda polnudki veel oma sõitude käigus märganud ja niiiii ägeda lahendusega logiraamat ootas siis seal väljavõtmist :). Natuke pidime muidugi passima ka enne kui saime asuda nimesid kirja panema aga lõpuks õnnestus kahe peale seegi ning meie saime minna peitja järgmise aarde kallal mõistust murdma :).

Väga lahe aare mis nii hästi tutvustas Viljandi linna laiemalt ka, aitäh Ainile peitmast :).

Null

Inspekteerima, igatahes!

Täitsa raske aare minu meelest :) Sai ikka hoolega väga valedest kohtadest vaadatud. Ja ega ilma ühe kõrvalise müksuta poleks vist leidnud ka. Igatahes jah...kuidagi peale kõikide valede kohtade läbi vaatamist sai see ikka leitud. Mõnus asi muidu ju :)

 2 

Oi kui hea aare! Meie suurim häda on ju see, et ega me Viljandit ei tunne. Et kus neil see veetorn on ja milline neist see vana on ja üleüldse. Millest tulenevalt on meil pagana raske igasugu ulmeteooriaid välja mõelda. Ja mis välja tuli? Läksime kohale, lokeerisime vana veetorni, võtsin aarde. Sassil jäi suu lahti - et kas nii lihtne ongi, ühe-minuti-aare? On jah, aga see-eest väga hästi tehtud asi, kohe lust leida. Logisime lähedalasuva lambi valgel ja siis susserdasime hulk aega teda tagasi panna, isegi üks mööduv mugutüdruk vaatas, et mida me seal pusime. Ega me ei öelnud kah.

Tänud ja sildid!

 2 

Veetorn ja taksod tuli üsna kiirelt peidust välja, aga siis käisime nagu kassid ümber palava pudru ja kõht läks kole tühjaks. Tegime Paavo logi soovituste kohaselt ja proovisime mõistatust lõunasöögi abil lahendada :) Tegelaste tuba üllatas taas kord positiivselt, päevapraad koos õllega maksis €2.50, uskumatu - pean kohe reklaami tegema! Mõtlemisvõimele need praetud kalad ja sõrnikud küll hästi ei mõjunud, aga õlu lisas julgust Pilditibilt matemaatikute loogika kohta pärida. Ja mis selgus, meie loogika oli täitsa sama, jääb vaid süüdistada geopimedust. Teisel katsel tõmbas Hanno aarde välja sealt, kust olin just "korralikult" vaadanud :D Hästi tehtud, peitjal siis muidugi!

Siin käisime 2x, vahepeal pidi sööma, mõistus ei tahtnud ilma enam koostööd teha. Täitsa lahe ja andekas, aitähh!

Tänan aarde eest!

Koolitus tehtud, kala võetud.

GP 1589 / GC 1834

Käisime kohal. Poiss veetis aega kalaga. Logisime ja lahkusime, sest kartsime paragrahve.

 4 

Viljandi viimane aare. Hetkel. Sestap võisime siia aega võtta. Ja seda läks siin vaja, korduvalt ja hulgi. Alustasime sealt, kus paar aastat tagasi Viljandis tööd tehes lõpetasin. Veetorn ilusti nina all ja kõik vajalik justkui olemas. Otsisime, juurdlesime, loendasime, lugesime. Uuesti. Teooriaid tekkis üks-kaks-kolm-neli-viis. Ilmselt liigse fantaasiavõime tulemus. Kui see puudub, on peidik 2.0. Kui seda jagub, on 3.0-3.5.
Muidugi jalutasime kõik need teooriad ka läbi. Tühja. Käisime siis vahepeal ühe vägagi sooja teooria lähedal Tegelaste toas söömas, et uusi ideid ammutada ning värskema ja paksemana naasta. Alles mitmendamal-setmendamal katsel mittepissiva poisiga tõtt vahtides taipasime veel üht ideed piiluda. Siiras ja suur oli meie rõõm, kui aare meile kätte sattus. Juhuuu! Tõeline töövõit, meel hea. Irokas, käojaanil näeme, raisk! ;-)
Aare heas korras, ei hakanud pastakat jätma, endalgi oli ainus. Aitäh siukse kavala kelmuse eest!

