Kaevandusjumala

Nullist ei leidnud midagi, mis järgmisesse vahepunkti viiks.

Palverännak kulges ilma viperusteta ja kõikides punktides oli kiire leid. Esimeses kohas kulus natuke kauem aega, sest polnud veel aimu, mis kujul infot edastatakse. Ja viimases tekitas pisut segadust topeltinfo olemasolu. Märkisime endile kõik üles ja vahepeal mitmete teiste aaretega tegeldes jõudsime lõpuks ka altari ette. Endalegi ootamatult olime oma teekonnal kohanud ka kirjelduses märgitud abivahendit ja sellegi igaks juhuks kaasa haaranud. Kohapeal proovisime kõigepealt seda, kuid kiirelt sündis otsus ikka täisprogramm läbi teha. Tõime autost natuke abimaterjale ja läkski töö lahti. Olime vähemalt 40 minutit seal loitse lausunud, kui miskit märkimisväärset logiraamatule lähemale saamiseks juhtunud polnud. Konsulteerisime ka peitjaga, kuid ei avanud see Kaevandusjumal meile oma altarit. Kokku sai mõnusat suitsulõhnalist odööri oma riietele tekitatud tubli tunni ja ka alternatiivseid, kuid siiski lubatud võtteid kasutatud, kuid ei juhtunud miskit.
Ootame-vaatame, kas peitjal endal või kellelgi teisel õnnestub selle Jumala tuju parandada.

Suurelt teelt ära keerates nägin parklas töötava mootoriga autot. Kõhklesin hetke, kas peaks laskma eelmistel otsijatel (kes muu seal ikka käib?) leida ja alles siis ise minna aga ei hakanud aega raiskama vaid sõitsin parklasse. Lähenedes nägin, et tegemist oli hoopis G4S patrulliga kuid nüüd oleks olnud kahtlane äkki põgeneda sealt. Seega jätsin auto parklasse ja käisin esimeses punktis ära aga kahjuks midagi kasulikku ei leidnud. Lahkudes olin valmis, et patrull uurib mida ma seal tegin aga ju siis polnud ma ise ega mu tegevus piisavalt kahtlane.

 1 

Mu andam oli vist kesine (aga oluliselt rohkem peale laduda ei tahtnud: kõik ju ümber kuiv ja nõme oleks seal kulupõleng korraldada). Abivahendini ma end veel välja mõõtnud ei ole, seega: küll ma tulen veel tagasi!

Numbrid sain hästi jooksma ja hoolimata lõppu jõudes alanud tihedale lumesajule soovisin vähemasti minna ja altari üle vaadata, võtsin kaasa hulga tulehakatist, et no ehk leiab varjulisema paiga, kus lõke lõõmama lüüa. Enne teelt ärapööramist tõmmati mu plaanile siiski kriips peale, sest toimus metsloomajaht ja paluti mul oma plaan ümber mõelda ja tagasi auto juurde minna, kuna üks jahimees koos koeraga toimetab nimelt selle mu sihtkoha lähedal ja nad üldsegi ei tahaks, et mulle kogemata kuul või mitu kerre tulistatakse.
Noh, egas midagi, keerasin tagasi ja läksin muid lähikonna kollaseid täppe taga ajama ja tulen siis ohutumal ajal tagasi ohverdamisrituaali läbi viima.

 1 

Altarini läks kõik ludinal. Aga sealt edasi enam mitte. Ettevalmistused olid suured - kodust sai kaasa võetud grillrest, süütetabletid ja küttepuud. Lõke süttis ilusti ja põles ka ilusti. Ilm soosis tuletegemist. Aga kaevandusjumal ei olnud armuline ja laegas ei avanenud. Lõket sai tehtud pea 2 tundi aga tulemust ei tulnud. Ei piisanud ka võlusõnadest "palun" ja "seesam, avane". Ka Kalev Konkskäsi oma sõrme ei vibutanud, seega sealt jäi ka abi saamata. Ega miskit, tuleb võtta uuesti ette retk mäele - seekord siis kaasa ruum puid ja grillvorstid...

