Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käsmu on Lääne-Virumaal Vihula vallas asuv küla. Käsmu paikneb Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargis. Käsmu poolsaarel on huvitav kivikülv ja suured rändrahnud, mida nii sisemaal metsades kui ka rannas ning meres näha on. Need on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega.(Vikipeedia)
Minge mere äärde jalutama ja aaret otsima!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5N85W
Logiteadete statistika:
247 (99,2%)
2
5
6
5
0
0
Kokku: 265
Ütleme nii, et inimesele kes kardab ämblikuid on selle aarde otsimine paras väljakutse. Aga hakkama sain. Aare leitud ja leidlikust kasutades sai isegi looduslike vahenditega nimi kirja kuna endal kirjutamisvahend puudus. :)
Kui Käsmus kord olla kooriga, tuleb kättesaadavad aarded ka ikka kätte saada. Tänud!
Täna polnud enam ühtegi pliiatsit sees ja pidi tagasi autosse jooksma. Lihtne peidukas.
Selles aardes oli lausa kaks pliiatsit, muidu ka korras. Aitäh!
Ei jõudnud väga otsima hakatagi kui peidukas ette jäi. Aitäh!
Kui Romantika marekividel tehtud sai, astusin läbi Käsmu punkrist. Leid kiire. Tänan.
Jalutasin, tuli meelde geopeitus ja oligi üks siin samas.
Eesmärk oli Vana Jüri maa-aardeni jõuda, aga tegime siin ka kiire peatuse. Karp oli hästi varjul ning kergelt leitav. Aitäh!
Punkritesse üldiselt ei roni, aga päikeselise päevaga võis väikse erandi teha. Aitäh!
Punkris käidud. Tundus küll rohkem vana maa-aluse keldri moodi. Tänud peitjale.
Muu Käsmu kõrval polnud liiga palju ka punkrisse pugeda. Aitäh neile, kes aarete hooldamisega tegelega jaksavad!
Kohale jõudes oli punker juba hõivatud. Kokkuvõttes ei teagi, kas mugud või mitte. Mina introverdina ei suhtle ja ootan, kui teised on lahkunud. Logiraamatu viimane lehekülg on täis aga leidsin eespoolt praktiliselt tühja ja kirjutasin sinna. Põgusal sirvimisel tänase kuupäevaga logi ei tuvastanud.
Mööda randa jalutades sattusime siia punkri juurde. Pärtel-poiss oli käbe otsima ja leidma. Möldisime endid suure vaevaga logiraamatusse, Aga vees ujus luigepaar oma kuue hallisiidise pojaga. Imeilus pilt.
Päev on oalav, aga võtsin ette Käsmu matkaringi, õnneks mere ääres siiski natuke tuult. Natuke sain punkri sisemusega tutvuda, aga varsti oli peidukoht käes. Aitäh peitjale!
Tõime emad, vanaemad ja vanavanaema Käsmuse restorani ja pärast jalutasime metsa all ning nautisime imelist kevadilma. Aare ennast kaua ei peitnud. Tänud!
Natuke sai ringi vaadatud, õnneks kiire leid. Vajab uut logiraamatut, vb mõni nimi veel mahub. Aitäh peitjale!
Väga hea tuulevari. Logiraamat on sama hea kui täis
Igasugused punkrid ja üldse niisugused kohad pole just mu lemmikud, nii et iga kord kui niisuguse külastusega hakkama saan, olen enda üle ikka maru uhke. Nii ka siin. Tänud peitjale väljakutse eest
Ega seal prügi sees kaua olla tahtnud, kuid väikse vihmahoo eest kaitses hästi. Turiste käib siin ringi päris palju. Üks Hiinlane tahtis meilt tead kust küll vaarikaid korjata saaks.
Olles sadula külge kinnitatud rattakoti kasutamisega alles roheline suutsin paar päeva tagasi ostetud kõrvaklapid ilusasti nobeda maise vare lahti- ja tagasipakkimise käigus ära kaotada. Veast sain aru paar tundi ja mõned kilomeetrid hiljem. Ehku peale sai tagasi kiirustatud ning ka endale üllatuseks klapid samblavaiba pealt tagasi lunastatud.
Karp oli lambita leitav. Siin punkris küll varem käinud polnud.
(Geo)kolleeg Mihkel sai konteinerile küüned enne taha, kui ma punkrist sissegi sain. Ehk siis kiire leid.
Viimati sai siin käidu ehk möödunud sajandil klassiekskursiooni ajal. Kivi kuhila ja suured kivid meres on meeles, aga see on ka kõik. Kui silmad pimedusega harjusid, oli leid kiire.
Punkri leidmine ei valmistanud raskusi, aga minu sugune jänku pisut pelgas, õnneks kaaslane ei karda ei hunti, ei tonti, sai logitud. Aitäh
Oli sobiv ilm väikse metsamatka korraldamiseks. See oli esimene aare, milleni jõudsime. Alguses tekitas natuke kõhklusi see sisse ronimise vajadus, aga polnud seal tegelikult hullu midagi. Konteinerit silmasime kohe. Logima hakates tekkis küll korraks nõutus, et oleme me ikka ühed professionaalsed geopeiturid küll. Tuleme metsa eesmärgiga aardeid otsida, aga ei võta kaasa ei kirjutusvahendit ega taskulampe :D. Ja nii regulaarselt. Õnneks oli karbis kirjutusvahend olemas ja saime ikka logitud. Ja valgust näitavad tänapäeval ka telefonid, seega ka sellega saime hakkama.
