Käisin kohal aga seekord jääb see aare minu poolt logimata. Tegin katset korda kolm, kuid see lahendus tundus minu jaoks natuke kahtlane.

Oijaah. See oli nii ahvatlev, aga kombinatsioon vihm, kummikud ja minu makaron-lödid käed... Abikat ei tahtnud tuua, seega jätan külastamise järgmisele Saaremaa korrale. Peab hakkama tasapisi tagasi mandrile liikuma.

Päike paistis ja õhtupoolik oli imesoe. Meil juba pikk jalutuskäik seljataga ja päris mitu kilomeetrit veel ees. Jalas sandaalid ja linnariided. Ilus on see Saaremaa, aga võssa minekuks tuleb sobivamate riietega tulla.

Kuigi juba alguses arvasime, et maastiku raskusastme järgi jääb logimta, läksime ikkagi seda kiidetud objekti vaatama. Oli lahe jah. Äitäh trenniks inspiratsiooni anmast, äkki kunagi saab ka logitud :D

 9 

Wihma piisad kukkusiwad puude latwadel nii et just nagu tormi ajal oliwad ja linnud istusiwad oma pesades ja kui nad mitte ei oleks istunud siis oleks sääl kaunis kõlaw lugu olnud aga nad istusiwad ilusti ja neid polnud üldse kuulda kellel aega oli kuulda, tuul kõigutas puude latwasid mis wäga hirmus näha oli ehk ta küll suurem asi ei olnud ja taewas oli pilwede karwa must...

Lühidalt öeldes - ei leidnud, kuna kartsin insulti saada.

 2 

Käisime olukorra tutvumas, et mida vajame aarde juurde jõudmaks ;) Kahjuks (nagu alati) on linnapreilil kleidid seljas, mistõttu seekord logiraamatu leidmiskatset väga ei üritanud.

Nägin, katsusin aga ei loginud. Teatud maani sain kuidagi väga ebamugavalt kohale aga seda viimast vajalikku ei osanud sel korral ohutult läbi viia. Püksid olid valed, jalanõud olid valed ja sääsetõrjevahendit olid liiga vähe. Nüüd tean täpselt mismoodi peaksin riietuma ja valmistuma uueks korraks. Arvatavasti võib see uus katse juba lähipäevil juhtuda.

 9 

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis tahaks alustada sellest esimesest miskist 650 meetrist ,mis meil elavalt mõtteid vahetades suhteliselt kiiresti taldade all kulus, eriti viimased need meetrid, sest olime avastanud ühe üleütlemata mõnusa raja astumiseks, kus vett hetkel kodus polnud. No ja siis kui meie olime kohale jõudmas, siis hakkas juhtuma. Alex nägi Salomoni oma salapaigas mõnulemas ja üritasime siis talle salamahti külje alla hiilida. Aga tema... no Salomon ikka... oli täna nõnda terane, et ütleme noh, et meile ei antud võimalustki . Proovisin küll nii ja naamoodi kuid need abinõud, mis Tatika eemalehoidmiseks olivad rakendatud, töötasid samahästi ka minu peal. No ja kõige tipuks läks mul kogu sellest komejandist meel härdaks ja süda hakkas kohe hirmsasti läikima. Alex proovis siis minu suureks üllatuseks Salomoni härrat meelitada luulekeeli mesijuttu puhudes kuid Wesipruul sulges oma kõrvad ja ainult ümises midagi... see kostus nagu mingi riimuv sõnademulin, kuid ometigi sain nii palju aru, et temal on hulka paremat täna teha, kui meiega ilmaelu üle arutada.
Mis meil siis muud üle jäi kui nägu norgus ja saba sorgus see salapaik lihtsalt meelde jätta ja uus aktsioon juba järgmise tõusva päikesega taas ette võtta. Ja kuna minu naiselik vaist sundis mind arvama, et meil võiks abi vaja minna siis sai teavitatud sellest aktsioonist ka kohalikku Päästeaarmeed ja meile lubati abiväge ,kuid naastes mitmeaastase kontrolli läbinud pesapaika (vajadusel võin privas salastatud koha parameetreid jagada) nägime peremehel ilgelt sobivat lisaabivahendit, mis töötult tiksus nurgas. Kaup koos vaatame nüüd märksa röömsama näoga homsesse hommikusse.
Nüüd teame vähemalt, et luuletajahärra on muidu muhe tegelane, tuleb selleks vaid õige aeg leida, et temaga lähemalt neid va luuletamise saladusi uurida.

NB! mitte ükski neist kõnedest Päästearmeesse... oo jaa neid oli mitu... ei olnud geokõne :P.

kus häda kõige suurem , seal abi kõige lähemal

iga geopeituri unistus varustuse osas

Kaugeimad abimehed olid otse Türilt :)

nemad on ju valmis, aga mina...

 12 

Njahh, ei oodanud vä? Turistid on läinud ve? Nüüd on kohal tiim: Saamatud :) Wesipruulist luuletaja ka ei oodanud omas rahulas, kui "näljaste" kõutside bande( kahes isikus), nurrus ja kräunus ning kriipis, nõudes logimist üle mõistuse mahlases võssis. On asju elus, mis on ikka liig, aga selle aarde leidmine? Oli tõesti liig(mkmmm...logimine oli liig Saamatute jaoks), luuletaja rahu olgu püha(nagu ta soovis oma surematus kirjateoses, vähemalt esimesel kohtingul) ja nii me olimegi nagu lapsepõlvest meelde jäänud nägu(näod?) telekast enne teatri etendusi, kus ülemine osa pildil olevast "näokomplektist" naeris, teine nuttis...nu mina olin sedapuhku see naerev osa, aga huligaan...nutab siiani(väga raske oli mustvalges teleka eristada värve, aga nüüd tean, et naerev oli kollane, nuttev molu sinetas kadedusest. Mina ei tea, millega see lõpeb, kuid kohale kamandati homseks Päästearmee(sulgudes on kirjas Päästeamet-tutvused maksavad ), orav ning teised luuletustes esinenud kodanikud...ole issand armuline! Igatahes aitäh...emotsioon on laes nagu ka ilmselt taotlus oli! Jeeee...esimene mitteleid peale 40-t leidu selle aarde juures eelnevalt...kas see ongi vanadus???

p.s. kas kudagi saaks GP lehel siiski ka tiimi(teami) kontosi aktiveerid? Meile paluks broneerida : Saamatud ja Topograafilised id......id ... aitäh!

p.s.s. Pean teise Huligaaniga jagama telki tänasel ööl...palun valikuid, saarlased?

ps.s.s.s. Me oleme siin saarel veel mitu päeva...otsimistega on nüüd tuuga, aga tahaks ftf-ida...:P

ahastav A