Pulpulaatori

Kui Muhammetnazar Mezhlauk hommikupäikeses sillerdava Karakumi kanali ääres oma vanemate jurtast välja astus, kuulis ta hüüet - "hei tõ". Sel moel algaski tema kahe aasta pikkune seiklus Nõukogude Armees. "Hei Tõ" jäigi ta nimeks nendeks kaheks aastaks, kuna selle aja jooksul ei ristunud ta teed ühegi seersandi või ohvitseriga, kes oleks osanud või viitsinud ta pärisnime välja veerida. Peale reisi läbi terve suure Nõukogude Liidu jõudis ta lõpuks kaugesse ja müstilisse kohta - nimega Tagaranna. Siin õppis ta palju imelisi asju. Üks imelisemaid nende seas oli pulpulaatorite valmistamine. Need tulid tal lausa nii hästi välja, et iga kord kui ta kuskilt salaja mõne ämbri virutas ja sellest tehtud pulpulaatorit siis ohvitseridele näitas, tõusis suur hõiskamine ja rõõmukisa (ega Hei Tõ vene keelt osanud aga eks nad ikka vist suurest rõõmust hõiskasid?) ning Hei Tõ sai preemiaks jälle nädalakese köögis kartuleid koorida. See oli ta lemmiktegevus - sest kõik kartulikoored sai ta ära süüa (ta lõikas ikka head paksud koored ka), see aga oli palju parem toit kui kodus lapsepõlvest saadik igapäevatoiduks olnud kuivanud sõnniku tulel küpsetatud lavash ja õrnalt hobusekuse järgi lõhnav kumõsh.

Kui Hei Tõ aeg selles paradiisis täis hakkas saama, laenas üks ohvitser talle salajase kaardi logistikaskeemiga läbi kogu Nõukogude Liidu, käskis pähe õppida kodutee - ning siis kaart tagasi anda ja astuma hakata. Kaart oli keeruline. Kuigi Nõukogude Liidu parimate salastatuse traditsioonide kohaselt võis iga taksojuht sind silma pilgutama ka kõige salajasemate objektideni viia, siis ikka meeldis kõigile teeselda, et kõik on salajane. Päheõppimise käigus Hei Tõ kopeeris kaardi läheduses olnud pooliku ehituse müüridele - kuna vaenlasel ei tuleks pähegi nii avalikust kohast midagi salajast otsida ja seega oleks saladus kaitstud.

Kaart koosneb salamärkidega tähistatud lõikudest. Iga lõik algab ühe sümboliga aga lõppeb teisega. Tee jätkamiseks tuleb leida samasugune sümbol millega eelmine lõik lõppes - sellega algab järgmine teelõik. Iga lõigu alguse juures on ka märgitud, et millist liikumisviisi edasiliikumiseks tõenäoliselt saab kasutada. Hei Tõ'l oli hea meel näha, et tema kodutee lõppeb Karakumi kanali kaldal, seal kus kaardile oli märgitud lõik, mis eeldas üle kanali ujumist - Hei Tõ nimelt ei osanud ujuda. Kaardil oma kodukoha juurest algava lõigu algusemärgi lähedusse peitis Hei Tõ vihje, mille järgi saab leida Hei Tõ kõige ilusama pulpulaatori. Selle jättis ta Tagaranda endast mälestuseks ja näidiseks teistele pulpulaatorimeistritele.

NB NB NB ! Naela jalga astumise oht, vaadake jalge ette!