Pakasjärv

2014.aasta advendiseeria 13.kuupäeva aare kutsub Sind eemale linnakärast ja inimasustusest. Võta endale tunnike jalutuskäiguks ja naudi eestimaa vaheldusrikast maastikku, unusta igapäevamured ja kogu endasse see ürgne jõud, mida loodus pakub.

Pakasjärv. Harju maakonnas, Tapalt 4,5 km loode pool, Aegviidu Suursoo lõunaosas asuv 17,8 ha suurune ida-lääne suunas ovaalne järv, mida nimetatakse ka Suureks Pakase järveks ja Pakase järveks. Tema absoluutne kõrgus on 84,2 m. Järv on kõige sügavam keskosast veidi ida pool (3,9 m, sellest vett ainult 2,4 m). Ümbruses on ulatuslik laugasraba, kus Pakasjärvest kagu pool paikneb 1,3 ha suurune Väike Pakasjärv, mida ümbritseb turbasamblaõõtsik ja milles on ilus puudega kaetud saar. Pakasjärve kaldad on turbased, paiguti järsult vette langevad. Põhja katab kuni 3,5 m paksuse kihina turbamuda.
Endine umbjärv, mis 1930ndate aastate lõpul ühendati kraavi kaudu Soodla järve. Kraavi kaevamine põhjustas veetaseme alanemise, aga ka kalade ilmumise seni kaladeta järve. Kaladest esinevad järves haugid ja väga ilusad tumedad ning rasvased ahvenad.
Veelindudest võib kohata hõbekajakaid ja parte. Kevadel ja sügisel peatuvad järvel 70-80 isendilised luigeparved. Järv on üsna suure teadusliku tähtsusega kui Baltimaadel esimene uuritud rabajärv, mille kohta L. zur Mühlen avaldas 1918. a. Saksamaal ulatusliku töö, mida maailma teaduslikus kirjanduses tsiteeritakse veel tänini.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Autoga lähene edela-lõuna suunalt ning soovituslik parkla asub kordinaatide 59 19 21.0, 25 50 25.0 lähistel. Lühike rabaosa läbitud, tervitab Sind järve ääres mõnus jalgrada. Kergeim on retk piisava pakase ja vähese lume korral. Loomulikult on lubatud avastada ka omi teekondi, näiteks mööda kraavi äärt. Head matkamist!

Aare asub kaitseväe keskpolügooni territooriumil, kuid eemal õppe- ja laskeväljadest. Kinniste tõkkepuude ja punaste lippude korral on territooriumile sisenemine keelatud!