Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Teekond on uue (meie) põlvkonna jaoks parim, kuid mitte sobilik ehk noorematele. Teekond koosneb neljast punktist, iga punkt on eelmisest raskem. Maastik 1 kuni 3 ja peidukoht 1 kuni 4.
Esimene punkt on ühe huvitava puu juures ja ka lihtsaim, edasi läheb keerulisemaks: N(-0.000B)° E24.###6A° - otsi sarnastest kohtadest (kaheosaline). Edaspidi võib vaja minna õnne, nuputamist, erilisemaid abivahendeid, kavalust, teravat silma, füüsilist jne...
Läbitava teekonna läheduses on ikka päeviti muguoht, samuti võib seda olla eriti suurürituste ajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 17/274 |
Aarde sildid:
välimõistatus (1), uv-lamp (1), ronimine (1), muguoht (1), ettevaatus_vajalik (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5NGXV
Logiteadete statistika:
14 (42,4%)
19
11
1
0
1
0
Kokku: 46
Aardekontroll kell 22:30-23:00. Aarde asukohas alustatakse ehitustöödega ja aarde kõrval oli ka kaamera. Samuti oli aare ise sealt üldse jalga lasknud.
Taastamisvõimalust selles kohas ilmselt pole. Kui, siis teises kohas ja teisel kujul.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kunagi jäi see aare leidmata, seekord oli mingi jõud ta lausa jalge ette asetanud. Tänud
Käisin kontrollimas.
This is far from over my tiny container friend. Täname peitjat
Tekkis huvi mis kannatuste rada siin otsijatel on. Otsustasin ka algust teha mitteleidmiste jadaga, mis loodetavasti üks hetk lõppeb positiivselt. "Lihtne esimene punkt" hoidis meid kinni juba natukene. Pika otsimise peale suutsin silmad avada ja sain info järgmise vahepunkti jaoks. Autos aga suutsin seda tõlgendada juba mitut erinevat moodi ja ei saanud kvaliteetset koordinaati. Pidasin targemaks jätta edasine kodutööks
Oli väga tore näha, et Tallinnasse tehti aare. Esimene punkt oli ka täitsa põneva puu juures. Aarde kirjeldust lugedes tundus samuti huvitav - nuputamine, abivahendid. Tundus igati väärt aare - ainult kui teostus ei oleks nii kehv. +/- 0.01 ja kõik see muu, mis ei ole loogiline nuputamine ei ole tore, vaid kamarajura minu jaoks. Aga ehk edaspidi õnnestub paremini :) Nime saime kirja tänu järjepidevusele ja sõbra sõbrale.
Kajaliisi juttu on küll äärmiselt ootamatu lugeda. Pole midagi nii negatiivset veel kelleltki kuulnud. Koorinaatide asukohad said parandatud pärast esimeste otsijate saabumist. Esimese kahe punkti täpsus on 1-3m, sest teine koosneb kahest osast. Kolmandasse jõudmiseks on antud Geokontroll, mis näitab 5m täpsusega. Neljandasse jõudmiseks on kolmandas vaja abivahendit, ilma selleta ei saagi. Neljanda punkti ümbrus on siiani korras olnud, täpsus samuti ettenähtud piirides (6-10).
Samuti oleks saanud otse mulle helistada ja oma muresid kurta. Oleks ehk lahenduse leidnud.
