Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vikipeedia kirjutab, et Kärla Lihulinn oli ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal. Linnus paikneb küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood. Looduslikult on koht hästi kaitstud. Loodeküljelt voolab läbi väike oja, ida ja kagu pool on aga 3–4 m kõrgused liivaseljandikud. Linnuse rajamisel on viimased omavahel ühendatud, nii tekkis ovaaljas, välisnõlvalt kuni 10 m kõrgune ringvall. Maalinna väline läbimõõt on loode-kagu suunas 270 m, ristipidi 70 m. Õue pindalalt on Lihulinn Saaremaa suurim linnus – 18 000 m2. Valli sisejalamile kaevatud aukudest on leitud poolpõlenud palgiotsi ja sütt, mis ilmselt pärinevad linnuse puukindlustustest.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (8)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5K1Y5
Logiteadete statistika:
114 (83,8%)
22
6
3
2
0
0
Kokku: 147
Kolmandat korda otsimas, jälle natuke uuenenud seltskonnaga, aga ikka sama tulemus. Lugesime eelmisi logisid, uurisime, istusime, pikutasime, aga ei midagi. Midagi olulist jääb meil märkamata. Aga mis seal ikka, tuleme jälle, muidu ikka kena ja vägeva ajalooga koht ju :) Seekord saime hoopis interneti abiga teada, et see väike Kalja oja, mis Lihulinna kõrvalt läbi läheb, algab Karujärvest ja lõpeb kurisuga. Väga haruldane, teist sellist oja Saaremaal polegi. Samas peab selles ojas siis kusagil ka lisaks allikaid olema, sest suvel kuivemal ajal jääb Karujärves vesi nii madalaks, et sealt enam vett välja ei voola, aga ülejäänud oja sellegi poolest suvisel ajal tühjaks ei jää. Ja veel midagi huvitavat - kohalik rahvas teab rääkida, et kunagi väga ammustel aegadel sai Lihulinna ka vett mööda laevaga kohale. Mine sa tea, äkki saigi.
Mikk luges, et kõik viimased on leidnud ja oli kindel, et seekord leiame meie ka. Aga kuigi kogu lahtine puukoor on võrreldes eelmise külastusega maapinnale sattunud, ei ole muu olukord sugugi muutunud. Aaret lihtsalt pole seal meie jaoks sisse lülitatud. Kodus lugesin kõik logid ka läbi, sattusin huvitavatele piltidele - nii SUUR aare?! - ja ainuke õlekõrs on hetkel see, et äkki olid ka meie koordinaadid mööda. Telefonid tühjenesid ja aeg sai otsa, nüüd tuleb mul välja mõelda, millise nipiga Mikk kolmandat korda otsima meelitada.
Mitte ei leidnud. Üle kahe tunni tuhnisin ja tulemuseks ise solkmärg
Kui kohe peale aarde otsimist oma käimist üles ei kirjuta, siis võivadki need käimised päris ära ununeda. See logi saab siia kirja aasta peale otsimist, sest leidsin arvutist kogemata otsimise ajal tehtud pildid... Ehk siis, olime tegelikult juba teisel katsel seda aaret otsimas, seekord mõned lapsed lisaks juures. Uurisime, roomasime, vaatasime ringi, lugesime eelmisi logisid - kasu ei midagi. Mõni teine kord tuleme jälle :) Lihulinn on tõesti Saaremaa suurim maalinn, ikka hoopis teise mastaabiga kui ülejäänud. Iga kord seal käies tuleb tahtmatult pähe mõte, et kuidas küll sinna pole veel matkarada tehtud või vähemalt infotahvlit pandud. Vähemalt on metsavahelisi teesid viimasel aastatel päris palju remonditud, saab maalinna juurest kolmes suunas täitsa korralikku teed mööda liikuma.
Leidsime Lihulinna maalinna, aga aaret mitte. Maalinn on tõepoolest väga eriline ja külastamist väärt paik! Suur tänu!
Päev oli nii ilusti alanud, et mõtlesin proovida mõnd vigade parandust. Tuhkagi. Isegi, kui ma enam-vähem tean mida otsida ja kust kandist. No mina seda aaret ei leia.
Ühtki tünga, rääkimata aardest, me selle pooltunni jooksul, mis aega antud oli, ei tabanud.