Taskulambi valgel on kõik ämblikud hiiglased ja nende silmad lausa õgivad sind.. Täpselt nii tundus mulle täna siin ukse peal, kui Dauno logiraamatu mulle logimiseks ulatas. Tänud
Käidud, leitud, tehtud. Aitäh :)
Suve jooksul proovisin paar ühist geotuuri semudega siia suunata, aga miskipärast minu hääl jäi liiga vaikseks. No mis siis ikka, tulin üksi.Siia jõudes tajusin veelgi suuremat tuult kui eelmise Astu Laeva aarde juures. Otsustasin seda siiski trotsida ja asusin poolsaare tippu aaretest puhastama. Siin oli vähemalt hea tuulevaikne toimetada.
Kiire leid, nimi kirja ja edasi. Tänud.
Punkrid eriti ei meeldi, aga aare ise oli heas kohas :) Koht jalutamiseks suurepärane!
Teel Kuradisaarele põikasime ka punkri juurest läbi. Aardekarp sai kiirelt leitud ja logitud.
Oli lõõskava päikese eest korraks jahutuse leidmiseks paras aare.
Peale Viru Folgil Kalamehe Sassi kuulamist läksime Karini lapsepõlveradadele nostalgitsema ja loomulikult tuli ka aarete olemasolu kontrollida. Üllatusega avastasime, et mõne sammu kaugusel ongi üks. Hoogsalt kohale lennanuna, logiraamat võidukalt näpus saabus kurb tõdemus... mitte kummalgi pole mitte midagi, millega kirjutada kannataks. Auto oli kaaaaaaaaaaugel, kaugel. Pakkisime raamatu nukralt karpi tagasi ja tegime häbelikult vehkat. Nädal hiljem olime uuesti platsis koos parajaks saetud pliiatsiga. Nimed läksid kirja ja pliiats jäi karpi järgmisi leidjaid ootama. Tänud peitjale!
Aarde peitmise aega vaadates olime päris kindlad, et oleme siin kindlasti käinud ka siis kui see aare juba olemas oli, aga ei suutnud meenutada, miks me seda varem juba leinud ei olnud. Nüüd aga sai punkris käidud ja see viga parandatud. Aitäh.
Leitud logitud. Jätsime olafi magneti ja võtsime papagoide kleepsu.
Kohe peale meid tuli üks pere, kes kõndis päris otsustaval sammul ka sinna punkrisse. Korra tekkis isegi mõte, et tegemist on teiste geopeituse mängijatega. Aga neil oli plaanis hoopis seal ukse ava ees pilti teha
Ega sellised punkrid just lemmikud pole, aga see leid tuli õnneks kergelt. Aare korras, aitäh!
Rahvast liikus ilusa ilmaga palju, aga nimed saime märkamatult ikka kirja. Aitäh!
Suur aitäh kenat kohta tutvustamast! Polnud sellele mereäärsele rajale varem sattunud.
Kuna koht oli teada, tuli leid kiirelt. Tänud peitjale!
See punker nägi küll rohkem hariliku keldri moodi välja :) Tänud!
Olen päris palju Käsmus käinud, nüüd vormistasin ka selle aarde ära. Viimaks. Aitäh!
Kuradisaarelt tagasi tulles külastasime ka punkrit. Tänan.
Mõnus kelder. Üldse on Käsmu omamoodi lahe. Jäime hiljaks ja jäätisekoht pandi just kinni. Siis vaatasime mere poole edasi, kuid kell oli juba 9 õhtul ja otsustasime, et las see Kuradisaar jääb edaspidiseks. Seega ronisime keldrisse ja oligi hea koobas
Õues oli jahe. Peale punkrist tulekut oli õues jälle mõnusalt soe. Aare jäi mõnusalt kiirelt silma.
Peale geosündmuse lõppu mõnus varahommikune jalutuskäik. Leidmiseks läks siiski mõned minutid aega. TFTC!
Kui linnud olid nähtud ja hommikukohv joodud, siis oli paras aeg tulla siia jalutama. Aare end kaua ei varjanud.
Tänud!
Siin läks õnneks kiirelt.. kui Priit oli pesa leidnud olin nõus sisse astuma ja logi kirja panema. See jäi Palganeeme retke viimaseks aardeks ja peale maa-aarde pildi klõpsu oli aeg Käsmult lahkumiseks. Tänan.
Käsmus juba 12 aastat olnud, isegi punkri olemasolust teadlik ja väljastpoolt vaadeldud, kuid sisse astunud ei ole. Nüüd siis ka siin käidud :) Mõlemad logiraamatud täis, ei olnud kiirelt ka käepäraseid vahendeid, et uus meisterdada.
Prantslannal oli soov Käsmu poolsaare 14-kilomeetrine matk ette võtta. Et aga vahetult enne teele asumist külavahel tuttava armsa vanaprouaga kokku saime ja ta meid kindlaks ajaks soojale õunakoogile kutsus, jäi kõnniplaanist järgi pool. Seda rahulikum oli otsida ja logida. Aitäh peitjale! Kook aga pärast sulas suus:)
47, 1/7. Tulime Kuradisaarele jalutama ja tee peale jäi minule leida veel punker ka. Mõnus simpel, aitäh Liis :).
Minutike otsimist ja oligi karp näpus ja nimi kirjas. Tänud peitjale!
Tegelt plaan oli minna üht teist aaret otsima, aga avastasime, et see ka võtmata. Seega kiire peatus ja leitud. Täname.