 1 

Et lihtsalt mitte tervet õhtut diivani peal maha magada, läksime ka seda imelooma kaema. Esimeses punktis läks aega ikka omajagu. Suurem tähelepanu kulus sellele et tuul mõnda kivi vastu kolpa ei lennutaks. Numbrite nägemine kippus teisejärguliseks jääma.
Kokkuvõtes täitsa hariv ringkäik. Lõpus nägime jumala aseme ära. Järgmine kord tegeleme riitustega.
Esimene punkt tuleks turvalisemasse kohta tõsta või aarde kirjelduses ära märkida: Raudrüü selga!

 5 

Kuu aega tagasi polnud ma isegi kandidaadiks kõlbulik. Esimeses punktis otsimine ei andnud tookord mitte mingeid tulemusi. Tõsi, koordinaat oli siis ka vist tiba teine - mitte see parkla oma, vaid raja algus oli mul gepsus salvestatud 10 meetrit kaugemale. Pole ju just jube suur vahe, aga parasjagu niipalju, et uuel katsel koordinaati kontrollides-korrigeerides sain asjad selgeks ning palverännakuga vähemasti algust teha. Kuna pühakiri nüüd tuttav, siis edasine edenes märksa sujuvamalt. Mis loomulikult ei takistanud mul teises punktis rohelist tünga läbi tegemast :o) Kolmanda vahepunkti ümbruses olin muguaegadel uudistamas käinud, niisiis sealt võtsin täna vaid koordinaadid.

Jumala palge ette ilmusin kahe kaenlatäie ohvriandidega. Otseühendus pilvitu taeva all, põlvitasin, palvetasin ja ohverdasin ikka mehiselt, pälvimata siiski kõiksevägevama tähelepanu. Poole talituse pealt liitus veelgi kaevandusjumaluse kummardajaid omade andamitega. Alex ja Mooritz aitasid usku säilitada pooleteise tunni võrra. Näib aga sedaviisi, et patused olime ja patusteks jäime, iga 10 minutiga langes usk järjest kiiremini. Altar on küll muljetavaldav ja kangesti tahaks soovitada, aga ei või ju enne kui püha Anna end mulle ilmutanud on!

 5 

Tegelikult peaks siia kaks mitteleidu panema, kuid kuna otsustasime samal päeval naasta , siis jääb üks sinine mustikapannkook Kaevandusjumalale meelehead tegema :P.

Esimeses punktis olime tükk aega pimedusega löödud ja kui silmad tõstsime, käis seest tuline jutt läbi. Nimelt on nullis asuv sein potensiaalne kiviheitemassin... mõned tellised on ta juba alla heitnud, nii kaugemale kui lähemale. Ohutusele mõeldes peaks sinna minema kiivriga...

Kuna lõpuks saime ikka edasise info leitud siis järgmised punktid tulid kergelt... kuni jõudsime Tema Kõrgeaususe enda palge ette. Algas andamite toomine Tema Pühadusele, kuid me olime ikka nii algajad selle rituaali läbiviimisega et taganesime koogutades ja läksime kassi kiusama, et ...

...uuesti naasta koos kallimate ja rikkalikumate andamitega. Rühkisime aga kohale ja avastasime, et altar juba ühe kaevandususulise oma võimusse saanud ja too muudkui koogutab seal ja pomiseb seosetuid sõnu. Loomulikult ühinesime tema palvetega ja panime ka oma andami altarile, et oleks kaalukam ja rikkalikum see nassvärk. Vahepeal proovisin ka Meka poole kummarduda kuid ilmselt see siiski vaid pahandas Meie Kõrgeausust, sest no ei olnud ta valmis meie palvetele vastama. Tassisime autost vorstidki kohale ja saime need söögikõlblikuks kuid ikka vaid vaikus Jumala poolt, vaid linnud hakkasid aina häälekamaks muutuma ja muudkui tiirutasid me peade kohal. Kahju et ma lindude siristamist googlega tõlkida ei osanud, ilmselt oli neil häid näpunäiteid.
Nii üritas A teada saada otseallikast, kas me palume ikka õiges suunas. No nii oligi, kõik õige kuid Jumal meiega rääkida ei soovinud. Nüüd tuleb viia küünlad ja püha veega ennast pühitseda lasta ja siis täiskuu kolmapäeval uuesti üritama minna.
Arvasin küll et üks nö ohver jäi andmata, kuid kui järgi mõelda siis sai ka vereohver tehtud, üks paganama pirakas puuk sai oma maise lõpu justnimelt meite altaril aga äkki peaks ikkagi oma verd loovutama. Uurin nüüd veidi ajalooürikutest ja siis korduskatsele...ikka uue ja veel rikkalikuma andamikoormaga.

