Linnuraipe

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

29 august 2024 ei leidnud Sirje, Ants, Rene, Katrin, kaks Priitu ja Külli [ky]

Marssisime heintaimede seemnete leidmise isus terve saare läbi. Õnneks on kolleegid juba "treenitud" ja teavad, et välitööd käivad käsikäes aarete otsimisega:) Alguspunktis tiirutasime mitu ringi, aga tühja. Telefoni järgi vägagi nullis värsket lõkkekohta vaadates tekkis väike kahtlus, kas ta pesa mitte siin ei võinud olla, aga eks omanik teab. Võib-olla oli meie tähelepanu ka liialt taimedele ja ujumis-ootusele suunatud. Aitäh kividele kutsumast, oli põnev kõnd!

2 september 2023 ei leidnud astra [astraal]

Aarde esimene osa tuli üpris kergelt kätte kui natuke eelmisi logisid lugeda (alguses olid silmad liiga taeva poole suunatud). Aga karp jäi minu jaoks kahjuks seekord leidmata, otsisime küll kuid kadakavõsa ja vihm tegid lõpuks oma töö ning otsustasime alla anda :(

20 juuli 2020 ei leidnud Tõnu, Margit, Marta ja Kaspar [t6nnmann]

Vintsi juurest tulime läbi metsa, mööda pisikest rada selle aarde algpunkti suunas. Kui kadakateni jõudsime, siis korraks kadus tee ära, kuid siis leidsime raja jälle üles. Aga ega siitki oli veel oma 300 meetrit minna, ning aeg surus ka peale. Seega otsustasime, et Tõnu hakkab lastega tasapisi tagasi minema ja mina lähen aardekaarti otsima. Nullis aga ei leidnud tükk aega mingitki topsikut. Viimaks helistasin isegi peitjale, kuid sealt suuremat abi ei saanud. Siis hakkasin juba Tõnule helistama, et tulen ka tulema, kui märkasin topsikut. Aardekaart oli küll niiske, kuid vastupidav. Lugesin juhised läbi ja panin umbkaudse lõpu paika ning hakkasin sinna suunas liikuma. Arvatavas lõpus aga ei märganud õiget asja ja ajapuuduse tõttu pidin ikkagi otsimise lõpetama. Kahju muidugi, sest oleks tahtnud ikka kõik saare aarded üles leida. Ehk kunagi võtame veel selle teekonna ette. Saar ise on väga kaunis ja omanäoline. Täname!

27 juuni 2020 ei leidnud Anne-Liis ja Sirja [sirts]

Selle aardega ei läinud kohe üldse hästi. Esimese punkti leidsime üles. Topsik vedeles lihtsalt maas. Kaardil märgitud objekti me küll kahekesi kusagilt ei leidnud. Tegin suisa geokõne, ehk saab natukene abi. See koordinaat juhatas sihukesse võssa, et seekord sai isu otsa :D Ka kõige parema tahtmise juures tundus see otsimine seal liiga hull hetkel, et läbi rapsida :D Ei olnud seal ka endiselt kuskil näha objekti, mida mööda oleks pidanud liikuma.

17 juuni 2017 ei leidnud Herki ja [siku77]

Esimese punkti leid tuli kiirelt. Seal topsikus oli küll mingi segapudi. 1 oli lamineeritud loetav paber aga teine oli õrnalt niiske kokku käkerdatud pusa. Väga ei julgenud kangutada, äkki läheb veel hullemaks. Jäädvustasin saadud info ja läksime teistele järgi saare kagutippu.

Teise punkti otsingu jätsime siis hilisemaks.

Kadakad ja kibuvitsad ründasid meid nii, et veri voolas. Kuigi verd sai valatud ja seega justnagu ohverdus tehtud, jäi aare leidmata.

Kas kuidagigi saaks sellele aardele geokontrolli?

Tänud ikkagi. Saar on ilus ja vaatamist väärt.