Minul üldiselt on kombeks teha ühte asja korraga, aga Marttil mitte. Seega oli ta välja vaadanud rogainirajale jäävad aarded. Selle aare võttis tema ka välja ning pani nimed kirja, minu panus on virisemine, et me ei jõua piisavalt kiiresti edasi. Aitäh aarde eest.
Kui tuli teade, et asutuse rogain toimub Käsmus, sai kohe üle vaadatud ka piirkonna aarded ja tehtud esialgne plaan. Läks aga nii hästi, et aarded jäid kõik ilusti rogaini teekonnale. "Punkriga" läks veel nii hästi, et punkt oli otse aarde kõrval. Võtsin kaasa võetud lambi välja ja kohe hakkas ka aardekarp silma. Esimene punkt ja aare võetud. Tänud peitjale.
Sarnased hooned, sarnased peidukad. Oma tuli oli kaasas ja logi sai kirja. Lisasin uue logiraamatu, vana jäi sinna alles. Aare heas seisus.
Mõned aastad tagasi kui siin Käsmu poolsaare tipus olin, siis vist isegi piilusin sinna hoonesse sisse. Vaevalt, et see aga punker on. Ei peaks see granaadi plahvatuselegi vastu. Pigem ikka kelder kus mõni piirituseärikas oma naise tehtuid moose hoidis ja talveks kartulit varus. Aarde leidmine käis väga kiiresti. Logimiseks pidi vaatama kõik logilehed läbi ja otsima piisavalt tühja ruumi, et mahutada kuupäev ja kaks nime. Aitäh!
Suure kivi kuhja juurest jäi silma ka punkri avaus, mida uurima suundusime, sai tehtud ka kiire kontroll geopeituse lehelt ja näed, oligi aare ka peidus. Kirjutusvahend ununes aga autosse, seega improviseerisime natuke logi kirja panemisega ;) Aitäh
Olime Triinushkiniga Käsmus seenel/metsajalutusel ning mõtlesime punkrit uudistada. Oli see vast kiire leid! Seletasin Triinule, milline aare peaks suuruselt olema ning millised näitajad sel on, kui juba ta ütles, et kas see väää? Logi kirja ja Kabelimäele, imelised kukeseenelühtrid korvis. Aitäh peitjale!
Mõnusa jalutuskäigu esimene aare. Tänud!
Mõnus jalutuskäik Käsmus ja lihtne leid. Aitäh peitjale! Aare oli korras!
Käsmu on äge koht. Võib-olla liiga turistikas, et pikemalt püsida, aga läbi sõita on alati huvitav. Vaevu sain auto pargitud, kui üks lahkuja tuli uurima, kas ma olen kohalik. Pole aimugi, millest tal selline mõte tulla sai.
Jalutajaid oli palju, aga punkrist ei paistnud keegi huvituvat. Naaberaaret otsides sai ka veidi siia piilutud, aga siis veel siin aaret polnud. Nüüd sai nimi ilusti kirja ja teistpidi läbi küla sõidetud. Oli tore, aitäh!
Leitud. Logiraamat vajaks väikest minigrippi: niiske mereõhk teeb paberile liiga.
Punker oli viisakas ja esimese korraga sai mööda mindud. Karbis oli 4 logiraamtut, üks oli täis ja teised poolikult täidetud. Tundub, et turistid logivad kõikidesse raamatutes korraga ja suvalistele lehtedele. Mõnda aega ei tohiks probleemi olla.
Hea, et taskulamp ikka kaasas oli, muidu vist poleks leidnud.Logiraamatut andis ikka tükk aega uurida, ennem kui sotti sai kus see viimane logi kirjutatud oli. Aitäh.
Kottpimedus. Parkisime auto ära ja vaatasime, et meile tuli vastu viieliikmeline kamp. Albertol läks nägu särama - hispaanlased, vähemalt hispaania keelt rääkivad inimesed. Ta ütles, et selle 7-8 Eestis oldud kuu jooksul pole ta hispaanlasi praktiliselt kuulnud ja nüüd jalutavad lausa viiekesi kuskil pärapõrgus vastu. Aga nüüd aarde juurde. Punker avaldus kiiresti, sisse minna Alberto eriti ei tahtnud aga siiski taskulambiga tuli. Aarde leidsime kiiresti ja suureks üllatuseks oli karbis lausa mitu logiraamatut. 2015. aasta logiraamatus oli ruumi küllalt, sinna kirjutasin ka meie nimed. Ning lisaks oli seal ka mikro-logiraamat pandud. Mõttes oli korraks minna ka palganeeme aarde juurde aga oli liialt pikk maa kella 22-23 ajal. Seega saab öelda, et laupäev oli edukas - 6 leidu ja 4 mitteleidu. Pealegi värske õhk ja jutuajamine kolleegiga. Tänan peitjat Käsmule kutsumast.
Ilusa ilmaga leitud ja logitud ning liikusime edasi matkarajale. Lootsime, et ehk kannatab ka Kuradisaarele jalutada, kuid pole seal jääst haisugi. Täname peitjat, jätsime ränduri.
Plaan oli Vanale Jürile järgi minna aga ei õnnestunud. Lootsime, et vesi on jääs ja saab kuiva jalaga üle, aga laine loksus kaldasse. Aga tühja käega me Käsmust ei kahkunud. Öine piknik sprottidega andis punkrile fiilingut juurde.
Kiire leid! -15 kraadine lumine jalutuskäik poolsaare tippu.
