Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saaremaa Valss on laul, mida ilmselt iga Eestlane kaasa oskab laulda. Üllataval kombel oskavad seda omas keeles kaasa laulda ka kõik soomlased - seda tänu legendaarse Georg Otsa soomekeelsele esitusele. Usutavasti on see laul rohkem kui ükski muu eraldiseisev tegur "süüdi" Soome turistide invasioonis taasiseseisvumisjärgsele Saaremaale, mis pani aluse ka Saaremaa turismivaldkonna kiirele arengule. Vähem inimesi aga teab, et see laul on Raimond Valgre poolt loodud Debora Vaarandi sõnadele ja luuletusena kandis pealkirja "Talgud Lööne soos". Need talgud on ka tegelikkuses aset leidnud sündmus sõjajärgses Eestis, mis said kajastust koguni tolleaegsetes vabariiklikes ajalehtedes. Kohalikud teavad rääkida, et ka laulu sisse saanud linalakk neid ja kuldtärniga nooruke sõjamees olevat tegelikult reaalsed inimesed olnud, kuigi Debora Vaarandi oma memuaarides seda pole kinnitanud.
Saaremaa Valsile pühendatud aare asub Lööne kruusakarjääris, kus enne ta karjääriks muutumist oli kohaliku tähtsusega kõrgem koht, kus siis päeval soos töötanud inimesed said pärast kuiva jalaga pidu pidada. Koht ise on ausalt öeldes kole, nagu vanad karjäärid tihti seda on. Praegu kasutatakse seda vahel offroad võistluste läbiviimiseks. Aga Saaremaa Valsi hõngu on seal ikka veel - väidetavalt kohalikud kuldnokad ja muud laululinnud vidistavad just selle viisi järgi. Eks minge kuulake ise järele :)
Nullist leiad pisikese Saaremaa Valsile pühendatud tantsupõranda. Meenutage nüüd kuidas koolipõlves rahvatantsutrennis õpetaja plaksutades valsirütmi luges ja sea ennastki tantsupõrandale. Kui sealt nüüd õieti sammu ja suunda seada, siis leiad kergesti ka aarde. :)
PS konteineri avamiseks otsi ülevalt poolt. Palun veendu et konteiner saab pärast korralikult suletud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 58° 24.9820' 22° 42.7770' |
Aarde sildid:
soovitan (10), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5VB8H
Logiteadete statistika:
86 (83,5%)
17
4
2
2
0
0
Kokku: 111
Põrgukuumuses ei tulnud ideejuppigi, kuidas tantsupõrandalt edasi astuma peaks, seega jäi aare leidmata.
Kolmas geopäev algas mul Jutuka ämma muuseumis. Linnud tegid päikesetõusust alates põrgukisa ja kasutasid minu hütti maandumisväljana. Tänu sellele sain palju kordi arvata, et kell on juba palju ja aeg ärgata. Tegelikkuses oli vaadatud kellajad aga pool 4, kell 6 ja kell pool 7. Vähemalt topelt sama arv kordi ei viitsinud lihtsalt telefonini ulatuda. Kell 8:30 lõpuks kargud alla ajades oli siiski täiesti puhanud tunne. Manustasin söögi, pakkisin asjad ja alustasin päeva.
Esimeseks sihtpunktiks oli Saaremaa Valsi sünnikoht. Mulle vihjamisi mainiti, et võiksin valsi sammud enne minemist üle vaadata. Nullis läksin kõigepealt piiluma hoopis vaadet jahimeeste tornist. Midagi erilist seal ei näinud. Siis otsisin üles tantsupõranda ja hakkasin proovima. Ei jõudnud ma oma tantsuliigutustega mitte kuhugi. Ei ole ma ka suuremat sorti tantsumees. Proovisin siis niisama vabastiilis ringi lasta aga see ei toonud samuti tulemust. Edasi proovisin ennast sõber Googli abil harida aga samuti jäin hätta. Läksin siis hoopis mälestusmärgi juurde ja proovisin ka seal tantsu käima saada aga õiget powerit ei olnud ja nii saigi kohe hommikul mitteleid alustuseks kirja. Kohe mittemidagi ei toiminud. Võtan tantsutunde ja kuulan paar korda pala läbi ning siis uuele katsele.