Läksime seda imeasja oma silmaga vaatama. Esimene punkt tuli lihtsalt. Autos matemaatikat tehes ei saanud aru, miks koordinaat auto alla tuleb. Tiirutasime, tegime esimese kõne sõbrale. Saime teise punkti leidmiseks mingi asja, millel puudus igasugune loogika. Milline X? Mis Y? Teine kõne sõbrale. Aitas niipalju, et saime konkreetsed numbrid neile xy taha. Loogikat selles ei olevatki, ütles sõber- peab lihtsalt proovima, mis sobib. Et siis nagu mismõttes? Kolmas punkt. Lootsime, et läheb paremini. Hea lootus seegi. Kokkuvõtvalt sõltumata abivahendist ei näinud midagi. Kõne sõbrale. Konkretiseerisime punkti. Koht oli, edasi aitavat infot mitte. Selgus, et sõber ka ei leidnud aga sai koordinaadi eelmiselt sõbralt. No miks teha punkt, mida ei abivahendi ega abivahendita leida pole võimalik? Akende all poste- väravaid poleerida publiku pilkude all võib mõnele tõepoolest meeldida. Lõpp. Koordinaatidelt ei leidnud midagi. Müür oli muidugi vaatamisväärsus omaette ja selle ees sitahunnikud võrdsustusid nüüd juba kogu teostusega. Üheltmaalt aitas. KÕNE SÕBRALE! Kirjeldusest selgus, et aare asub kuskil seal selle küljes, ainult, et koordinaat on 15m mööda. No palju õnne. Olime lõpule vähemalt lähedal ja võis redeli kokku panna. Telliskivirahe jäi seekord kaela sadamata. Võtsime topsi ilma abivahendita välja. Logisime emotsioonivabalt. Punkt. Tegemist ei ole GP-le väärilise teostusega. Aga et saada aru millised aarded on kvaliteetsed, on vaja ka selliseid. Masendav. Tuju on läinud, ehk järgmised toovad mängutahte tagasi. Aitäh. (kuna silte enam panna ei saa, lisan siia: Ei soovita). Annaks jumal, et gp oma uue põlvkonnaga selliseks nagu see teostus ei muutuks.
Kallis päevik. Kätte on jõudnud kolmas kuu, mil ma taas siinsamas olen. Vahepealne on möödunud normaalselt. Midagi hullu ega ka erilist pole toimunud. Ahjaa, vahepeal käisin end mujal külmas tuulutamas, aga ka seal ei leidnud ainsamat Eestimaa aaret. Tulin siis tagasi, et tunda siin samasugust kaotusevalu. Täna on olnud muidu tore päev, seepärast tulingi vihmase ilmaga siia seda lõpetama. Ei, mitte elu, vaid päeva. Narr on siin pimedas ja vihmas tola mängida. Varsti tahaks küll juba elu kallale kippuda. Mulle aitab. Aitäh, head ööd!
Nädal läinud, uued tuuled. Vahepeal on edusamm olnud - kolmas punn sai virtuaalselt alistatud. Täna siis eelmised haavad lakutud, võisime kohapeale tulla, et uued saada. Nii ka läinud. Lisaks kolmanda punkti peilimisele, kirvetasime ka lõppu, aga "kaua sa oma kassi seal otsid". Asi ants, las liguneb, mädaneb või hallitab veel vähe. Teine kord uue rootsi riistaga tagasi. Koht üllatab alati.
Kirjelduses teise punkti mõistatuseosa muudetud seoses uute algkoordinaatidega.
No selle aarde näol on vist tegemist tõesti uuema põlvkonna aardega.
Nüüd täna oli mul siis teine külastus nullis. Tänu parandatud koordinaatidele õnnestus mul esimeses punktis ikkagi vajalikud numbrid üles leida. No jah, aga mis siis edasi? Sisaliku loogika on minu jaoks täiesti arusaamatu, no ma kohe üldse ei jaga matsu. Ei Tiigiveski juures, ega ka siin. Vahepeal nagu midagi koitis, aga ei. Ühe tuletuse järgi käisin nullist juba ~400m kaugusel üht objekti vaatamas, aga kohale jõudes sain aru, et ikka tiba valesti olen vist asjast aru saanud.
