Sai tükk aega otsitud, väga tuuline oli ja hakkas külm.

Veetakistusega ma ei arvestanud ja kuna mul olid jalas tossud, siis pidin veidi enne torni tagasi pöörduma. Tuul oli nii hirmus jäine, et uuesti ei tahtnud ka enam minna.

Ilm oli tuuline ja rahvast õnneks vähe. Sellegipoolest meie silmad ja käed karbikest ei tuvastanud. Eks tuleb uuesti tulla.

 1 

Tegelikult küll nii, et aatet ei saanud otsida, torni sain vaadata eemalt. Kahest küljest proovisin ligineda. Kui jalgu märjaks ei taha kasta, tuleb oodata või kõrge kummikuga tagasi tulla.

Hall sügisilm tundus olevat ideaalne aeg selle torni külastamiseks. Kuna olin ennegi sellist torni silitanud, siis idee oli olemas, kust otsida võiks. Vaatasin kullipilgul potentsiaalsed kohad üle, kuid aaret ei leidnud. Siis tuli asja oma silmaga kaema ka varem leidnud Salme ja tõdes, et aaret pole seal kus ta varem oli. GC-s olev viimane logi vihjab ka sellele, et aare oli kuskil väga avalikult. Kas äkki on ta tõesti nüüd pihta pandud? Käisime läbi ka torni ümbruse ja kiikasime isegi prügikasti, kuid aardekarpi meil lähedusest leida ei õnnestunud.

Rubiku kuubiku juurest jalutasime alguses mere poole ja mõtlesime, et tuleme sealt otse Papiniidu linnutorni aga vihm jõudis nii lähedale, et mõtlesime ringi. Enne autosse jõudmist saime siiski sahmaka kaela.
Sõitsime soovitatud parklasse ja ootasime seal vihma möödumist, lõpuks läksime kerge tibutamise saatel torni. Positiivne oli, et sellise ilmaga mugusid polnud. Negatiivsema poole pealt ei saanud seal olekut kuidagi nautida, sest tuuli oli tugev ja vihmgi tugevnes. Lõpuks ca 16:29 paiku loobusime ja kirja läheb päeva esimene sinine moll. Ilusa ilmaga oleks siin kindlasti mõnus.

Njaaah, ei leidnud. Teinekord äkki olen vähem geopime.

Veised nähtud, miniveiste valmistamine nähtud, ujumas käidud, vaade nauditud, aare leidmata :(

Tulin siia pärast veekeskuses ujumist jala kohale. Jube tuul oli, lõpuks jõudsin kohale ja otsisin aaret. Läks väga pikalt aga ei leidnud. Siis tulid mugud torni ning võtsin selle tuima matka uuesti ette.

7/15 Minu silm ei tabanud aaret.

Kontrollisime, et ikka kindlasti kadunud on.

Kohale jõudes hakkas juba kergelt hämarduma. Mul aga kolmandik Pärnu aaretest veel tegemata. Kiirustasin torni ja hakkasin otsinguga pihta. Poole otsimise pealt tulid torni ka mugud ning siis enam eriti keskenduda ei saanud. Jätsin pooleli. Kuna siit ei leidnud, siis järgmisse torni ei hakanud minemagi.

Ja nüüd selgub, et polnudki võimalik leida, vist...

Ei vea meil selle torniga - jälle jäi leidmata.

Järgmine punkt jalutuskäigul Pärnus. Kännus mõnusalt kõhud täis söönud siirdusime siia, parklas tundus torn nii lähedal, ilmselt geps valetab mõtlesin. Jalutasime kohale, jagus ka teisi külastajaid. Vaatasime siit ja seal päris tükk aega, kahjuks ei leidnud tuleb tagasi tulla. Igatahes tänud peitjale jalutuskäigule kutsumast, tuleme varsti jälle.

Aega oli 20 min, parklast tundus torn nii lähedal, et raske oli uskuda gepsu antud vahemaad. See-eest oli kaugelt näha, et kergelt see aare end kätte ei anna. Nii oligi, tuleb tagasi tulla.

Ei leidnud. Kui olime juba üle tunni torni poleerinud, sellest suure osa koos Soome geopeituritega, siis võtsin kõne peitjale. Saadud vihje vähendas otsimisala, aga ikka ei leidnud. Teistkordse geokõnega saime juba konkreetse asukoha, kuid ikkagi ei suutnud midagi leida. Meie arvates on aare kadunud, aga muidugi jääb ka väike võimalus, et me olime lihtsalt „geopimedad“.

Koera jalutamise ja ujumise eesmärgil sattusime torni juurde. Mõnda aega otssime aga hämarik ja mugud tulid peale ja aaret me sedasi ei leidnudki seekord :(

Liiga palju mugusid

Arvata ja teada oli, mis näoga naaseme, aga prügikastid vajasid ju uurimist ja Miki polnud vist veel käinud :P Ilm oli fantast, linnalehmi kahjuks ei kohanud...eks mõni teine homne lüpsame nad lilleliseks või shokolaadiks. Koht oli täitsa uus kaardil ja taamal paistis ka uus matkatee-torn(p.s.veel ilmselt aardevaba, varsti võite kiirustada, peitjad ;)

 1 

Käisime ka seda torni kaemas kuigi teada oli, et aare ei ole kättesaadav. Muidugi ei leidnud ka meie.

 4 

Carost on kahju jah, seekord tahtis ta tere asemel kohe teada, mis jälle lännu. Edaspidi peab ilmselt jälle lauatelefonile helistama, seal ta lõkerdab lausa lustiliselt vastu :) Aga aare, jah, ei olnud seekord vaadeldav, erinevalt banaanidest 1993. aasta Kaliningradis. Uurisime torni läbi, nii raskusastmetele vastavatest kui mittevastavatest kohtadest, lõpuks helistasime varemleidjale ka, aga see peidukas oli tühi. Samas, täna on teda leitud. Ei tea, hea meelega oleks seekord pime ...

Vastavalt raskustasemetele sobrasin tornis ringi, peale prügi ei tuvastanud midagi. Järgmine kord uurin teist korrust. Kena koht!