Tatsasime ringi ja leidsime prügi ja loomaluid. Tegelikult leidsin neid asju mina, sest Taavi arvas, et tegemist on ööaardega ja ajas mingeid täppe taga… Nii ta leidmata jäigi…
Esimene külastus valsipõrandale ka ebaõnnestus. Või no põranda leidsime ja isegi idee oli. Aju tahtis aga juba puhkust ja täitsa õige idee lükkas kiirelt kuhugi tahaplaanile ja nii me siis lihtsalt keerutasime seal tantsupõrandal. Ja kuna Maris oli vahepeal ikka unemaailma ka juba jõudnud külastada, siis otsustasime, et järgmise aarde juurde sõites kerin mina kõrvalistmele ja panen ka mõneks ajaks silmad kinni.
Ei ole seda karu veel tantsima õpetatud ja Maša tiirutamisest tõusis vaid asjatut tolmu.
Tuvastasime põranda. Jah, tasane on. Väga suur ei ole tõesti. Vaatasime kaks korda paremale ja kaks korda vasemale, kratsisime kukalt ja lahkusime. Uurima jahitorni. Kui olin üleval, teatas naine pisut ootamatu entusjasmiga (kardab nimelt kõrgust), et tahab ka tulla. Kobisin eest ära, kuna mul olid torni tugevuse suhtes kõhklused. Kui ta üles jõudis, siis hakkas äkitselt karjuma, et ei julge enam alla tulla... No mida veel. Aga lõbus oli niimoodi alt üles vaadata ja karjumist kuulata. Mets ju, kedagi ei häiri ka. Vaatasin siis natuke aega, endal pea viltu nagu koeral, tema abitust. Siis julgustasin, et madal ju, ei juhtu midagi, kui alla kukud. Igatahes, alla ta lõpuks tuli ja asusime ühiselt põldmarjade populatsiooni vähendama. Lõbus oli ja sai natuke ollust kõhtu ka. Viisime kumbki veel peotäie autosse ootama jäänud lastelegi.
Veetsime seal ligi tunni lauldes, tantsides, ronides, prügi sees tuhnides ja marju süües. Aga miski ei aidanud. Tantsupere tänab temaatilise koha tutvustamise eest.
Siin kivi juures tegime omale hommikusöögi ja asusime aaret otsima. Meie loogika kohaselt ei sobinud ei üks ega ka teine koht. Otsisime tantsuplatsi ka lõpuks üles aga midagi muud peale ümberpööratud kivide me sealt ka ei leidnud. Ju siis jääb ka teiseks korraks, kui me ehk targemad oleme.
No see ületas nüüd küll minu mõistuse taseme. Mina oma tibusammudega sealt platsilt kaugemale ei saanudki üldse.
Nullis käidud, kas just targemaks ka saime, ei oska veel öelda. Mingid mõtted nagu tulid, aga kohapealsete vahendite ja piiratud ajaga ei oska öelda, kas mõni idee ka õige oli.
Koolipõlve tantsutreeni meenutada polnud vaja, pundis olnud A-rühma tantsija tegi nõutud sammud tantsupõrandal niguniuhti ära, kuid aarde leidmiseks sellest tolku polnud. Mõistatusest puudub selgitus selle kohta, mis suunas tantsija alustama peaks.
Valsiga jänni ei jääks, aga siin pisise pöranda peal tegin köike, mida arvasin leidmisel kasuks tulevat (publikut ei kogunenud), siiski näe - aaret ei leidnudki. Jutt Saaremaa valssi vilistavatest kuldnokkadest on ka kövasti üle pingutatud. :(. Teinekord vötan akordjooni kaasa ja öpetan neile seda lugu, votnii.
Möödasõidul käisime oma Saarema-tuuri ajal juba teist korda nullis mediteerimas, aga tulutult. Ainus tulemus, milleni jõudsime, oli küll kahtlane konstruktsioon männi küljes, aga see osutus ligemal uurimisel seakaameraks ja seda me osadeks lahti võtma ei hakanud.