Loll saab kirikus ka peksa. Pikk päev seljataga ja arvuti aku tühi. Käisime Kuradisaarel ära ja mälu ütles, et järgmine on Kabelimäe. Sai seegi logitud ja siis üldist aardekaarti vaadata. Kurat küll, aga kui juba siin oleme, siis läksime ikka tagasi ja logisime ära. Ega see ekstra 700 m. halba tee. Tänud!
Punkrist kõndisime enne Kuradisaarele minekut mööda, aga kuna varemleidnud tahtsid kiirelt saarele jõuda, siis meid kohe otsima ei lastudki, vaid pidime külma kõhuga edasi sammuma. Tagasiteel tegime Kalmeriga võidu punkrini ja noppisime aarde kergest peidukast ära.
Aitäh peitjale :)
Ruum oli kitsuke ja aare aimatavas asukohas. Aitäh.
Loogilises kohas ootas aare.Täname peitjat.
Viimne leid augustis. Aga õnneks leidsin hiidkukeseene otse aarde kõrvalt ka.
Leitud kiirelt. Britt - 110, Simon - 58, Lukas - 49
Tegelikult oli täna rohkem nagu seenekorjamise päev aga paar aardeseent jäi kah tee peale mis tuli ära logida. Tänud peitjale.
Teel punkrini tuli igasugust rahvast vastu ka üks arg koer,kes hirmsasti kartis kui ma talle lammas ütlesin.No oli ikka lamba moodi kutsu küll.Veidi sai ka raja kõrvalt seeni krabada ja olime jõudnud punkrini.Millegipärast arvasin et peab lähenema metsa poolt,aga Raul kutsus mind varsti õigesse kohta.Rändur tuli kaasa,et järgmisel pühapäeval Helsinki sõita.Suured tänud peitjale.
Folgi kontsertide vahelisel pausil sai korraks punkrit uudistamas käidud.Aitäh peitmast!
Teine aare. Jälle läks lihtsalt ja esimesest näpitud kohast vaatas aare vastu. Peale seda, kui logitud sain ja välja punkrist ronisin, läks üks teine tädi telefon käes sinna sisse. Välja tuli ta sealt väga kiiresti, nii et ma ei olegi enam kindel, et ta geopeitur oli.
Tänud peitjale.
Mugu rohke koht. Aare ise õnneks varjatud paigas. Leitud, logitud.
Tore matk vahva kambaga Kuradisaarele, tagasiteel kiire leid, et mitte teistest maha jääda..;)
Esialgu sissepääsu juures seistes ja teisi järgi oodates küll ei tundunud, et sinna sisse tahaks minna, aga kui lõpuks sisse ikkagi mindud sai, polnudki teine nii kõhedust tekitav. Aarde leidsime üsna ruttu.
Tänud peitjale, väga ilus mets isegi maasikaid sa tütrele nopitud ☺
Nii ilus jalutuskäik kuna vihm tegi vahepeal puhkuse. Aitäh peitjale!
Matka algusesse väike motivatsioonikilluke. EVEJ
Taaskord sai veendutud, et elame ikka ühel äraütlemata ilusal ajal. Tänud peitjale. EVEJ.
Meie mõnusa kollektiivi juunikuu matkapäev tõi meid Käsmu poolsaarele. Kõigepealt käisime meremuuseumis ja kuulasime muuseumi peremehe Hr Aarne Vaigu huvitavaid lugusid. Soovitan! Edasi asusime poolsaare matkale. Üks väiksem grupike (26,66% töötajatest on geopeiturid) tegi matkal ka lisapeatusi:) Esimene peatus oli Käsmu punkri juures. Suured tänud peitjale!
Kivilt kivile hüpatud, adru haisu nuusutatud, kivi hunnikusse visatud, luiki imetletud, aare logitud. Ainult lutsu ei visanud seekord. Põhjarannik oma sammaldunud rändrahnude, mere ja männimetsadega on võrratu :) Aitäh peitjale!
Sellel poolsaarel olen kunagi varemgi aardeid otsimas käinud, aga tänu uutele aaretele on alati tore taas tulla.
Matkarada pakkus uusi üllatusi, paistab, et asi on arenenud ja näiteks seda kivihunnikut polnud ma küll varem näinud. Ei tea kuidas see võimalik on, aga no mitte ei mäleta.
Aare tuli välja viisakast kohast ja logi sai kiiresti kirja. Aitäh, tuleme varsti uuesti! :)
Jalutasime kauni tiiruga punkrini. Ilus koht ja kiire aardeleid.
Käsmus olen ikka mitu korda käinud, aga külast välja poolsaare tipu poole pole veel sattunud. Ilus koht ja hea pikk matkarada siit algamas, tekkis lausa kiusatus siia teinekord tagasi tulla ja see läbida. Aitäh, aardega kõik kombes.
Ilus ilm, ilus koht, ilus mees, ilus jalutuskäik...lõpuks ka ilus aare. Aitäh!
Ei mäletanudki, et seal selline punker on, olen vist alati mere poole vaadanud. Tänud peitjale!
Päike hakkas loojuma ja jalutuskäik poolsaare otsa oli eriti ilus. Karbike tuli ka kähku välja, jäi aega pikemalt kolada. Käsmu on üks armas küla!
Oma ringsõidul Põhja-Eesti poolsaartel otsisime spontaanselt aarded, ning kõik ka leidsime. Eriti kiire ja kerge vaevaga erinevalt varasemast ajaloost. Korralikult ehitet ja ilus keller!
