Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Teekond on uue (meie) põlvkonna jaoks parim, kuid mitte sobilik ehk noorematele. Teekond koosneb neljast punktist, iga punkt on eelmisest raskem. Maastik 1 kuni 3 ja peidukoht 1 kuni 4.
Esimene punkt on ühe huvitava puu juures ja ka lihtsaim, edasi läheb keerulisemaks: N(-0.000B)° E24.###6A° - otsi sarnastest kohtadest (kaheosaline). Edaspidi võib vaja minna õnne, nuputamist, erilisemaid abivahendeid, kavalust, teravat silma, füüsilist jne...
Läbitava teekonna läheduses on ikka päeviti muguoht, samuti võib seda olla eriti suurürituste ajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 17/274 |
Aarde sildid:
välimõistatus (1), uv-lamp (1), ronimine (1), muguoht (1), ettevaatus_vajalik (1), erivarustus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5NGXV
Logiteadete statistika:
14 (42,4%)
19
11
1
0
1
0
Kokku: 46
Kunagi jäi see aare leidmata, seekord oli mingi jõud ta lausa jalge ette asetanud. Tänud
Oli väga tore näha, et Tallinnasse tehti aare. Esimene punkt oli ka täitsa põneva puu juures. Aarde kirjeldust lugedes tundus samuti huvitav - nuputamine, abivahendid. Tundus igati väärt aare - ainult kui teostus ei oleks nii kehv. +/- 0.01 ja kõik see muu, mis ei ole loogiline nuputamine ei ole tore, vaid kamarajura minu jaoks. Aga ehk edaspidi õnnestub paremini :) Nime saime kirja tänu järjepidevusele ja sõbra sõbrale.
Läksime seda imeasja oma silmaga vaatama. Esimene punkt tuli lihtsalt. Autos matemaatikat tehes ei saanud aru, miks koordinaat auto alla tuleb. Tiirutasime, tegime esimese kõne sõbrale. Saime teise punkti leidmiseks mingi asja, millel puudus igasugune loogika. Milline X? Mis Y? Teine kõne sõbrale. Aitas niipalju, et saime konkreetsed numbrid neile xy taha. Loogikat selles ei olevatki, ütles sõber- peab lihtsalt proovima, mis sobib. Et siis nagu mismõttes? Kolmas punkt. Lootsime, et läheb paremini. Hea lootus seegi. Kokkuvõtvalt sõltumata abivahendist ei näinud midagi. Kõne sõbrale. Konkretiseerisime punkti. Koht oli, edasi aitavat infot mitte. Selgus, et sõber ka ei leidnud aga sai koordinaadi eelmiselt sõbralt. No miks teha punkt, mida ei abivahendi ega abivahendita leida pole võimalik? Akende all poste- väravaid poleerida publiku pilkude all võib mõnele tõepoolest meeldida. Lõpp. Koordinaatidelt ei leidnud midagi. Müür oli muidugi vaatamisväärsus omaette ja selle ees sitahunnikud võrdsustusid nüüd juba kogu teostusega. Üheltmaalt aitas. KÕNE SÕBRALE! Kirjeldusest selgus, et aare asub kuskil seal selle küljes, ainult, et koordinaat on 15m mööda. No palju õnne. Olime lõpule vähemalt lähedal ja võis redeli kokku panna. Telliskivirahe jäi seekord kaela sadamata. Võtsime topsi ilma abivahendita välja. Logisime emotsioonivabalt. Punkt. Tegemist ei ole GP-le väärilise teostusega. Aga et saada aru millised aarded on kvaliteetsed, on vaja ka selliseid. Masendav. Tuju on läinud, ehk järgmised toovad mängutahte tagasi. Aitäh. (kuna silte enam panna ei saa, lisan siia: Ei soovita). Annaks jumal, et gp oma uue põlvkonnaga selliseks nagu see teostus ei muutuks.
On ikka ikaldus selle aardega. Kui GPS näitab sihtkohani alla 10 meetri, siis pole kindlasti mõtet otsida, sest sellistes kohtades pole midagi. Loominguliselt lähenedes paar punkti siiski tulid. Kui paranduse sisse viisin, siis sain ka kolmada punkti geokontrolli roheliseks, aga abi polnud sellestki eriti, sest ei leidunud seal vajalikke asju. Vahepeal saabusid abijõud ja saime teada, kust on juba hoolega kontrollitud. Kui lõpuks aare silma jäi, siis kättesaamine oli juba vormistamise küsimus, sest sobilikke abivahendeid oli lausa mitu. Ju ma ikka liiga vanast põlvkonnast sellist asjade jaoks.