Jõudsin nulli tagasi ja hüüdsin nooremat põlvkonda appi. Nooremal põlvkonnal teine punkt leitud, lunisin väikest vihjet. No tegelikult vihjati mulle lõpuks kohe päris palju, isegi niipalju, et ma arvasin ennast õiges kohas olevat. Ja siis ma otsisin, oi kuidas otsisin. Ja ma ei leidnud, kohe mitte ei leidnud. Kohe päris piinlik oli, topitakse ninapidi aardesse ja siis ma lihtsalt ei näe noh. Ja minust see teine punkt hetkel leidmata jäigi. Aeg sai lihtsalt otsa. Mul polnud isegi peeglit kaasas (mis mul alati igaks-juhuks taskus on), võib-olla oleks sellega seal midagi teha olnud, mine tea. Igatahes mingil päeval lähen ma sinna peegliga tagasi.
Aga vot kuidas täpselt nendest nullist saadud numbritest teise punkti koordinaadid tuletada, seda ma nüüd päris täpselt ei teagi, peab vist kuskile nurga taha arenema minema. Ja kui juba teise punkti leidmine minu jaoks nii raske on, kuidas ma siis veel lõppu loodan jõuda??
Alguspunkt jäi lähedusse, käisime kiikamas. 0-platsile jõudes hakkas telefonikõnesid sisse sadama kord ühele, kord teisele. Telefoni otsas vestlusi pidades me siis natukene vaatasime ringi. Toksisime saapaninaga kive, vedasime sõrmega porilombi pinnale jutte, ladusime ritta vettinud prahti, ronisime mobla masti, kaesime kanalisatsioonikaevu kaane alla jne. Tavapärased geopeituri tegevused, teate ju küll.
Läksime lõpuks ikka minema, sest keegi enam ei helistanud meile. Pealegi olid mul lapsed ulapeal ja autos vedeles mingi silindrikujuline ese, mis oli vaja kuhugile tagasi sokutada.
Vot ole siin siis nüüd nagu ajarändur oma mitteleiulogisid kirjutades. Tagasisokutamise jutt on juba ammu ühes teises logis üles tähendatud.
Vist teine katse. Kirvetasime ei teagi, kas kolmandat või viimast punkti. Ei leidnud kumbagi. Siis tuustisime teist, peitja ja punt noorsande tuli õnneks peagi kampa. Leidsimegi karja peale teise punkti. Kolmandat ei hakanud kohapeal välja jaurama, sest tuul puhus kõvasti ja viis linnast minema.
Eks see UP2 ole selline pisinahutamise värk, mitte ühe korraga ja kõvasti - käid korra kohapeal, saad kergelt tappa ja lähed koju haavu lakkuma. Varsti jälle tagasi, kui kolmas punn pihtas-põhjas on.
Seekord ei leidnud aga ega siis midagi, varsti järgmisele katsele.
Raport: 2 esimest punkti leitud, parem ikka kui mittemidagi! Tänada veel ei saa, käin enne mate järelaitamistunnis ära...
1) Aarde null-koordinaatide täpsustus: N59.427064 E24.764397
2) Aarde teise punkti leidmine uute koordinaatidega: N(-0.000B) E24.###6A
3) Teine punkt taastatud paremal kujul. Tänud alexile.
Kahest esimesest punktist saime info kätte, nüüd peab edasi mõtlema mis sellega peale hakata. Teine punkt vajaks parandust aga Priit vist juba orgunnis kohapeal midagi.
On ikka ikaldus selle aardega. Kui GPS näitab sihtkohani alla 10 meetri, siis pole kindlasti mõtet otsida, sest sellistes kohtades pole midagi. Loominguliselt lähenedes paar punkti siiski tulid. Kui paranduse sisse viisin, siis sain ka kolmada punkti geokontrolli roheliseks, aga abi polnud sellestki eriti, sest ei leidunud seal vajalikke asju. Vahepeal saabusid abijõud ja saime teada, kust on juba hoolega kontrollitud. Kui lõpuks aare silma jäi, siis kättesaamine oli juba vormistamise küsimus, sest sobilikke abivahendeid oli lausa mitu. Ju ma ikka liiga vanast põlvkonnast sellist asjade jaoks.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Pärast leidu ja logimist panna aare samasse kohta!