Bussitäis mugusid vist mõtleb siiamaani, miks meid ilusa rannaääre poole ei tõmmanud...
Olen seal mitumitu korda käinud, nüüd siis mõtlesin, et otsiks aaret ka. :) Tänud!
Kuna Mirjam magas, jäi Merike autosse. Erilist usku leidmisesse polnud (ilmselt tingitud hiljutisest Valge maja kogemusest). Sihtpunktis oli kõik väga lihtne. Aitäh ;)
Aare leitud, väga osavalt peidetud. Tänud peitjale.
Tagasiteel saarelt mõtlesime otsida veel aardeid, kuigi oli juba pime. Punkris ehmatas meid alguses nahkhiir aga aare leitud ja korras. Seekord leidjaks Erkko.
Päike ei olnud veel päriselt tõusnud, niisiis vaatamisväärsust uudistades lülitasin lambi sisse ja ehmatasin järgmisel hetkel kui punkri lae all hakkas miski ägedalt liigutama. Nahkhiir muidugi, küllap ehmatus oli vastastikune, igatahes paari tiiru järel tuiskas ta välja, aardekarbi leidsin kohe pärast seda. Arvestades läheduses asuva maa-aardega ja ühe päeva pärast lõppeva järjekordse GC suveniiri püüdmise võimalusega, kleepisin kaane siseküljele Mega-Geojaanipäeva reklaamkleepsu. Kaasa viisin prügiks kvalifitseeruva kasutatud Viru Folgi pileti.
Sukeldusin pimedusse ja kui silmad olid harjunud võtsin välja aarde esimesest vaadatud kohast.
Veeretasime end kohale, et kuiva jalaga Kuradisaarele minna. Ega siis teepeal olevatest aaretest ka saanud niisama mööduda :D
Miks peab ikka ja jälle kõik keerulised kohad üle vaatama, selle asemel, et aare loogilisest kohast kohe välja võtta?
Ehmatasime üht vaest nahkhiirekest, aga aarde leidsime ruttu. Tänud peitjale!
Olin mööda rannikut pungipeolt tagasi sõitmas ja polnudki plaani aardeid otsida. Olid küll mõned kohad välja kirjutatud aga ei viitsinud sellega tegeleda. Ilusa ilmaga sai jalutatud mere äärde ja korraga jäi üks punker vaatevälja. Äkki tuli meelde, et üks aare sellist nime kandis. No põikasin sisse ja polnudki vaja kaua otsida kui aare end kätte andis. Nii et üks plaaniväline leid kirjas.
Hea on sealkandis alati olnud jalutada. Nüüd siis aardepärast ka tegime asja. Leiuga kaua aega ei kulunud. Tänud peitjale.
Võtsin igaks juhuks paberit kaasa, aga keegi hea inimene oli juba jätnud.
Peale üritust Heategevuslik rattasõit Käsmu, mis kulges väga hoogsalt ja oli lubatust 10 km pikem - plaanisime meie veel mõned aarded otsida. Elamus oli äge, ilm oli super ja meeleolu nii ülev, et oleks võinud selle soojaga ilmselt ka linna tagasi sõita. Selle aarde juurde pääsemiseks nägime eriti palju vaeva, kuna Viru Folgi tõttu oli Neeme tee suletud ja sisse pääses ainult piletiga. Folgile me aga minna ei plaaninud. Murdsime siis kusagilt läbi metsa koos ratastega, kuni juba mingile mõistlikumale matkateele jõudsime. Metsas olid suured mustikad, mul oli karbid ka kaasas. Korjasime need siis kah juba mammusid täis. Logiraamatusse sai ilmselt punase pastakaga nimed kuhugi surutud - ega seal jah ruumiga laiutada polnud. Territooriumilt välja pääsemisega raskusi ei tekkinud. Tänan! Hea on head teha!
No arvatav punker oli teada varasematest kordadest, nüüd jalutasime kohale ja logisime, mis oli tegelikult keerulisem kui leidmine, sest logiraamat on tõesti pilgeni täis. Tänud peitjale!
Uks oli alguses kinni aga sisse minnes aitas intuitsioon õige kohani. Logiraamat oli üsna täis aga meil polnud paberit ka kaasas. Kes on sinnapoole minemas, võtku logipaberit kaasa.
Ilusa rattasõidupäeva viimaseks jäänud aare. Võsult läbi sõites hakkas vihma tibama ja korraks tekkis teema, et kas üldse hakkame Käsmu poole keerama. Kuid selle aasta suvi on meid kõvasti karastanud ja üks suvevihmake ei tee enam liiga, eriti kui mõnus pesapaik peale seda ootamas. Nii me siis Käsmu vahel neemeotsa poole sõitsime, samal ajal kui kõik teised sealt rannast vihma eest putku panid ja meile vastu tulid. Ainult kõige tugevamad ja vastupidavamad jäid. Leidsime punkri eest infotahvliga tutvumast ühe norra perekonna. Neil olid tugevad kummiülikonnad seljas ja nemad oskasid ka meie vihmast ilma täiega nautida. Asjatasime siis meiegi selle tahvli ümber kuni nad edasi liikusid ja meie aaret otsima saime asuda. Ja teate mis, kui aare käes, siis tuli jälle päike välja ning kuivatas kõik vihmapiisad ning sõit tagasi suvituskohta kulges jälle suviselt päikese soojas. Tänud aarde eest! loodan et kuupäev sai õige, see päev oli õige ammu :)
Punker või siis mitte, kes seda teab. Aga kuna suvepäevad toimusid lähedal ja see koht nägi kaugelt välja nagu koht aarde peitmiseks.... Sai see karbike leitud väikese otsimise ja geopeituse tutvustamise käigus. Aitähh.