Müürililleke

 7 

Poisiga oli kohe alguses mingi kala. Purskkaevuga oli asi selge. Aga vot kus on vana veetorn, koos taksopeatusega? Jäi veidi segaseks. Siis kui mõnda tänavat mööda sai juba viiendat korda sõidetud, jõudsime teadmiseni, et ilma geokontrollita me seekord ei pääse. Peitja siiski välistas meie teooria täielikult. Tänasime viisakalt, istusime autosse ja sõitsime joonelt õigesse kohta. Vinge!
Kui juba asi ajalooliseks läks siis... Nimelt asus see skulptuur juba toona siinkirjutaja lapsepõlve mängumaadel. Kuni selle kooli lõpetamiseni, kus aarde peitja praegult õpetaja on. Kuna turistidel on ikka kombeks sinna vett purskavasse pesukaussi münte loopida ja meil parasjagu suurt targemat teha polnud, siis otsustasime veidi õngitsemisega tegeleda. Lõppes asi loomulikult sellega, et ühel hetkel oli seal kaevus purskavaid elemente kohe rohkem ja märg rada läks ... veetornist mööda. Edaspidi need läikivad mündid seal kausi põhjas enam nii suurt huvi ei äratanud.

Irokas ja su 10cm, susi sind võtku! Kodus oli olemas mul omameelest hea plaan A ja minu torni sai põhjalikult kohapeal uuritud. Kus ta siis õige oli? Olin nii õhku täis oma 10 cm, et õige juures ununes plaan A sootuks ja seepärast mõõtsime ja kontrollisime kõik 10 cm asjad üle! Mitte, et need teised ideed kehvad oleks olnud... Arvasid peitja et oled nüüd omameelest ilgelt kaval, olid jah, tänud lollitamast!

 1 

Kolmanda katsega lõpuks käes see asi, kuigi peidukoht 2 see küll pole. Teooriaid sai ikka mitmeid aretatud ja erinevadi versioone kontrollitud. Sellise mitmetitõlgendatava asja puhul võiks geokontroll olla, et saaks valed teooriad kõrvale heita. Äge asi sellegipoolest. Aitäh peitjale.

 1 

Lambad ja puud, puud ja lambad ja siis üks "Kohuke" ka veel oma kaaskonnaga olid taas meie päeva sisustanud. Ja siis oli meie ees järsku taas see poiss. Kala ikka kenasti kaisus. Et mugud olid tänase kuumusega lühema keti otsa pandud, siis saime poissi rahulikult vaadata, mõtteid mõlgutada ja no sentimeetririhm oli ka kaasas. Ja no kuna segavaid faktoreid polnud ja mõtlemisvõime oli veel olemas, siis suundusime veetorni inspekteerima ja panime logi kirja. Mina tänan!

Nojaa... eriliselt vaimukas vigur nüüd küll! Õnneks teatud silma hakanud detailid viisid mõtted õiges suunas ning õige pea silmasin "aaret". (Tahaks loota, et minust jäi aare ikka oma pessa pidama. Vähemalt jälgisin seda, et jääks! Aga natuke kahtlane tundus asi küll...). Tänud peitjale! Oli vahva!

Ega see aare nüüd väga kiirelt tulnud aga koht oli iseenesest huvitav.

Aitäh peitjale!

 2 

Ühel päeval, kui kohtusime rassiss-tiimiga, siis nad muhelesid mõnusalt ja küsisid, kas oleme Kalaga poisi Viljandis ära teinud. Me polnud sinna sattunud. Aga nüüd sattusime Viljandisse ja kohe tulid meelde muhelevad näod ja see aare. Läksime kohale. Loomulikult otsisime läbi kõik variandid, mida vähegi võis välja mõelda :) Aitäh, saime teada, kui loomingulised me olla võime :) Aga ükski nendest ei saanud sobida. Üks sai küll, aga kui kala pole, siis ei saa ka kala ... Ma räägin kogu aeg, et geopeitus on mustkunst :) Kuna loogiline oli Kõvasti nii ebaloogiline, siis me olukorra tõeseks hindamiseks võtsime abikõne rassiss-tiimile. Seejärel julgesime abivahendit kasutada ja nii meil logitud saigi. Pagana pihta!... :) Aga kass oli kohal :) Tänud peitjale!

Jess! Männimäel on Statoil, ma saan süüa! Võtsin siis kaheraudse ja musi õnnele ja motivatsiooni tuli kohe juurde. Läksin siis nulli ja hakkasin mõtlema... ... kui logi oli kirjas istusin aarde lähedale maha ja hakkasin edasisi plaane mõtlema. Tuli minu juurde vanamees ja küsisin mis sa seal tegid ja läks ise vaatas sama koha üle. Midagi ta ei leidnud. Siis tuli ta tagasi, ütles, et see oli kahtlane, mis sa seal tegid. Mina vastasin, et minu meelest ka, naeratasin ja läksin edasi. Aitäh, väga vahva lahendus!