varsti, oh varsti on punapõskseid miljon siin

 7 

Vol1. Esimeses vaatuses rändasime kõik punktid koos M-iga läbi, paras rännak ajaloos. Altaril hakkas pull pihta...poole tunnise palve järgi loobusime ja läksime Kassi kräunutama. Vol2. Käisime poes andameid toomas ja kohale jõudes leidsime paiga hõivatud olevat. Esko oli juba "palvemati" maha laotanud ja annetamine(andumine?) Oli täies hoos. Lisasime ka omapoolse panuse ja vanad indiaanlased oleks meile ilmselt ka rahupiipu pakkunud kui näinuks meie "nõupidamist". Noh, tunnike ja pealegi sai seal mõnusas päikse soojuses ja tuules närviliselt jutustatud ja tekkis kahtlus... Igatahes kõllasin omanikule, et äkki me asjast valesti aru saanud? Ei, kõik oli nagu õige aga...Et aeg lõbusamalt läheks, tõime ka vorstikesed välja ja andsime aga hagu! Kõht sai täis, kopp sai ette ja sedakorda ei muhvigi. Igaüks korjas oma allesjäänud annid kokku ja lahkusime nelja tuule suunas(sedapuhku oli üle paari tunni kulunud ja kannatlikus pole mu voorus :( ). Ehk kunagi järgneb ka kollane pannkook vol 3-es, aga sedapuhku polnud jumal armuline, kurat võtku. Aitäh peitjale vahva asja eest!

p.s. Tunki logi Pitka juurest sai teoks, tsiteerin: Ühtlasin pakun soodustingimustel järeleaitamistunde mitteleidmise kunstis neile, kel aardeleiud liiga kergelt ja kiirelt tulevad. Hea, et soodukaga sai ;) aga samas...pidin see tõesti mina olema ? :D :D :D

 5 

Mõtlesin, et vaatan ka selle altari üle. Võtsin igasugu ande kaasa, mida ma ise küll väga hea meelega vastu võtaks ja tarbiks, aga nagu välja tuli, siis jumalale on need liiga maiselt tavapärased.
Nullis oli mõnus, kuid veetsin seal aega ikka väga kaua, kuna mul oli ilmselt veel uuendamata koordinaat gepsis. Kui lõpuks Hannolt vihjet küsisin, sain esimesed numbrid kätte. Järgmises punktis läks sama kaua. Üritasin meeles pidada, et sisse ei ole vaja minna ja nii ma seal siis tiirutasin nagu päikesepiste saanud lehm. Kui lõpuks numbreid nägin kohas, kus ma enamuse ajast olin kõõlunud, arvasin, et sellise mõistusega pole mul lõpus küll midagi teha. Kuid siis läks juba lihtsamalt. Numbrid tulid nagu niuhti ja viimaks ronisingi altari juurde.
Kuna minu kaasavõetud ohvriande jumal vastu ei võtnud, sõin need ise ära ja mõtlesin, mida edasi teha. Ega seal muud teha ei olnudki, kui tagasi tulla ja vajalik varustus kaasa võtta. Seda ma küll poleks oodanud, et and on vaja kohapeal valmis küpsetada.
Tänud tutvustamast, põnev asi meisterdatud.

 1 

Teekond oli põnev ja nägime kohti, kuhu muidu ei satuks. Kahju, et käikudesse enam ei pääse, minu jaoks olid just need esimesed maa all kolamise kogemused nii umbes 11 aastat tagasi. Ülgase suviladki näevad nüüdseks kuidagi klanitud välja... Aga kaevandusjumal paistab olevat pirtsakas, meie ohvrid põlgas ära. Eks tuleme tagasi, kui tiimi ühe tuldpurskava lohe leiame...