Nimi ütles gepsutagi kõik ja leid tuli normaalse kestvusega otsingu järel loogilisest kohast. Aare korras. Aitäh taaskord Käsmu kutsumast, seekord sai Meremuuseumi kah kaetud. Küll on ikka palju välismaalasi sellel ajal siin kandis.
See oli nüüd küll imelihtsake. Läksime sisse, natuke valgustasime ja anomaalia hakkas silma.
Me täname!
Seda objekti on korduvatel Käsmu külastustel ju nähtud ka. Aga et kohe punker... Tegelikult oli täitsa mõistlikult peidetud. Tänud.
Hommik algas Oandu lõkkeplatsil lõppevas vihmasajus. Vaatasime masterplan'id läbi ja otsustasime, et Laukasoo laugas ning Älvi jäävad ootele, kuna polnud kindel, kummale poole ilm läheb. Et prooviks hoopis Käsmu matkaradadest midagi keskmise pikkusega kombineerida. Lõin oma uhked punased läikkummikud jalga ja matk Palganeemele võis alata. Selle algusesse jäi Käsmu punker, mis tuli üle vaadata. Peagi saime nimed kirja, täname näitamast.
Suvi Käsmus on tõepoolest kirev- mugulasi on igat mõõtu, õnneks on punker kenasti varjline koht, kus saab logi kirjutamise võrdlemisi rahulikult ära toimetada. ja nii ka juhtus- ja tehtud ta sai :)
Selle lühikese ja sooja suve üks päevadest, mida ma tööl veetma ei pidanud. Ja tundub, et paljud teisedki olid tulnud mere äärde seda üürikest sooja ja päikest nautima. Teisipäeva kohta oli rahvast kohatult palju liikvel. Oli entusiaste, kes isegi päikest võtsid. Olid koerad, suured ja väikesed, kes olid oma peremehed-naised jalutama toonud, olid lapsed ja vanaemad. Aga geopeitureid nende hulgas küll polnud, sest mitte keegi ei astunud punkri poolegi. Vaatasid vaid kaugemalt, et ei tea, mis kelder see seal on, kuid seda kaht sammu ei tehtud, et uurima tulla. Ja polnudki vaja, meil seda rahulikum.
Aare leitud, nimed kirja pandud, laes olnud konksud imetletud, oli aeg lips sirgu taas siluda ning päevavalguse kätte tagasi tulla.
Soe oli...
Aare korras! EVEJ
Väga ilus ja kaunis koht. Väga meeldiv kogemus! Kindlasti tagasi, sest avastamist jagub!
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Seekord siis siinkohas tähistmas oma 2 a möödumist geopeituse algusest meile. Polnud jah olnud seni asja sellesse kohta sisenemiseks, nüüd oli, Vaja oleks uut logiraamatud. Võtke keegi mõni logimisleht kaasa. Meitel olid need otsakorral
Suvine Käsmu on ikka nii ülerahvastatud, et parkimiskohtagi oli raske leida. Muidu kena, nagu ikka :)
Oli asja Haljala kalmistule ja otsustasin väikese georingi ka teha. Käsmu sai esimeseks väljavalituks. Maastik oli vahepeal muutunud. Kõrgete mändide asemel oli nüüd tunduvalt madalam ja tihedam haljastus. Ma olen rohkem männiusku. Punkri juures oli olukord õnneks endine. Seekord oli mu geokogemus kiireks leiuks piisav. Aga aitäh ikkagi! Evej.
Seda aaret tulin otsima koolituse kohvipausi ajal. Uudishimu oli suur, kuna olin 06.12.14 ümber Eesti matkal roninud just sellesse punkrisse külma tuule eest varju ja väikse lõuna teinud siin. Siis ei teadnud ma geopeitusest veel midagi. Geopeitus tuli minu ellu täpselt 2 nädalat hiljem. Kui nüüd aarde leidsin oli äratundmine mõnus. Mäletan, kus kohal ma istusin. Ja see oligi täpselt aarde kõrval. Tänud.
Käsmu on alati ilus, tuleme siia rõõmuga. Noored korraldasid perele kultuuripäevad. Enne kontserti käisime neemel: otsisime aaret, viskasime lutsu ja nautisime merd.Vesi on sel hooajal kogu aeg kõrge olnud (pidevate ja tugevate tuulte tõttu?), nii et Kuradisaare tee ei paistagi välja.
Aarde asukohta teadsime enne, kuid pidime ootama, kuni 2 välismaalaste gruppi oma uurimisretked ära tegid. Punkri näol on tegemist Palmse mõisa Pahlenite suvemaja keldriga, puust suvemaja põletati vene piirivalve poolt umbes 40 a. tagasi. Võtsime TB.
Tänud aarde eest!
Üle pika aja üks leid. Hea ja lihtne ning ööbimiskohast mõne minuti jalutuskäigu kaugusel. Logiraamatusse panin vist vale kuupäeva.
Kuna Liisil polnud mõtet siia kaasa jalutada, siis ta jäi meid auto juurde ootama. Tegime kiirema jalutuskäigu ja logisime aarde. Nagu Madis kirjutas, siis eemaldasime ebasobiva sisu. Mõelge ikka inimesed natuke! Tänud peitjale kutsumast :)
Väike jalutuskäik mõnusal metsateel ja kiire logi ja tagasi :)
Leid tuli ruttu. Eemaldasime aardest sinna mitte sobiva - toidu (maitses küll hästi, aga selle koht ei ole siiski aare). Aitäh peitjale peitmast!