Juhusliku läbisõidu-kontrolli käigus avastasime, et aare oli asukohta vahetanud kes-teab-mis põhjustel. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Mugudega probleeme polnud, logima ka ei pidanud - ei leidnud seekord.
Vihmaollus sadas taevast alla, aga ega see siis peitureid toas hoia. Ei hoidnud ka üht titemammat, kes mingi aeg meid piidles ja siis haihtus . Mammu ehitas endale varda ja nii said kõik näha, kui osav on uus põlvkond, lehed läksid nagu iseenesest varda otsa :D. Aga ega see varras meid rohkem aidanud, peletas vaid Mammu igavust. Nägime lõpuks ka vajalikku ja siis oli mõistust tükiks ajaks vaid noorimal , kes teatas, et vot nüüd tahaks süüa. Aga süüa es olnud ja lõpuks saime kuidagi mingi mõttepoja ja teatud mööndustega sobis see ka. Mõttevoorus pommitasime natike geokontrolli ,kuid nina vedas ikka ise meid õigesse kohta ja seal saime ka tule roheliseks. Mnajaa, nüüd tuli mul meelde, et mul on ju süüa ;). Pole küll tahetud kukekommi, kuid taskus on paar lutsukat, need sobisid ka ja kui üks lutsukas otsas, siis teise otsimine võttis kauem aega kui mõne aarde otsimine ( no tead et on, aga no ei leia- jopel on juhtumisi liigpalju taskuid). Kui lõpuks see lutsukas üles sai leitud avastasin lähedusest ka väga karastunud vanema põlvkonna esindaja, brrr... Aga meie liikusime juba edasi.
Ja siis nägime kuidas uus põlvkond vanemale põlvkonnale ärtusti ära teeb :D. Mammu võttis aarde salamisi peidukast välja, vanem generatsioon aga muudkui arutles: "vaataks sinna , uuriks sealt" :P. Aga õnneks on noorsugu hästi kasvatatud, kaua ta meid ei "kiusanud" , näitas oma leidu :D. Väike neiu pani oma nime ise kirja ja teised panin siis mina. Ja vihmaollus ei kavatsenud ikka veel tilkumist lõpetada...
Nujah. Iseenesest on see ju sümboolne, et uus põlvkond paneb aarde staadioni juurde, mis kunagi kandis Komsomoli nimel. Kutsuti ju komsomoli - kommunistlik nõukogude noorsugu - omal ajal meie tulevikuks, partei reserviks, milleks veel. Aga et see uus põlvkond just selliseid tühermaid mööda peab käima ... Isegi mõistlikku logi ei oska selle kohta kirjutada. Koordinaadi komakohtade hulgaga on ilmselgelt üle pingutatud, eriti arvestades, et asjadel on paras loks sees. Ja tänase koerailmaga, kus gepsulevi jääb vihmapilvede taha kinni, veel eriti. Muu on nigu on, mõne koha pealt lihtsamalt, teise koha pealt roomajate teatud kehaosade abi läbipääsuna kasutades, lõpus hoopis päris noore põlvkonna abil, aga nimed said kirja.
Numbrid käes, oli aarde leidmine mõnus.
Tänud peitjale :)
Võttes arvesse esmaleidnute infot ja käinud ka ise kohapeal kolmandas punktis esmaleidjatega kohtumas, liigutasin 3. ja 4. punkti 10m edasi. Seoses sellega tuleb teises punktis leitud E koordinaatidele lisada 0.01. Kohapeal on ka kolmandas punktis vajalikud muudatused tehtud.
