MMM 2: Ääre peal

 1 

Nii on täitsa lõbus, kui ei pea leidma ja võib ka leidmata jätta. Täna nii läkski, ei tea, kas lumi segas või lihtsalt 30m täpsus meid liiga segadusse ajas, aga jalutuskäik oli kena ja lähedal olevad sportlased kena vaatepilt.

 2 

Appi, kuhu rada kadus? Kui ma kaks kuud tagasi ääre peal käisin, siis oli rada täitsa olemas. Täna olid seal takjad ja nõgesed üle pea. Paarkümmend meetrit sukeldusin, aga kuna rajast polnud jälgegi, siis taandusin. Jääb sügist ootama.

 1 

Vat kus huvitav koht, ilma aardeta poleks ma siia kanti patseerima küll sattunud. Kohapeal passisin mõnda aega, et kust siis otsida, aga siis hakkasin poleerima ainukesi kohti, kuhu siin midagi peita saaks. Leidsin täiesti potentsiaalse peidukoha, aga see oli kahjuks tühi. Tegin pildi ja saatsin peitjale, et kinnitada või ümber lükata minu oletus.

 1 

Pimedas lõpetas auto seal parklas, mida ma juba harjunud kasutama. Maps küll suunas mind enne sinna parklasse taandumist majade vahele ja sealt välja saamisega oli ka tükk tegu. Aardest jõudsin seekord nii 160 meetri kaugusele aga linnariided ja taskulambi tuhmuv vihk sundisid mind seekord otsa ümber pöörama. Kui vähegi mahti, lähen proovin homme valgel ajal uuesti.

 3 

Tsiteerin: "Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut".

Esindusest anti uus mudel testimiseks, no kuhu blondu ikka tuleb kui mitte "ilusasse kohta".

Siin on käidud küll rattaga, küll on siin jalutuskäik pargis, küll käiakse kuiva tossuga, küll on rada temaatiliselt tähistatud! Nii paska kohta kui mina täna nägin, pole ammu siin geomängus näinud, aardeni jäi muidugi ühelt poolt 200 meetrit, teiselt poolt 350 meetrit ka kui tark linnariietega loobus.

Kus krdi kohast te sellele aardele ligi pääsete ja mis aastaajal???

 7 

Mõistatuse üks lahenduse ideedest oli mul koheselt õige aga ma ei saa aru mis imet moodi ma geokontrolli kuidagi nõusse ei saanud. Alati läks pärast paari katset mõte lendama kosmilistesse avarustesse. No need ideed mis sealt mustast august välja lendavad kuuluvad tõepoolest ulmevaldkonda. Ühel päeval kui otsisime seltskonnaga lähedusest üht teist aaret, käis läbi sõnakõlksatus, et siin ligiduses see ääre peal olev aare samuti. Samal õhtul kohe kodus katsetades ei saanud ikkagist esimese tabamusega pihta aga kuuldu andis visadust paar korda veel proovida.

Täna õhtul suundusin esimest korda välitöödele. Päike oli tasakesti loojumise märke näitamas. Nulli jalutades nägin ääre pealt ühte kobrast saba liputamas ja siis allveelaeva mängimas. Kohale jõudes ei osanudki nagu kusagilt otsida. Raadiust muudkui suurendades hakkasid ilmuma potentsiaalsed peidukohad. Aegajalt jälgisid mu kummalist edasi-tagasi ragistamist loodusepiltnikud. Tegin siis ka ise mõne ilusa foto aga otsisin edasi. Mõistus oli otsakorral ja koht kust tahtnuksin veel otsida nõudis juba kummikuid. Pidasin targemaks selleks korraks loobuda ja lonkisin tagasi autoni.

Ennem autot viskasin veel pilgu tagasi nulli poole ja läbi päikeseprillide nägi see vaade ikka nii kuradi ilus välja, et lihtsalt pidi tagasi minema. Vahetasin natukene mudaseks saanud tennised kummikute vastu välja ja kiirkõnnil tagasi. Ilu nautlejaid oli sinna kogunenud juurdegi aga ma lipsasin uuesti ragistama. Käisin avastamata territooriumilt samuti kõik enda arust head kohad läbi aga midagi silma ei jäänud. Täiesti võimalik, et olin kaugusest paistvast ilust pimestatud ja aare jäi kahe silma vahele. Kui päike oli loojunud, märkis see aega, et aeg on tagasi tööle minna. Kokku veetsin ääre peal umbes poolteist tundi. Mahavisatud aeg see ei olnud. Mulle meeldis. Alati polegi vaja nime kirja saada. Aitäh!

 1 

Lahenduse ideed ise läbi ei hammustanud, sain alles aarde poole sõites kuulda, et mis ja kuidas. Kohapeal jäime nõutuks. Tuuseldasime pisut lumes, kuid peagi hakkas külm ja otsustasime selleks korraks loobuda. Eks varsti jälle.

 1 

Tunk teab väga täpselt, kuidas mul selle lahendamisega läks :) Vaatasin just järele, see oli juba augustis 2016 ja alles nüüd jõudsime esimest korda maastikule :) Nojah õnn polnud täna meiega, et tuleb vähemalt teistkorda veel selle ääre peal jalutada. Aitäh!

 2 

Mõistatus oli päris lahe. Kahjuks sellega kogu positiivne ka piirdus. !@#$%^&*()_+= Asukoht on küll kahjuks lausa kirjeldamatult nõme. Juba lähenedes tekitas koht tunde, et inimesed pole seal teretulnud. Vähemalt mitte mingi proletariaat. Ignoreerisime seda, aga edasi läks aina hullemaks. Mida lähemale nullile, seda märjemaks kiskus. Kui aardeni oli jäänud 50 meetrit ja vesi juba tugevalt üle põlve, siis tuli mõistus koju ja loobusin. Ammu oleks pidanud seda tegema. Mismõttes maastik 2... Selline ülepõlve vees kahlamine on pigem maastik 4. Väiksemad koerad upuks lihtsalt ära. Tagasiteel lagunesid veel jalavarjud ka ära. Poleks elus uskunud, et Tunk oma aarde niiii nõmedasse kohta võib peita :(