Otsisime natuke ringi ja siis Merlis silmas karpi oma terava pilguga. Lahe koht. Võtsin rändur Smurfi, aerutaja piilupardi ja jätsin fotograaf krokodilli. Ränduri viin edasi.
Koht oli kohe selge, isegi sai sinna korra sisse piilutud aardepeitmise mõttes. Tana olime Käsmus pärast talve platsis ja ilmselt sadu kordi läbijalutatud koht käis täna kokku aardeleiuga. Rahvast oli seal täna isegi natuke liikumas, mõned tulid Kuradisaarelt, teised nautisid niisama ilusat ilma. Tänud peitjale.
Hurraa, jälle Käsmus. Polegi pärast eelmist suve siin käinud. Tore oli tagasi olla. Kalurikülake oli alles kevadunes. Mööda põhiteed sõites ja aedu vaadates tõdes Marje, et siin on küll tore muru niita. Ma kujutasin kohe ette, kuidas nende lahmakate vahel murutrakatsiga mugav edasi-tagasi paarutada on ;-)
Aardeni jalutasime rõõmsatena. Aarde leidsime ka rõõmsatena. Pärast väisasime lähedalolevat uhket tarekest, pärast mida olime veel rõõmsamad. Seejärel külastasime Vana-Jüri kivi, et sealset maa-aaret leida üritada. Eks näis, kas "leiame" ka, küsimused polnud just selgeimate killast.
Korjasime pisut prahti kokku ja viisime parklas olevasse kasti. Aarde juures on lisaks korralik mägi, õnneks mitte prügimägi, vaid inimtekkeline kivilasu. Sellest oli vist aastaid tagasi isegi jama, et kujundatakse loodust ümber. No tõesti, see kivihunnik ongi inimkonna kõige suurem patt looduse vastu ;-)
Aare korras, evej. Aitäh siia tagasi kutsumast! Koht on superkena. Ja suvel superrahvastatud. Nüüd oli mõnus.
Siin oli täielik deja vu, kuna igast andurist voolas sisse sõnum "ma olen siin juba olnud!". Sellist asja ei juhtu just tihti, et enda teada ei ole ju siin olnud, aga ometi kõik tundus nii tuttav. Pärast geotrippi lahendasin ka mõistatuse - nimelt aastal 1989, kui olin veel väike pägalik, käisin siin koos isaga. Täitsa vahva, mis kõik meelde ei tule. Kui õigesti mäletan, olin täna teine logija. Talvel on selles punkris kindlasti mõnusalt soe, kui väljas on 20 kraadi külma. Tänud!
Mõtlesime Palganeemele minna, aga punkrist eriti kaugemale ei jõudnudki. Mida samm edasi, seda kõhklevaks me muutusime, eriti veel siis, kui nägime, kui kaugel null tegelikult asub.
Punkri aare tuli õnneks suhteliselt kähku, eriti pärasts eda, kui olin vihje ka ette lugenud. Tänud aarde eest.
Punkrist veidi eemal olevat kivikuhja mäletan juba 15 aasta taguses ajast aga seda punkrit polnud varem näinudki. Veits keldri uurimist ja märkasingi kahtlast detaili. Tänud.
Oli neh kelder. Arutasime, kes ja miks pani vana keldri lakke konksud. Kas juba tollal oli moes 50 muldhalli varjundit või äkki riputati nagamanne püksivärvlit pidi rippuma...
GP 1316 / GC 1557
Pole see mingi punker, täitsa tavaline kelder. Isegi vanaorri vanaisa termosekest veel vedeleb seal. Ärge siis keldrit maatasa tehke. Lähedal olev mälestuskivide stuupa saab oma täienduse ikka rannakividest, mitte keldriseinast...
Väike jalutuskäik mere ääres. Mul oli see koht eelmisest Käsmu külastusest täitsa meeles. Täitsa muhe peidukoht. Aitäh!
03/22/2015 Käsmu punker Visit Log A, A, C, D, J, O, G ja K. Juhhei ma sain siin leidjate rivi alustada. Aare oli heas korras. Täname. Tsekkasime üle ka naaber maa-aarde. Eks C lahendab selle logitavaks. Pildid on kividest ja kividega tehtud.
Kiire leid, aga juba on piisavalt palju mugusid liikvel!
Lapsed enam ei jaksanud kaasa tulla, jalutasime siis meie.
Külm tuul tahtis ära võtta, aga mere ja jää näidatud ilusad struktuurid tegid selle käigu kannatuste vääriliseks. Ukse vahelt on ennemgi sisse kiigatud, aga sisse ronida polnud tihanud - nüüd siis oli selleks põhjust. Tänud peitjale.
Selle aardega oli GPSil tõsiseid arusaamatusi. Ei tahtnud ta kohe kuidagi mõistlikku teekonda välja arvutada, sõitsin siis oma mõistuse järgi. Kui parklas käskisin aarde juurde navigeerida, siis soovitas masin teisele poole lahte Lobi aarde juurde sõita ja sealt ujudes läheneda. Seekord otsustasin seda nõu mitte kuulda võtta ja hoopis 400 meetrit mööda teed jalutada. Esimese hooga otsisime valedest kohtadest, siis lugesin vihjet ja asi läks tunduvalt paremaks. Uks oli nii korralik, et esimese hooga ei tulnud selle pealegi, et see võiks mitte lukus olla. Aitäh peitjale.
