Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Oh, raske midagi kirjutada :)
Aarde asukohaks on endine mõisahoone, milles viimati asus teoreetiliselt NSV armee. Hoone on tsipa paremas korras kui Pöravere mõisa varemed ;) Ümbrus on aga tänapäeva säästva elustiiliga inimeste poolt kasutusse võetud. Väga masendav :( Kuid kunagi on see vist väga ilus paik olnud.
Nüüd siis tsipa aardest endast.
Aare sisaldab :
logiraamatut,
pliiatsit,
GP-tutvustav tekst.
Edu otsijatele ;)
NB: Ikka ja jälle on kohane mainida, et hoonesse ei tasu minna
Vihje: pole
Lingid: http://www.mois.ee/parnu/sauga.shtml
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCMBEX
Logiteadete statistika:
308 (91,4%)
29
30
11
7
0
0
Kokku: 385
Mõisa juurde saabudes parkis siin ka üks mersu.Luusisin natuke ringi, kuid rahvast ei tundunud olevat. Hakkasin siis suunda nulli võtma, kui tee peal jalutas vastu noormees, pea telefonis. No hästi, jätkasin teed. Ja kui ma seal nulli lähedal sahistasin, nägin, et noormees oli võtnud suuna varemetesse. Pagan küll. Ei tea, kas nautis vanaaegset arhitektuuri või otsis ka aaret, kuid kauem ma seal ei tahtnud ringi töllerdada. Umbes tean, kus olla võiks, aga noormehe silmad varemete akendes ei tahtnud mind rahule jätta. Seekord jäi kättesaamatuks.
Otsisime üsna tükk aega, helistamine ka peitjale suuna saamiseks, aga ei leidnud ikkagi. Tundub, et algse koha peal aaret pole, peitja andis üsna selge suunise, ja mitu mitteleidu viimasel ajal. Varemleidja vihjet lähen korra veel kontrollima.
Kannatust jäi täna väheks ja aare jäi leidmata, teine kord jälle.
Ei leidnud, otsisin ja siis tulid mingid mehed rattaga ja jäid seisma ja vaatama ning tulin ära, kuidagi kõhe hakkas, niigi oli selle mahajäetud maja juures natuke hirmus. Tulen teinekord kellegiga koos tagasi
Logisid lugedes väga kindel polnud, et see aare omal kohal on.. Lumelolevate jälgede põhjal käib mõisas vilgas tegevus siiani.. Jalgsi ja krossirattal, sees ja väljas.. Kurb, et üks väärikas maja selliselt laguneb.. Karpi meie ei leidnud, küll aga ühe hea tühja peiduka.
Seisime GPS-i järgi nullis, otsisime ja katsusime, näpud aga õige asja taha ei jäänud, tuleb tulla tagasi.
Tegin tiiru ümber ehitise ja mõtlesin, milline see võimas mõis võis küll kunagi välja näha. Kuigi vajadust polnud, siis paar tiiru sai ettevaatlikult tehtud ka sees. Põgus tutvus okastraadiga ning edasi keskendusin aardele. Otsisin poole tunni jagu kõikvõimalikest kohtadest, aga ei leidnud. Lugesin logisid ja sattusin veel suuremasse segadusse. Lihtne leid? Peidik oleks nagu spetsiaalselt ehitatud? Ronisin logima? Kaks nädalat tagasi leitud? Toredad vihjed küll, vastavad peidikud vaadatud ja veelkord vaadatud, aga… pole ju. Nii kõrvalises kohas ei uskunud ka rüüstamise võimalikkusesse. Korraks riivas silma erkpunane kork ühes peidikus ja jõudsin juba ette rõõmustada, aga aarde kättesaamine oli küll kõike muud kui lihtne. Mujal ju pole ja tunne, et see peab õige asi olema, sundis siiski käe küünarnukini tundmatusse lükkama. Leiuks osutus siis ilmselt mingi varasem isend, sest lähemalt vaadates leidis sealt seest nii hariliku kui ka logiraamatu, kuhu häda pärast isegi logida oleks saanud, aga öösel magamisest poleks küll nii midagi välja tulnud :) Järjekordse ronimise katkestas auto peatumine mõisa kõrval ning mõne aja pärast ilmusid võsast raksatuste saatel välja kaks kogu. Lisaküsimused polnud vajalikud, küll aga oli suur mu üllatus kui ilmnes, et kaasmängijad pärit lausa Poolast. Vähe siis sellest, et pole kunagi kogemata kaasmängijatega ühegi aarde juures sel viisil kokku sattunud, siis nüüd juhtus see kuskil Pärnumaal võsa sees päise päeva ajal ja võõramaalastega. Nad olid Eestis eesmärgiks võtnud saari puhastada ja Kihnu külastus oli nende viimane positiivne üllatus. Minu rõõmuks olid nad sama entusiasmi täis nagu minagi pool tundi tagasi, „hold my beer“ eks :) Pärast viitteist minutit oli nende naer aga juba üpris olematu ja siis lõi neil pisut lätlase geeni ka välja, olid valmis juba uue topsiku suvalisse kohta pistma, aga saatsin nad igaks juhuks kukele, kes neid topsikuid pärast kokku jõuab korjata. Enne ikka käime kolm korda üksi otsimas, neljandal korral võtame varemleidja ühes ja viiendal korral vajalikud tarvikud taastamiseks kaasa, aga siis ka veel eelnevalt otsime, nii igaks juhuks :) Pärast poolakate lahkumist helistasin varemleidnule, kes pärast mõningat mälus tuhnimist piltide abil tõenäolise peiduka tuvastas. Jah, lihtne leid, peidukas tõesti nagu spetsiaalselt ehitatud, saab ka ronimisega logima, aga ka pärast doublechecki ja triplechecki sealt aaret ei tuvastanud. Kõva häälega ei tahaks välja öelda, aga ütlen siis väga vaikselt, et tõenäoliselt on aare kaduma läinud. Ehk keegi varemleidja leiaks mahti kohapeal vaatamas käia ja ehk ka taastada? Kuna leiuta äraminek on minu jaoks alati üks raskemaid tegevusi, siis tänan ka Mairet, kes leidis aega distantsilt aidata ning kinnitas veelkord fakti, et kui pole midagi leida, siis POLE midagi leida :)
Saigi siis pimedas otsitud. Loodan, et aare pole mitte hävinud, vaid ei tahtnud ennast lihtsalt kergesti kätte anda. Ongi huvitavam :)
Võimalikke peidukaid tundus palju olevat. Üks neist jäi kohe silma. Kuid pärast põhjalikumat uurimist jäi seekord aare leidmata paraku.
Kuna ühes ilmselges kohas valitses tühjus, siis on kahjuks alust arvata, et aare kadunud. GC lehel samuti mitteleidude rivi.
Meie leidsime ka ainult tühja pesa. Uudistamist väärt kompleks sellegipoolest.
Kiirete ja vihaste juurest tulles möödusime aardest kahesaja meetri kauguselt, aga aardeni jõudmiseks pidime ikkagi paar kilomeetrit sõitma, sest Sauga jõgi tuli ületada. Nullis leidsime kiiresti peidiku. Tühi, mis tühi. Meie siin rohkem aega ei raiska, aidaa.
Käisime küll valgel ajal, aga korralikult raiskasime aega otsides ning tulemusena ongi null-punktist leitud väga-hea-peidukoht-ilma-aardeta ja kahtlus, et GP-prügi ka. Ehk keegi korra kontrolliks, kas aare on ikka oma kohal?