12 august 2016 ei leidnud Andreas [gpsitu]

Kui geopeiturist saab jahikapten, siis tuleb loomulikult ju alusega kõikvõimalikud saared ära vallutada. Samas on jaht küllaltki suur ja päris üksi ei purjeta, nii et tuli ka meeskond kokku panna. Kuigi muu seltskond oleks ilmselt ka niisama mereretke Kaberneemest Mohnile ette võtnud, vaatas kapten neile ka õhtuse kultuuriõhtu välja ja kõigepealt sõitsime neljapäeval Viinistusse. Merereis võttis pärituules aega 4,5 tundi ning raske matkajaht arendas algajatest meresõitjate käe all tipphetkedel kiirust uskumatud 8 sõlme. Tuult oli muidugi ka parasjagu ja ühel hetkel tuli kogunisti purjesid alla võtta, et asi ohtlikuks ei läheks.

Reede hommikul puhusime täis kummipaadi, võtsime selle Viinistus jahile sleppi ning asusime saare poole teele. Sadamast väljudes suri välja jahi mootor kuid tüürimees viis triiviva laeva ohutult muulide vahelt merele. Kapten kehastus kiirelt motoristiks ning ühendas lahti tulnud gaasitrossi ning reis võis jätkuda. Kuna Mohni majaka aluses lauteris ankurdumine ning väikese kummipaadiga maabumine tundus siiski tugeva tuule tõttu ohtlik, heiskasime purjed ning sõitsime ümber saare põhjatipu, lootuses et ehk on teisel küljel vähem lainet ja leiab ka kivide vahel ankrupaiga. Nii oligi ning peatselt oli jaht ankrus ning võis alata meeskonna maale toimetamine. Geopeiturist kaptenil oli muidugi vaja esimesene maale saada ning nii ma varsti jala saarele saingi ning asusin aarde poole teed otsima.

Edasi ei ole vast enam nii huvitav, sest kõik geopeiturid ju teavad, kuidas aardele lähenemine käib - otse, ikka otse. Tõsi, päris otse minemise jaoks oli saare idakülje tihnik esiti liigagi paks, kuid peale pikemat kividel turnimist ning GPS-i järgi "ainult" 80 meetri kaugusele jõudmist otsustasin džunglisse keerata. Just nimelt džunglisse, sest minu meelest on sinna koondunud kõik okkalised taimed, mis eestis kasvavad: kadakas oli vast kõige leebem, sellele sekundeeris kibuvits ning viimaseks minu meelest barbariss või pagan teab mis kuratlike hiiglaslike okastega väät. Igatahes tõmbasin oma veekindlad püksid seal kenasti ribadeks enne kui aarde esimese punktini välja jõudsin.

Seal keerutasin samuti tükimat aega kuni vihje leidsin. Selle tõlgendamisele kulus omajagu aega, samuti klõpsisin igaks juhuks pilte, kui peaksin midagi unustama. Paraku see kõik mind ei aidanud, sest teekond oletatava nullpunkti poole oli peaaegu sama vaevaline kui vihjepunkti trügimine ning aaret varjav objekt jäi mul küll leidmata. Kuna oli ka teada, et ühel meeskonnaliikmel on vaja varsti maad mööda Tallinna poole tagasi liikuma hakata, et sealt omakorda oma laevaga Pakri saarte poole seilata, otsustasin seks korraks loobuda ja pigem teise, lihtsama aarde üles otsida.

Pärast tekkis küll kerge kahjutunne, sest sisehääl hakkas aarde asukohta välja pakkuma ning hiljem siit logidest loetu ka sisetunnet kinnitas, aga mis seal ikka - saabki teinekord tagasi minna. Seda enam, et pärast jahile tagasi minnes leidsin suurepärase RMK raja, mis ka meie "piraadilahe" juurde kenasti välja viis, ilma et oleks pidanud võsas rüsama.