FTF kell 18:20. Aega võttis, aga asja sai. Alustasin juba eelmisel ehk avaldamise päeval. Midagi sai leitud, aga siis tekkis tõrge. Sai õhtul abiväge kutsutud (Madis ja Liis), aga edasi ei jõudnud. Koju saabununa lasin esimese raksuga kolmanda punkti geokontrolli põhja. No laks otsaette! Järgmisel päeval läksin üksi taas jätkama kolmanda punktiga. Otsisin ja otsisin ja... no ei leia midagi. Käisin ka lõppaaret kirvetamas. Ei õnnestunud... Siis helistas Priit ja küsis, kuidas läheb. No ei lähe, vastasin. Lubas mees siis appi tulla. Käisin vahepeal Võllamäe aaret otsimas. Siis jätkasin koos Priiduga. Viimases hädas sai peitjatega ühendust võetud, kes peagi isiklikult kohale laekusid. Tore tutvuda! Saime siis vihje vajaliku abivahendi osas. Ajasime veidi juttu, samal ajal proovides ilma abivahendita midagi leida. Kuna erilist lootust leidmisel ei paistnud olevat, lahkusid peitjad, jättes meid vaeva nägema. Ega midagi - otsustasime Priiduga abivahendit ostma minna. Tulime tagasi ja jätkasime. Jube palju sai tühja tööd tehtud! Selles peab paraku süüdistama eelkõige ebatäpseid koordinaate. Vahepeal võtsime aja maha ja ootasime pimedust. Koos pimedusega saabus kohale ka Madis. Veidi aega koos otsimist, õnnestus mul leida E!!! Nonii, asi selge! Peagi leidis Madis N-i ja võis lõppaaret otsima minna. See oligi piirkonnas, mida kahtlustasin! Hea õnne korral oleks vast isegi õnnestunud kirvega leida. Kolme mehe eest polnud aardel pääsu, kuigi ebatäpsete koordinaatide tõttu läks kauem aega. Algul läksime kohe õigesse kohta, aga aare ei jäänud silma. Siis otsisime valedest kohtadest, kuni Madis jõudis ringiga algse kohani tagasi, kust leidis aarde. Nojah, teise nurga alt paistis ju tops ära! Meie arvates ei tulnud ka lõppaarde maastikuks 3.0. Kui siis 2.5. Loomulikult panime kirja FTF-i. Tänud peitjatele!
Kolmandas punktis ronida ei ole vaja. Piiratud aia sisse pole ka vaja üritada minna.
PS. Tunnen FTF-i lõhna ;)
Pärast samade peitjate paari edukat, kuigi ootamatut esmaleidu mõtlesime, et põikame siitki läbi, kuigi suuri lootusi ei hellitanud. Sest eks ole täna juba aardeid otsitud ja leitudki ning ka asukoht-kirjeldus ei tõotanud midagi hõlpsasti leitavat. Nii läinudki. Me ei leidnud seekord esimesestki punktist mitte midagi. Oli aeg geotöö asemel päris tööle minna. Aitäh veel ühe tagasituldava topsi eest! (Oleks ma vaid siis teadnud, mis meid ees ootab..).
Täna oli plaan kodus õppida, aga kui ma sellega algust tegin, selgus, et kõik on justkui juba selge (eks homme tõestatakse vastupidist, aga mis seal ikka), niisiis otsustasime aardejahile suunduda. Madis tahtis bussiga minna, aga veensin ta ümber ja õigesti tegin - Erko andis teada, et on juba sündmuskohal. Kohapeal selgus, et Erkol on üht-teist juba olemas, mina pugesin sooja autosse geokontrolli pommitama ja ei tea, mis teised tegid. Lõppkokkuvõttes meil õnne ei olnud ja telefoni aku seda pommitamist ka üle ei oleks elanud, seega tegime sääred. Antud omanikel on mingi eriline nauding vist nendest piinamõistatustest, tundub mulle... Aitäh igatahes!
Piip. Piip. Piip-piip-piip. Homme ma pommitan selle geokontrolli põhja. Ei saanud samuti teisest punktist edasi.
Ütleksin: "Läks trumm, mingu ka pulgad!", aga lugedes aarde kirjeldust ütleksin hoopis: "Läksid pulgad, mingu ka trumm!"
Eks varsti uuesti.
Peitjale tänud nende aarete eest, nüüd saab jälle mitu päeva jalutamas käia!