1 

Märkus iseendale: loe, kurat, kirjeldus ka läbi!
Olin hommikul piirkonna mõistatustele pilgu peale visanud, antud aarde vihjepildid täpset asukoha mõtet ei pakkunud ja seega ma rohkem pead vaevama ei hakanud. MOS-i suunas liikudes jäi midagi tee ääres silma. Hmm, tõesti-tõesti, vist on see korsten jah. Keerasin teelt maha, kohapeal vaikus, kuigi korstna ja kõrvalasuva hoone vahel üks auto parkis. Kedagi näha-kuulda ei olnud, võtsin siis ronimise ette. Ikka üles välja. Kuna kirjeldust ju ei olnud lugenud, siis vahtisin kogu tee käigus võimalikke peidukaid otsida. Käed hirmsasti väsisid, korstna otsas ja ümber toimetavate lindudega tegime vaikiva kokkuleppe, et kui neil seal ka pesa on, siis mind ründama keegi ei tule. Ei tulnud. Päris üleval tekkis selline mõte "et no johhaidii, mustaks saab siin saada küll, kui nüüd korstnapühkijat tegema hakata, aga 3.0 maastik vist nii ohtlik ei tohiks olla. Ju siis on kuskil allpool tasandil peidus, aga mulle paistab päike nii tugevalt silma, et ma lihtsalt ei näe". Tulin lööduna alla ära, jätkuvalt kirjeldust ega logisid lugema ei hakanud, sõitsin MOS-i juurde käsi pesema.
Märkus iseendale: loe, kurat, vähemalt kirjeldus läbi!

Ei leidnud 15ndalt astmelt midagi

Saabusime kohale hilisõhtul. Kuna kõiki logisid lugenud polnud, siis ei teadnud, et oleks pidanud auto eemale jätma ja seda täiesti salaja tegema. Igatahes saabus minut peale meid kohale veel üks auto, kust väljus naisterahvas, kes teatas, et selle objekti omanik ei luba siin viibida ja kui soov on uudistada, siis tuleb tulla päevasel ajal ja luba küsida. Veidral kombel ei hakanud saabunud naisterahvas uurima, et mida me seal üldse teeme. Ronima me õnneks polnud veel jõudnud hakata. No eks me siis nüüd mõtleme, kas hakkame sinna kunagi täiesti salaja ligi hiilima ja ronima, ilmselt mitte.

 2 

Korstent teadsin ammu. Kodutöö tulemus nägi, et ronin redelist üles seestpoolt. 2 meest küll imestasid mu tehnika üle, kuid asi toimis. Toimis täpselt poole peale , sest siis jäin ma persetpidi lihtsalt kinni kuna pulkadevahe ülevalpool kahanes! Seda mu kodutöö ette ei näinud. Sa, Erko pista see korsten....

Mõistatuse lahendus on käes, aga jänes on püksis. Kui keegi teine vaid kostnapühkijaks hakkaks....

Prrrr, tahtsin varem tulla aga magasin sisse, puhkuse värk. Kell 07:40 objekti lähedal asuv uks avatud ja kastikas ning traktor maja ees. Ei läinud torkima, millalgi tagasi.

 7 

Korstnast olen palju kordi mööda sõitnud, seekord otsustasin siis ka korra peatuse teha ja tähelepanelikumalt kirjeldust lugeda. "Noh, polegi ju nii hull", mõtlesin ja mõõtsin pilguga vahemaad, "hulga lihtsam kui Astangul." Siis aga vaatasin, et kuidagi kättesaamatuks jäävad need esimesed pulgad ja lugesin veel kirjeldust. Ossapagan, kas aare on tõesti peidetud s i n n a? Krdi hullud peast! Ent väheke kaalumist, südame rahustamist ja juba ma ronisingi kõrgemale. 5ndal pulgal jäin pidama. Torud soonisid valusasti kätte ja lisaks ma ei näinud mitte õhkagi, niisiis tõin autost telefoni, milles taskulamp, ning kindad. Telefoni haarasin hammaste vahele, kindad kätte ja alustasin uuesti. Otsustasin alla mitte vaadata ning jälgisin vaid telefonitaskulambist lähtuvat hüplevat valgust otseseinal. Järgmine peatus saabus 8ndal pulgal. Kobasin kätega ülemist toru ja no pekki küll! Kas tõesti? Kas tõesti ma lihtsalt ei u l a t a? Tõusin kikivarvule nii palju kui tasakaal kannatas, kuid loodetud pulga asemel krabasin paljast seina, nii et igasugust sodi näkku lendas. Pilk taas seinale suunatud, üritasin edasi ronida, kuid katsu sa minna selliselt, et astud samale astmele, kus su käed parajasti on. Mõtlesin veidi, proovisin veel paar ebaõnnestunud katset, kuid kuna nii käed, jalad kui ka telefoni hoidmisest lõualuud hakkasid üles ütlema, siis laskusin taas alla ja läksin kirudes autosse. Nii et sinna peab siis minema koos Veikoga.

Tutvusime kohapeal olukorraga ja ühise otsuse tulemusena rändas see aare nende aarete listi, mida me ei kavatse ka tulevikus otsida.

 2 

Leidsime korstna, aga kumbki polnud nõus korstnapühkijaks hakkama - mina kartsin kinni jääda ja riided määrida, Ants pole piisavalt geopeitur:(.

 3 

Täna oma otsimisringi alustades lootsin, et ma sellele korstnale poolkogemata otsa sõidan ja nii juhtuski :). Nime ikka kirja ei saanud, kuigi 3 korda alustasin ülesminekuga... Kirjelduse järgi ju tundus, et see 15 astet on kukepea, aga tegelikkuses lõin kolm korda 8-dal astmel vedelaks :D. Ja astmed sinnamaani on mul nüüd igatahes peas – esimene ja seitsmes on viltused, ülejäänud sirged, aga pudistavad ohtralt segu seinast kui neile peale astuda :D. Ükskord proovin uuesti… nt siis kui kuskilt õnnestub turvakonksudega traksid endale hankida :D. Erkole ikkagi aitäh siia peitmise eest, koht on muhe ja julgetele kindlasti hulka rõõmu pakkuv :).