Vihmaollus sadas taevast alla, aga ega see siis peitureid toas hoia. Ei hoidnud ka üht titemammat, kes mingi aeg meid piidles ja siis haihtus . Mammu ehitas endale varda ja nii said kõik näha, kui osav on uus põlvkond, lehed läksid nagu iseenesest varda otsa :D. Aga ega see varras meid rohkem aidanud, peletas vaid Mammu igavust. Nägime lõpuks ka vajalikku ja siis oli mõistust tükiks ajaks vaid noorimal , kes teatas, et vot nüüd tahaks süüa. Aga süüa es olnud ja lõpuks saime kuidagi mingi mõttepoja ja teatud mööndustega sobis see ka. Mõttevoorus pommitasime natike geokontrolli ,kuid nina vedas ikka ise meid õigesse kohta ja seal saime ka tule roheliseks. Mnajaa, nüüd tuli mul meelde, et mul on ju süüa ;). Pole küll tahetud kukekommi, kuid taskus on paar lutsukat, need sobisid ka ja kui üks lutsukas otsas, siis teise otsimine võttis kauem aega kui mõne aarde otsimine ( no tead et on, aga no ei leia- jopel on juhtumisi liigpalju taskuid). Kui lõpuks see lutsukas üles sai leitud avastasin lähedusest ka väga karastunud vanema põlvkonna esindaja, brrr... Aga meie liikusime juba edasi.
Ja siis nägime kuidas uus põlvkond vanemale põlvkonnale ärtusti ära teeb :D. Mammu võttis aarde salamisi peidukast välja, vanem generatsioon aga muudkui arutles: "vaataks sinna , uuriks sealt" :P. Aga õnneks on noorsugu hästi kasvatatud, kaua ta meid ei "kiusanud" , näitas oma leidu :D. Väike neiu pani oma nime ise kirja ja teised panin siis mina. Ja vihmaollus ei kavatsenud ikka veel tilkumist lõpetada...
Nujah. Iseenesest on see ju sümboolne, et uus põlvkond paneb aarde staadioni juurde, mis kunagi kandis Komsomoli nimel. Kutsuti ju komsomoli - kommunistlik nõukogude noorsugu - omal ajal meie tulevikuks, partei reserviks, milleks veel. Aga et see uus põlvkond just selliseid tühermaid mööda peab käima ... Isegi mõistlikku logi ei oska selle kohta kirjutada. Koordinaadi komakohtade hulgaga on ilmselgelt üle pingutatud, eriti arvestades, et asjadel on paras loks sees. Ja tänase koerailmaga, kus gepsulevi jääb vihmapilvede taha kinni, veel eriti. Muu on nigu on, mõne koha pealt lihtsamalt, teise koha pealt roomajate teatud kehaosade abi läbipääsuna kasutades, lõpus hoopis päris noore põlvkonna abil, aga nimed said kirja.
Numbrid käes, oli aarde leidmine mõnus.
Tänud peitjale :)
FTF kell 18:20. Aega võttis, aga asja sai. Alustasin juba eelmisel ehk avaldamise päeval. Midagi sai leitud, aga siis tekkis tõrge. Sai õhtul abiväge kutsutud (Madis ja Liis), aga edasi ei jõudnud. Koju saabununa lasin esimese raksuga kolmanda punkti geokontrolli põhja. No laks otsaette! Järgmisel päeval läksin üksi taas jätkama kolmanda punktiga. Otsisin ja otsisin ja... no ei leia midagi. Käisin ka lõppaaret kirvetamas. Ei õnnestunud... Siis helistas Priit ja küsis, kuidas läheb. No ei lähe, vastasin. Lubas mees siis appi tulla. Käisin vahepeal Võllamäe aaret otsimas. Siis jätkasin koos Priiduga. Viimases hädas sai peitjatega ühendust võetud, kes peagi isiklikult kohale laekusid. Tore tutvuda! Saime siis vihje vajaliku abivahendi osas. Ajasime veidi juttu, samal ajal proovides ilma abivahendita midagi leida. Kuna erilist lootust leidmisel ei paistnud olevat, lahkusid peitjad, jättes meid vaeva nägema. Ega midagi - otsustasime Priiduga abivahendit ostma minna. Tulime tagasi ja jätkasime. Jube palju sai tühja tööd tehtud! Selles peab paraku süüdistama eelkõige ebatäpseid koordinaate. Vahepeal võtsime aja maha ja ootasime pimedust. Koos pimedusega saabus kohale ka Madis. Veidi aega koos otsimist, õnnestus mul leida E!!! Nonii, asi selge! Peagi leidis Madis N-i ja võis lõppaaret otsima minna. See oligi piirkonnas, mida kahtlustasin! Hea õnne korral oleks vast isegi õnnestunud kirvega leida. Kolme mehe eest polnud aardel pääsu, kuigi ebatäpsete koordinaatide tõttu läks kauem aega. Algul läksime kohe õigesse kohta, aga aare ei jäänud silma. Siis otsisime valedest kohtadest, kuni Madis jõudis ringiga algse kohani tagasi, kust leidis aarde. Nojah, teise nurga alt paistis ju tops ära! Meie arvates ei tulnud ka lõppaarde maastikuks 3.0. Kui siis 2.5. Loomulikult panime kirja FTF-i. Tänud peitjatele!