Kuuraniidu

Mulle ei meeldi mikrod ja seda eriti metsas. Jalutasin kohale aga ei hakanud vaeva nägema. Koht ise käimist väärt.

 1 

Tulime poistega siia, et leidmata aare koos õpperajaga. Rada oli äge, lastele paraja pikkuse ja ka infotahvlite jutt läks kuidagi hästi peale. Ei kusagilt hakkas lausa vanema poisi suust tulema terminid nagu herbivoor, karnivoor ja omnivoor :D. Sedasi arutledes, kuidas erinevad voorid üksteist või muud maltsa söövad jõudsime ka aarde juurde. Eks vaatasime nii silmade kui kätega aga ei miskit. Lõpuks tõmbasime traati tulevasele proua jokkerile, kellel siin leid kirjas. Esialgu ainult vihje saamiseks. Järgnes sarnane poleerimine uuesti. Uus kõne juba videosillaga. Äge see tehnikasajand - kuskilt Soomaa metsast pealinnas oleva kaasaga otsisime koos aaret :D. Jäi ikka leidmata ja tundub, et asi kadunud.. Aga arvestades, kui lahe rada ja kui lõbus oli, siis pole kahjuraasugi, et mitteleid. Aitäh siia juhatamast ja vast varsti tagasi :).

Ei leidnud.

Teekond aardeni oli väga märg. Kuna Madisel olid kõrge säärega kummikud, siis teda see ei häirinud. Võttis mu selga, et kannab märjemast kohast üle, kuid see laudtee ei ole mõeldud kahe elevandi jaoks, nii et meie raskuse all hakkas see korralikult vajuma. :D Madis tegi mõned kiiremad liigutused, et kindlale pinnale tagasi saada. See aare jääb järgmiseks korraks.