Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saaremaal oli vanasti kõnekäänd, et igal kolhoosil on oma klubi, kontor ja raketibaas. Põhimõtteliselt oli see ütlus tõele väga lähedal, sest 80ndatel oli Saaremaal minu teada 6 õhutõrje raketivägede koosseisu kuuluvat sõjaväebaasi. Ühismajandeid oli küll mõnevõrra rohkem, aga kui lugeda sisse ka muud sõjaväebaasid ja väiksemad kordonid (eriti arvukalt oli piirivalvekordoneid) siis võis neid jaguda igale ühismajandile isegi mitu.
Naljaka nimega külas Maanteeküla, asus üks õhutõrje radarijaam, kus vist olid ka mobiilsed raketiseadeldised. Teel, mille ääres asuvad Maanteeküla Tee sarja aarded, on iga mõnesaja meetri tagant näha militaararhidektuuri jäänuseid aga need ei ole kõik samast ajast ja sama väeosa koosseisust, on ka rannakaitsesuurtükkide patarei jäänuseid ja muud militaarbetooni.
Geopeiturile ei ole selle sarja aarete leidmine keeruline, võtab ehk mõne minuti. Kui neid aardeid otsida numbrite järjekorras, siis igas eelmises aardes sisadub täpsustav vihje järgmise aarde kohta, mis võimaldab nullis aarde leida sekunditega.
Vihje: Ettevaatust riiulitega - need on vanad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), militaarobjekt (2), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), taskulamp (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5QWCT
Logiteadete statistika:
182 (98,4%)
3
2
2
0
0
0
Kokku: 189
Jah, jällegi mõtlesin mina, tõeline argpüks, et läheks vaataks, kas on ikka nii hull, et sisse eo julge minna. Alguses olin õnnelik, et lõpuks üks, kuhu julgen, kuid rõõm kadus, kui null oli 7 m läbi seina. Siis ei olnud enam tore, sest "õige" uks oli pisike ja kole ning minu algatusel - või pigem sundimisel - läksime rataste juurde tagasi. Rataste juurde jõudes hakkas meie poole liikuma kitsekari, keda ma nyyd logisid lugedes tean, et ka teised on näinud. Seisime siis liikumatult ja ootasime. Esimene neist tuli mulle päris lähedale, kuid siis keeras pea 45° mujale ja läks sinna. Õnneks läksid teised järgi ja meie istusime ruttu rataste selga ja väntasime edasi. Peas jäi kumisema ainult mõte, et kus nad huvitav elavad. Kõik tundus nii üksik ja tühine siiski.