Põrgumasina

Esimene punkt oli korralikult loetav. Teise punkti asukohas oli keegi aga aarde peale kurjaks saanud ja aarde kopaga maast välja kaevanud. Tagasi kui kui aare on leidnud endale uue asukoha.

 1 

Kolmas katse. Oma üllatuseks sattusin kõigepealt vahepunkti ja läks tükk aega enne kui otsitava leidsin. Üks number on veits kulunud ja igaks juhuks kirjutasin omale kolm varianti välja, mis see nr olla võib. Õnneks juba esimene variant juhatas tuttavasse kohta. Siin meenus, miks ma eelmistel kordadel talvel käisin. Sipelgad, va sunnikud, ei lasknud üldse olla ja otsustasin, et neljas kord tuleb jälle talvel.

 1 

See oligi see kont mis Silver mulle pureda pakkus, et ehk kahe peale t2idame yksteise lyngad. Tegelikult juhtus hoopis nii et kohe 88sel tuli hasart sisse ja poole tunnikesega olid ka k6ik puzzletykid paigas ja roheline tuluke p6les.Hommikul oli j2lle linnakanti asja. Esialgu ei olnud seda yldsegi p2evaplaanis kylastada, aga juhtus ikkagi nii et uudishimu sai v6ittu ja juba vurasingi nulli poole. Esimeses vahepunktis l2x nagu 6litatult ja juba lippasin edasi j2rgmise punkti poole. Olles kohale j6udnud leidsin just sellest samast punktist terve rodu j2lgi, nagu keegi oleks seal miskit otsinud. Otsisin minagi, aga kui p2ris aus olla siis ei hakanud yhtegi sellist isendit silma kust oleks sobinud otsida. Kas on seal nyyd sama stsenaarium nagu Suur kiva tabas, v6i valdas mind lihtsalt geopimedus. Muidu iseenesest lahe teostus ;)

palju j2lgi ja veelgi rohkem kysimusi :D

 2 

Kui eelmise aarde juures oli suur tõenäosus, et nimi saab kirja, siis selle juures oli ilmselt tõenäosus väga väike.

Arvasin, et kui ma prindin välja kaardi, kus on peal aarde asukoht, siis nii lihtne see ongi ja rohkem midagi muretsema ei pea. Eksisin, oi kuidas eksisin. Kõigepealt, geokontroll sai mul roheliseks juba ammu aega tagasi. Ja ega ma sellest aardest enam eriti midagi mäletanud. Mõtlesin, et lähme kohale ja paneme nimed kirja.

Kui olime kaardi järgi nullis ja midagi ei leidnud, siis tüüpilise lahendusena võtsin välja gepsu. Jah, noh olen tõesti nullis, midagi pole teha. Järgmine lüke: suurendame perimeetrit. Suurendasime ~30 meetrit. Ikka ei midagi. Loeks aardekirjeldust? Misjaoks seda veel vaja on? Liisi luges. Ja siis hakkasid asjad selguma ja üht-teist ka meenuma. Ah, et vahepunkt, et mingi silt hoopis. Aga kõik on ju paksu lume all… Otsisime, tuuseldasime lumega, ei midagist. Kuna aga eelmisest leiust oli jupp aega möödas, siis mõtlesin, et noh mine tea, võib-olla miskit juhtunud sellega. Helistasin peitjale, selgus, et olen õiges kohas. Ja selgus, et on olemas ka vihje. Sobrasin oma telefonis… ilmselt sai kunagi see vihje kuskile mujale kirja pandud. Sain peitjalt vihje. Hetkega oli järgmise punkti info käes. Läksime kohale. Tõlgendasime kõike valesti ja helistasin uuesti peitjale, kuna ikkagi eelmisest leiust on palju aega möödas. Selgus, et tõlgendamisega olin jah päris rappa jooksnud. Saime siis veelkord kinnitust, et oleme õiges kohas. Siis tõlgendasime asju õigesti, aga vahepeal oli ju suur hunnik lund maha sadanud, mistõttu kõik enam päris ei klappinud. Oli küll juba jube piinlik, aga helistasin uuesti peitjale. Siis sain juba üsna konkreetsed juhised aarde leidmiseks, aga no midagi polnud teha, lumi, lumi ja veelkord lumi. Isegi sapöörilabida olin autosse jätnud, praegu oleks seda väga vaja olnud.

Igatahes, kui olime lumele juba piisavalt jälgi jätnud, samuti ka piisavalt aega kulutanud (kokku 1,5 tundi) ning kõik juba märjaks/külmaks oli muutumas, siis tuli tunne, et selleks korraks selle aarde juures aitab. Tuleme suvel tagasi ja vaatame asjale uuesti otsa.

Aga muidu tore ning õpetlik mõistatus! Me täname!

Käisin uuesti samas punktis kuhu aasta alguses toppama jäin. Kellaaeg sattus samuti jälle selline, et minnes oli valge aga tagasi tulles juba pime. Õnneks oli seekord väike taskulambinikats kaasas. Tükk aega uurisin erinevaid kohti, lõpuks tegin geokõne ja sain vihjeid aga leidjaks ikka ei saanud. Kui enne sipelgate aktiveerumist uuele katsele ei jõua siis jääb ilmselt järgmis(t)eks talve(de)ks.

Mõistatus lahenes juba ammu ja väga lihtsalt kuna osa eksemplare tulid ajateenistusest ja riigikaitse/noorkotkaste tundidest tuttavad ette. Esimeses punktis käisime suvel kogu vahmiiliga aga siis jäi pooleli. Täna tahtsin näpistavale külmale vaatamata üht linnukest kirja saada ja proovisin edasi lahendada. Mugava inimesena üritasin ikka võimalikult treppi sõita aga keelumärgi juurest oli liiga pikk tee veel minna, seega leidsin teise variandi (kuigi mitte eriti parema). Kohale jõudes oli kell juba 16:10 ja parajalt hämar - umbes siis meenus ka koju jäänud taskulamp. Telefon jooksutas ringi aga sain nulli enam-vähem nibin-nabin suht-koht paika ja kukkusin käsa igale poole toppima. 16:30 paiku enam hästi ei näinud ja sõrmed ning nina olid külmand ning otsustasin taanduda. Algselt otsisin aaret aga vahepeal tekkis mõte, et äkki peaks hoopis järgmisi koordinaate otsima? Ega ma ise ka tea kumb õige on aga järgmine kord tulen igatahes valgemal ajal või taskulambiga aga tore oli ikka siia sattuda - meenutas nii mõndagi. :)

Ei leidnud.

Vahepunktis saime kõvasti ringi tuuseldada, enne kui numbrid leidsime. Lõpus leidsime eest väga huvitava koha, kuid aaret mitte. Eriti, kuna aare pidi olema maskeerimata. Äkki võiks üle kontrollida?

Mõistatuse osa oli tore, ka Siim sai sellega kenasti teisel katsel vigadeta toime. Targemaks saime mõlemad.
Täna kõmpisin pimeduses esimesse punkti. See õnnestus läbi häda kätte saada, kuid lõpus leidsin hulgaliselt põnevaid kohti, ent aardekonteinerit mitte. Omast arust uurisin kõik kahtlased kohad nii nulli lähedal kui veidi kaugemal hoolega läbi. Küllap siis jäi kogemusest või valgusest vajaka. Siia tasubki valges tagasi tulla. Aitäh mõistatuse ja esimese punkti eest!