9 juuni 2013 ei leidnud Priit [triip]

Esimest punkti otsides pidasin vihjest kinni ning maapinnalt ei otsinud. Puu otsast midagi ei leidnud. Samas on seal mingid harud murdunud ning nüüd maapinnal ehk võib-olla oleks pidanud vihjet ignoreerima. Igatahes minul sai viitsimine otsa...

13 märts 2011 ei leidnud Viive, Raivo ja Koer [raivo]
574 päeva leidmata aare on hea väljakutse. Startisime saare poole Viinistust suuskadel. Suusad oli halb valik, jää oli vägagi künklik, ilmselt oleks jalgsi sama kiiresti saanud. Meiega liitus kohalik Koer. Ta keeldus maha jäämast ja käiski meiega kogu teekonna kaasas. Vihjepunkti asukoha tuvastasime aerofoto abil, kahjuks ei teadnud täpselt mida otsida, kas aardekirjeldus käib vihjepunkti või aardekarbi kohta. Üks väga hea peidukoht oli loodusjõudude poolt kahjustada saanud ja tühi. Kaevasime ja raiusime lund ja jääd kuniks midagi punast silma hakkas. Oligi vihjetops lihtsalt maas üleni jääkihi all. Kahjuks sai topsi põhi meie tegevuse tulemusel vigastada. Hädasti oleks vaja uut filmitopsi! Vihjepaber niiske kuid loetav. Panime topsi kilekotti, kirjutasime vihje täiendavalt eraldi lehele ja peitsime selle eeldatavalt vanasse peidikusse. Kuna meie aeg hakkas otsa saama siis jätsime aarde enda otsimise tulevikku. Suusatasime veidi saarel ringi ja asusime üle mere tagasiteele. Jääl tervitasid meid neli vastu jalutavat daami, puhusime paar sõna juttu ja jätkasime teed Viinistu suunas.

18 veebruar 2006 ei leidnud Kaido, Indrek ja Kaido(2) [kaits747]
Olime juba tükk aega uurinud erinevaid jääkaarte ja sel NV tundus aeg olevat küps. Jää kandis ja tuule mõjul servast kadus aga käidud saime. Leidsime eest linnuraipeid ja söödud suleliste jäänuseid aga mitte aaret. Nagu mainitud eelaare oli veidi talvele ebasobivas paigas ja jätuuraga teda seal lahti raiudes vigastasime konteinerit. Õnneks on korralikel geopeituritel ikka kaasas midagi vahetuseks. Nii ka meil vahetasime konteineri ära ja otsisime veel 2-3-4 kohast lõppaaret. Ei leidnud.
http://www.album.ee/aabraham

18 veebruar 2006 ei leidnud Kaido, Indrek ja Kaido(2) [kaido]
Otsustasime uitmõttena külastada sel päeval järjekordset väikseaart ranniku lähedal, kuna jääkaart oli lubanud korralikku jääd Viinistu-Mohni vahele. Saarega tutvumist eksitas ka üks geopeituse aare seal :)
Vihjekaart oli talve jaoks veidi ebasobivas peidukohas, sest pidime ta lahti raiuma. Asendasime konteineri, sest see ei pidanud vastu. Siis tõlgendasime vihjet valesti ja tuhnisime natuke vales kohas. Siis vaatasime uuesti ka kaarti ja seal ikka oli jah aarde asukoht ristiga peal. Läksime kaardi järgi kohale, leidsime vajalikud objektid, lugesime samme ja määrasime ilmakaari, kuid aaret leida ei õnnestunud. Korralik lumest puhastatud metsaalune jäi meist maha. Võib-olla oli ikka vale koht või oli aare jalutama läinud? Viimane variant tundub küll kummaline nii üksildases kohas...
Meie saarelt lahkudes suundus sinna suurem seltskond ööbijaid. Jää lagunes servast, sest tugev maatuul puhus jäälahmakaid jää küljest lahti. Mohni külgedel ja taga loksus juba meri. Aga oma 2-3 km lai jääriba veel kandis inimest.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=mohni180206