Vähemalt tund aega otsisin seda normaalsuuruses 2.0/2.0 tavalist aaret, aga ei leidnud. Logidest sain enda arust võrdlemisi konkreetse pildi, mida vaadata ja kuidas. Muidu peaaegu arvaks, et aare kadunud, aga esiteks olen ma varemgi lihtsaid karpe mitteleida suutnud ning teiseks kõhutunne ütleb, et see ikka oli seal... kuskil :o)
See oli õel aare. Algul otsisin kavalat teostust. Siis lugesin logisid. Sain aimu,et veel hullem. Isegi peale väga otsest vihjet, ei õnnestunud. Seega väga õel aare :)
Tuiasime seal päris hoolega ringi, kuid jäime tühjade kätega. Irisel õnnestus üles otsida üks roomaja, mis meil otsimistuju veelgi nulli viis. Otsustasime loobuda.
Aare, mille mitteleiu logi on laagerdunud, et adekvaatselt kirjeldust anda. Meie käik on seal toimunud varem kui täna.
Kohapeal jah, nullist 5m /gps täpsus 3m/ raadiuses on 5 langenud puud, 2 kändu ning 2 veel seisvat puud, mis justkui kvalitseeruks surnud puiduks. Kohapeal oli tunne, et seisan nõutult keset võimalikke objekte ning üritaks visuaalselt leida aga logide põhjal on vajalik käed käiku lasta. Kuhu iganes end keerad ja kõnnid - on kõikjal räsitud puid-kände-väljatõmmatud oksi-laiali visatud puukooort jne. Nagu tornaado on üle käinud. Üritasime enda poolt natuke koomale tõmmata - visata kokku laialipaisatud kahju. Ilmselgelt me aaret ega tüngasid ei leidnud. Aarde logisid lugedes oli selge, et peaksin kindad kätte tõmbama ning oma panuse andma geokähriku stiilis otsimisele. Kuna selline käitumine meie jaoks vastuvõetav ei ole, lahkusime ja aare läks ignoreerin listi.
Ausalt öeldes, ei mõista 7-soovitan silti ja pigem annaksin "soovin arhiveerida" sildi sest mul on häbi loodusele tekitatud kahju eest.
Siin saime täieliku tünga, palju aega läks kaotsi ja aaret kah ei leidnud. Tänud peitjale.
Mis siin salata tünga sain,aaret ei leidnud ka peale abistavat telefonikõnet.Suisa kolme aparaadiga ajasime lõpuks nulli taga,aga peidetuks ta meie eest jäi.Tänud
Poleerisime ikka päris tükk aega seda metsaalust. Tüng-tüng üksteise otsa...läks pimedakas, sai toodud autost taskulambid ja selle saatel edasi nühitud....ahh teine kord tagasi :)
Eelmine geopäev pidin juba aarde juurde minema, kuid kuna õhtu oli käes, siis arvasin, et hämaras pole mõtet. Noh, ja seekord... Päike oli kadunud ja mets korralikult hämar juba, kuid mina suundusin ikka taskulambivalgel metsa kuivanud puid otsima. No nullis neid jagus ikka kohe mõnuga. Esimesena sai leitud asjandus, mis lubas kiiret aardeleidu, kuid sinnapaika see asi siis jäigi. Ma kaevasin ilmselt kõik tüngad üles, võib-olla tekitasin veel mõne juurdegi, kuid aardeni ei jõudnud. Lõpuks pärast tunniajalist tuuseldamist helistasin Hannesele, et uurida, kas on midagi, mis hõlbustaks kuidagi seal nende küttematerjalide juures aarde leidmist ning Hannes andis kenakese lisavihje. Sellest hoolimata ei suutnud ma järgneva veerand tunni jooksul midagi leida. Lõpuks otsustasin, et aitab küll. Ilmselgelt on pimedas taskulambiga see leidmine seal raskendatud. Järgmine kord lähen sinna päikesetõusul.
Kõigepealt sai leitud plaat, mis ütles, et aare on 3 meetri kaugusel. Seejärel sai leitud 3 tüngaplaati. Pärast seda sai vaadatud vihjet, kuid ka sellest polnud abi, sest surnud puitu on nulli ümber palju. Millalgi uuesti üritama.
Ei leidnud. Kirjeldusele (vihjele) sobivas kohas oli karp, kus kirjas, et otsi veel ja juhend, aga õiget aaret ei leidnud. Küsisin ka Makult nõu, aga tema leidis põhiaarde sealt, kust meie eelaarde. Kisub multiaardeks vist :)