Linnahall

Käisime jõleda tormi ajal otsimas. Umbes 10 min tatsasime 5'kesi kividel, aga lõpuks hakkas külm. Kahjuks ei leidnud aaret üles :((

Enne Aegna laevale minekut jäi veidi aega ja tulime siia kiirelt aaret otsima. Ei läinud aga nii kuis plaanisime ja pidime lahkuma sama targalt. Tänud.

 2 

Mitteleid äärmiselt totakal põhjusel. Kui mul oli jäänud aardeni nii 60 meetrit, möödusin ma kruusa- vms kuhjast, mistõttu minu vaatevälja ilmus vägagi aarde asupaiga lähedale pargitud auto, mille kahest sõitjast üks oli seljaga esiklaasi poole ja tegeles mingi akrobaatikaga. Ei no tere talv, kodus ei või nagu võimelda või! Otsustasin parem nende praktiseerimist mitte segada ja pöörasin kohe otsa ümber. Eks ka Ülemiste järve taga kollaste torude kandis on seda teemat paar korda kohatud. Ma ikkagi päris täpselt aru ei saa sellise üdini käidava koha valimisest. Ja kas need, kellel oma autot ei ole, peaksid seda siis nagu trollis tegema hakkama või?! :)

Hetk enne võimlemiskava silmamist

Ei teagi, mida öelda... Ei usu endiselt, et selle keegi sealt kaasa sai võtta, kuid üles ei õnnestunud ka mul seda leida. Ilmselt on see korraliku varingu alla jäänud ja/või sellega kaasa läinud (sügavamale). Kahju on aardes olnud 5 Rändurist, mis Geocachingu andmetel seal olid, kuid varsti taastan (uue) aarde ilmselt 20 meetri raadiuses.

Otsisime nulli ja nulli ümbruse läbi aga ei leidnud peale merest uhutud rämpsu midagi. Kaua seal aega ei viitnud ka, sest tuul tahtis merre puhuda. Suvel proovime uuesti :)

 1 

Teel Lennusadamasse tegime ringi ümber Linnahalli. Kurb ja mahajäetud teine, seda kurvem,et olen näinud teda tuttuuena. Kevadel enne Moskva- Tallinna olümpiamänge (1980) kutsuti noori ja üliõpilasi Linnahalli juurde talgutele. Koristasime ehitusjääke, tasandasime ja korrastasime ümbrust. Pärast sai iga osaleja „breźnevi pakikese“, kus oli erinevaid (liha)konserve, ketśup, lahustuva kohvi purk ja veel midagi haruldast ja söödavat. Nooremad ei oska ettegi kujutada, et seda kraami poest ei saanudki.

Meile oli jäänud ettekujutus, et aare on peidetud romantilisesse paika. Romantikat pakkus ainult lainetav meri ja kivististerohked kivimürakad. Kõik muu oli pigem hirmutav. Alguses komistasime arvatavasti kodutute telgi otsa, pingi peal olid toidunõud, nööril kuivasid riided – üllatav vaatepilt peaaegu kesklinnas! Rahustasime end kivide ümbertõstmisega. Aaret me ei leidnud, küll aga leidsime lahtist nänni, mis usutavasti võib olla pärit konteinerist. Siis hakkas voorima politsei – ja erinevate turvateenistuste autosid, mis tegi meeled ärevaks. Me loobusime otsigutest ja suundusime mere äärde. Meie noormees otsis aga edasi ja püüdis lahti sulatada uut nänni, mis võis samuti pärineda konteinerist. Ootasime tükk aega ja siis vedasime poisi väevõimuga ära.

Minu esimene otsimine jäi liiga pimeda peale ja kuna lampi ei olnud oli raske otsida. Endal oli küll selline tunne, et tõstsin kogu kalda äärse paekivi ümber, aga mida ei ole seda ei ole.