Aavere mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla territooriumil.
Aavere mõis (saksa Afer) rajati 1765. aastal Kiltsi mõisa karjamõisana. 1775. aastal eraldati tänapäeval Lääne-Viru maakonnas paiknevast Kiltsi mõisast omaette mõisaks.
Algul kuulus mõis Tiesenhausenitele, alates 1830. aastast aga Harpedele. Alates 1902. aastast kuni võõrandamiseni 1919. aastal oli ta omanikuks August Berendts.

1877–1881, Rudolf von Harpe ajal, ehitati Aaverele Eesti üks kaunimaid neogooti stiilis mõisahooneid. Hoone oli keskosas ühekorruseline, otstest aga kahekorruseline kiviehitis. Peahoone otsad olid kaetud hoonega risti olevate viilkatustega, mida iseloomustasid keeruka kujuga astmikviilud. Viiludes paiknesid erineva kujuga neogooti petikniššid ja orvad. Kahe suure viilu vahel fassaadi keskosal asus lisaks veel väike astmikviil.

Võõrandamisjärgselt oli hoones pikki aastakümneid hooldekodu. 1960. aastatel ehitati hoone täiskahekorruseliseks. 1996. aasta laastav tulekahju jättis hoone varemeisse; sellest on säilinud praktiliselt ainult müürid.
Soovitan seal rohkem ringi vaadata ka hobusetallide ja loomalautade ja vesiveski juures. Mõisahooned asuvad erastamata riigimaal, ainult ühes servas on pere endale elumaja ehitanud ja osa loomalauta korda teinud.