Viis pinki

Leidsin ainult ilma siltideta pinke. Ühel oli vaid pühendus õpetajale. Muidu tore asula.

Külastanud äsja kaunist Toila Oru parki tõi me teekond ida poole edasi liikudes just siia alevikku, kus on traktor ja hulgaliselt pinke. Mööda alevikku ringi liikudes suutsime me kokku lugeda umbes 10 pinki, kõik ilusad, valged, tugevad ja korralikud, aga luuleridu netu. Peale edutut pingijahti kahtlustasime lõpuks, et siin on nüüd küll pagarid ikka korraliku keerukringli meile valmis küpsetanud.

Leidsin 4 ühesugust pinki, ei märganud ühelgi mingit teksti. Ju siis polnud need, aga ühtegi teist pinki ka ei märganud.

"Ära mine närvi, ära mine närvi," kordasin endale, kui looduskaunis ja huvitava ajalooga kohas juba kolmandat pingiotsimisringi tegime. Ja lõpuks ikkagi läksin, lisaks lasin tujul langeda. Nüüd õhtul hammustas Lõvi pähkli katki, kahjuks oleme õigest kohast juba väga kaugel.

Autoaknast silmatud pink tõi meelde selle kunagi juba lahendatud mõistatuse, mille vastus on paraku kuskil kadunud asjade seas. Lahendasin siis kõikvõimsat internetti abiks võttes uuesti. Täna nägime lõpus küll tervikut, järelikult koht klappis, kuid karpi ei leidnud.

 1 

Peale traktorit hakkasime pinke taga ajama. Käisime pargis, käisime terviserajal, tiirutasime asula vahel. Leidsime hulganisti pinke. Luuletusi neilt ei leidnud. "Ain" ja "Vasja" ühel pingil riimi ei läinud. Eks seikleme edasi.

 1 

Külale tegime neli ringi peale, ühtegi pinki ei näinud. Siis kui hakkasime pinke nägema, nägime lausa kümmet aga neist meile kasu polnud.

 2 

Asja- ja ilmaolud olid üle hulga aja taas sellised et aarde avaldamise järel sai enam-vähem kohe ka otsimine ette võetud (kuigi tundub et selle avaldamise ajaga on nagu on, kelle jaoks millal avaneb…).

Tundus et mis siin ikka, pinkidest olin juba kuulnud lugenud, asustatud punkt kah enam-vähem tuttav. Esimesed pingid jäid kohe silma, parkisin auto ja jalutama. See parkimise osa on muide esimene raske ülesanne – kohalikes oludes on raske vältida kellegi aiatagusele murule või keelumärgi taha sattumist, pakuks et kui korraldada võistlus parkimiskeelu märkide arvult tänavameetrite kohta, siis on tegu ilmselt kõva esikohapretendediga.

Enamus pinke sai läbi käidud, vaatamata ilusale ilmale olid istekohad kõik vabad, ainult ühe juures hakkas üks kohalik tädi arutlema et ilusad uued pingid, ei tea küll kes ja mis. Minu arvamuse peale et kuulus luuletaja ja siinkandis kah käinud nõustus ta et nii võib olla küll :). Üldiselt läks algus kenasti. Edasi kujunes aga põhiliseks aardotsingu sisuks „leia puuduv pink“. Jalutamiselt autosõidule üle läinud said asula tänavad kõvasti tuttavamaks. Kohalikud koerad ja bussipeatuses istuvad napsisõbrad vahtisid igal järgmisel ringil aina kahtlustavama pilguga….

Igatahes lõpp-punkti jõudsin ma eeldatust tublisti hiljem. Veelkord luuletus terviktekstina läbi loetud, võimalikule peidukohale pilk peale heidetud oli päevakava täidetud. Suvise ilmaga ringi liikuvad mugud (kohalikud ja kaugemalttulnud) pluss võimalus et tegelikult võib see kellelegi ikka silma jääda välistasid minu jaoks seekord jätkamise. Huvitavam osa on iseenesest tehtud, võimalik et kunagi saab proovida ka karbi leidmist ja logimist, aga see ei ole primaarne. Tänud võimaluse-motivatsiooni eest kena suvepäeva kenas kohas sisustada. Ja pärast käisin mere ääres ka ära.