Nagu juba arvata oli, tuli auto parkida ning jalutuskäik ette võtta. Punker missugune. Aare end kaua peita ei lasknud. Aitähh peitjale.
Peale Teise heinaküüni leidmist põikasime taaskord Metsaoti varanduse juurde. Jupp pusimist oli siin, kuid varandus ei tahtnud seekord end kuidagi kätte anda. Lõpuks muukisid mehed seifi lahti kuid Kaja pakutud abi lõppes verise haavaga . Et hundid ja muud tegelased vere lõhna ei tunneks taandusime auto juurde ja esmaabi karbist sai otsitud sidemerull ja see nõiasõnade saatel ümber Kaja veritseva ihuliikme mässitud. Kuna vigastused ei vajanud kaela fikseerimist, siis jäi esmaabikarbist leitud kaelaside kasutamata, kuigi suur oli tahmine esmaabi kursustel õpitut praktiseerida ;).
Alex ja Bruno said oma ülesandega metsas ka hakkama ning kuna Kaja keeldus tohtrite manu pöördumast siis liikus auto edasi Käsmu poole. Kaja istus autos ihuliige püsti ja jutud ,mis järgnesid olid üks tragikoomilisem kui teine, naerda saime ikka kõvasti. Nii ei pannud Kaja tähelegi ,kuhu me sõitsime, vähemalt nii tundus, sest üks hetk kostus eriti blondilik küsimus, et kus me nüüd oleme ja miks me siin olema :D. Hea , et rool oli kindlates kätes, sest auto sisemus vappus suurest naerust :D. Kui naer lõpuks vaibus olime ka juba parklas. Autost väljudes tahtis tuul kõrvad peast ära lennutada. Pakkisime end sisse ja spurtisime kiirel kõnnakul punkrit avastama.
Minu gps oli 5 km tagasi metsa ära eksinud ja ei suutnud kuidagi sateliite üles leida, kuid õnneks oli suund teada ja paarkümmend meetrit enne punkrit saavutas ka gps taas ühenduse taevalaotusega. Oi kui mõnus tuulevaikne siin punkris oli, saime rahus logida. Tagasiteel tekkis hulgaliselt küsimusi teemal, miks meeldib inimestel otse merekaldal elada kui enamus ajast siin nii tuuline on. Need küsimused jäid paraku vastuseta, sest polnud kelleltki järgi küsida. Aga tagasi auto juurde jõudsime kiiremini kui aardeni, peale päevaseid seiklusi oli kõigis veel meeletu energiavaru peidus, seda tänu mõnusale seltskonnale ja naeruteraapiale läbi kogu päeva :D. Tänud peitjale taaskord Käsmu kutsumast!
See "punker" juba ammusest ajast teada. Meri oli mässlev ja tormine. Meist jäi õhku teema: Miks neile küll selles tuulises paigas elada meeldib?
Läbi akna paistis hommikul ilus ilm olevat, otsustasin, et võtan krantsi kaasa ja lähen vaatan idapoolt mõningaid leidmata aardeid. See sai esimeseks valitud. Auto jäi parklasse ning sealt siis kulgesin koer tamiiliotsas punkrini välja. Kohapeal jõudsin vaid korra vihastada, et spetsiaalselt selle aarde jaoks igaks-juhuks kaasa võetud taskulambi suutsin autosse unustada. Õnneks aga seda tarvis ei läinud. Aitüma peitjale!
Käsmu on korduvalt käidud - oldud koht. Kunagi sai isegi siin pioneerilaagris suvepraktikat tehtud. Huvitav küll, aga pole siiski varem sellele keldritaolisele ehitisele tähelepanu pööranud. Tänud
Leidsime kiiresti, väga vahvad koht.
Tänud peitjale :)
Kui sees, siis sees, eks taskulamp on vajalik jah just autos ja käekotis, mitte siin pimedas aga sai ka telefoni abiga. Ka siin oli Miki käinud, arumaesaa... Tänud, koht väljas ilus, olin siin kunagi ammu käinud aga siis ei teadnud Geomängust muffigi!
Keldrisse ei olnud vabatahtlikult veel kunagi astunud, nüüd siis tänu geopeitusele ja Kristjanile, sai seekord päris sügavale sisenetud ning seal aare oligi. Hiljem imetlesime vaadet, elasime kaasa kalameeste õnnele saagiga seoses ja lisaks leidus igasugust tegevust kividega :). Nautisime hetki. Järgmine kord suve algul, kui kutsub muusika ja suvine olemine :). Tänud peitjale, kes andis taas ühe põhjuse sinna sattuda!
Üks üle aegade emotsionaalsemaid välitöid tahtis mahalaadimist. Ega neid laadimisvõimalusi enam liiga palju ei ole, seega sobis vana lemmik Käsmu imehästi. Teel tegin Võsul ühe ftf'i ka, aga kuna sellega kaasnes pähepeidetud karbi ärakorjamine, siis kirja see kuskile ei lähe. Käsmus käis kõik nagu pidigi, ja olgem ausad, sinna sisse astunud ma seni tõepoolest ei olnud ja ei plaaninud ka. Nii et - geopeitus viib tõepoolest senikäimata kohtadesse. Aitüma!
Tulime külla Jürile, korraks peatusime punkri juures. Tänud peitjale.