No ei toiminud meil see asi, ligi pool tundi mässasime, siis sai siiber.

 1 

Me punt kogunes kolme autoga keskpõrandale kokku. Parkisime end nulli ja isegi otsisime sealt midagi. Midagi, mida aga ei leidnud. Siis lugesime, et tuleb hoopis edasi suunduda (hiljem sai see pisiasi peitjal õnneks parandatud). Seal edasises kohas otsisime ka ikka kaua, igalt poolt, lõpuks isegi seest, sest seal oli põnev :-) Vajalik sai aga silmatud seal, kus olema pidi (peitja parandas minu info alusel pisut algkoordinaati, edaspidi on kõigil lihtsam).
Lõpuks ometi saime asjaga edasi. Järgmine punkt oli tore ja üllatav. Ülejärgmine veel enam, ohoo-elamus missugune! Olnuks veel vaid vett rohkem :-) Igatahes igati vinged paigad, mida tasub tutvustada. Lõpuks olime lõpus, kus ei osanud enne midagi oodata. Kohatu aga kukutas kõigi karbid lahti. Elamuste elamus :-D Hakkasime siis käepäraste vahenditega jumalat paluma. Kuna keegi eriti usklik põle, ei juhtunud esiti miskit. Katsetasime üha suuremate andidega kuni peaaegu alasti tantsuni välja. Kuna aga süüta tütarlast meie hulgas polnud, keda altarile ohverdada, jäid jumala suu, silmad ja kõrvad meiesuguste paganate eest lukku. Järgmine kord katsun mõne süüta neiu kaasa võtta :-P
Suured aitähid Taxule järjekordse vinge aarde eest! Kui minult järgmist (leiu)logi niipea ei peaks tulema, siis otsin ma tikutulega süütut piigat taga. Vast ei lähe enne issanda päike looja.

Päev hiljem kodus olles sain alles aru mida ma valesti tegin. Poleerisin soovitatavas parklas võsa ja mõtlesin, et ei saa ju nii pime olla. Eks tuleb tagasi tulla

 12 

Meil polnud kampa vaja kokku ajada, me olime niigi koos juba. :) Võtsime selle aarde enda päevaplaani enne, kui laiali läheme. Tükk aega veetsime nullpunktis, siis lugesime kirjeldust, ahhaa, lisapunkt raja algusega, äkki siis seal (soovitus oleks raja algus nullpunktiks panna ning soovituslik parkla lisapunktiks). Järgmised toredad veerandtundi kõplasime midagi otsida, mis meid edasi aitaks. Vahepeal tsiteerisin teiste innustamiseks mitu korda cherubi logi: "ma ei saa aru, mida on siin mitteleida, lihtne ju!" Ei tundunud aitavat ;) Lõpuks tabas meid välk ja saime nägijaiks. Peaaegu oleks mitteleid tulnud, mõtlesin ma (haa-haa).
Edasine oli lihtne, vaatasime kõik punktid üle ning suundusime lõppu, kus meil suud kolksti lahti kukkusid. Selline asi tehtud! Proovime siis avada. Tõime kaevandusjumala altarile erinevaid ohvriande, kuid seekord ta meile armuline ei olnud :( Veetsime lõpus oma tunni või isegi poolteist ning ainus, mida me ei teinud, oli alasti ümber altari tantsimine. Pidimegi siniste nägudega laiali minema. Vaatame, kuidas järgmistel läheb.....

 8 

Imelik lugu, aare juba mitu päeva üleval, aga Erko leiulogi ei tule ega tule. Huvitama hakkas ka, kirjeldus nagu lubaks miskit erilist ju. Käisin vaatamas, kas kaevandusjumal ehk mulle naeratab. Tutkit! Ei võetud üldse jutulegi! Ligi tund aega esimeses punktis palvetamist mulle igatahes ilmutust ei toonud. Küllap usk oli nõrk, vaja vahepeal vaimu treenida ja siis tugevama meelekindlusega tagasi tulla.