 7 

Vol 3

Siin ei ole kala, siin ei ole kala, siin ei ole kala, siin ei ole ikka kala... üldse ei ole. Või siiski, üks on, aga Poiss ei paista teda tahtvat loovutada. Tiirutasime meie, tiirutas üks kass, ikka ei tahtnud anda. Hoidis kümne küünega kinni ja vaid irvitas. Siin ei ole kala. Ei ole.
Kass lahkus, ilmselt kalapoodi, meie jäime edasi uurima.
Matemaatikute vastu ei saa. Joonlauda mul polnud kaasa haarata ja mine tea, äkki tahab keegi sellega veel vastu näppe mulle virutada lolluse eest. Seega, võtsin kaasa rätsepate mõõdulindi, kenasti rullis ja pehme.
Turvaliselt varustatuna mõõtsime veetorni üle. Korralikult mõõtsime, eks proovige ise seda 10 cm kaupa teha. Mitu meetrit (kui mitte kümneid-sadu) sai kokku mõõdetud ja läbi marsitud. Siin ei ole kala, kaikus ikka kõrvus... Ja see irvitav pilk! Minge vaadake ise, ta ju naerab me üle. Mul on kala, aga teil ei ole! ;) Pgn.
Päike loojus, mugud läksid magama, taevavalgus lülitati säästurežiimile, kuid linnaisad, helded-lahked, lubasid kellegil kraane keerata või siis kangi tõmmata- ja tänavavalgustus süttis. Oli saabunud ÖÖ. :)
Ja meie ikka linna peal kooserdamas. Veetorne mõõtmas (neid on ju mitu, te teate ikka ju? Neid Vanu veetorne..) Puhas jonn ja idiootlik järjepidevus sundis õnge loopima seal, kus loogilist kohta polnud. Nagu jäähallis taoks peaga vastu jääd ja raiuks jääauku. ;)
Olin mõttes juba kirjutamas taas mitteleiulogi. Mulle isegi meeldib neid kirjutada, sest lootus ju jääb, kunagi leida kah. Ja siis... leidsin ma aarde. Ehh, ma ju ütlesin, et siit pole midagi head loota. See oli kohe väga hea! :)
Teate... siin siiski ON kala. :)
Ja rohkem ma ei pajata miskit. :D Jebedijee.. kala on hea. :)
(Pagan Irokas ikka.. :D ) Me täname, me täname, me täname...

PS: ja valetavad kõik need, kes ütlevad, et öösel on kõik kassid hallid. ;) Mõned on ikka mustad kah.

 3 

Noh Kadri poolt öeldud mõneks külastus korraks ei läinud päris nii. Üks kord oligi. Aga see eest emotsioonirikas. Algul ikka negatiivsed emotsioonid. No mitte midagi, kusagil ei ole. Nii mõnedki kohad sai ikka korduvalt üle käidud. Praktiliselt kõik kohad. Siis hakkas kõhe ja tuju läks ära. Mina olin juba valmis ka selleks korraks loobuma. Kadri veel mitte ning visadus viis ka sihile. Noh, ta on visam ka. Kätte jõudis ka positiivsete emotsioonide aeg. Leidmisrõõm ja hea meel sellest, kui hea aare ikka jne. Ja tundus ka see seal taas veedetud poolteist tundi mitte halvana. Kohalik kass, kellele ma juba oma rasket saatust olin jõudnud kurta, tundus juba nii armas (oli päris kena kass kah). Ühesõnaga mina tänan.

Kui lapsed veejugadega vanemaid mõõtsid, uurisin veetorni ümbrust. Aitäh.

Jalutasime Viljandis ja noppisime aardeid. Ei olnud esimeses vaadatud kohas, kuid ülearu palju aega ka ei võtnud. Taksojuhid õnneks meid ei seganud ja mugusid polnud liikvel. Täname, tore aare suveajal Viljandis noppida!

Eile tegime luuret ja täna tulime teooriad kontrollima ja kõik loksus ootamatult paika. Tore aare ja tõesti mugusid polnud täna kusagil näha. EVEJ.

 1 

Einar tõi täpselt 10-sentimeetrise jäätisepulga. Läks tükk aega, kui sellega veetornile tiir peale sai. Ühes kohas lõpuks näkkas. Taksojuhid jälgisid mängu, aga tülitama ei tulnud. Imelikult vähe mugusid liikumas. Aitäh!

Tegime mõnusa jalutuskäigu. Tutvusime Viljandiga, aretasime erinevaid mõtteid. Vaatasime, kuidas kohalikud geopeiturid otsivad. Klõpsisin palju toredaid pilte teha ja lõpuks jõudsime ka aardeni. Tore lahenduskäik :)

STF 17.30 paiku. Kõige raskem oli mugudega võidu passida. Esimene mõte oli vale, aga veidikese mõtlemise järel saabus uus ja õigem. Meisterdasin kaasasolevatest vahenditest abivahendi ja logisin teisena. Tore tükk, aitäh!

 1 

Tegime täpselt nii nagu kirjelduses öeldud. Lahendusidee tuli päris ruttu, Kairi teostas asja lõpuni. Aitäh, Irokas, väga tore aare on jälle. FTF läks kirja kell 13:15.