Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Koordinaatidel asub üks mõnus ööbimiskoht. Sellest punktist 25m suunas ENE on aare.
Asjakohast lugemist leiad RMK lehelt
Palun äärmist ettevaatlikust aarde otsimisel, kuna aarde lähistelt võib leida vanu granaate ja muid lõhkekehi. Maad ei ole vaja sonkida, vaata ja saa aru vihjest.
Kui leiad lõhkekeha, katkesta koheselt otsingud ja anna oma leiust teada päästeametile.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/1690
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 0/132 |
Aarde sildid:
metsaonn (5), lõkkeplats (4), piknikukoht (3), telkimiskoht (2), soovitan (2), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCM4D6
Logiteadete statistika:
207 (93,7%)
14
14
3
1
0
0
Kokku: 239
Korduvkülastus 2005 aastal leitud aarde juurde.
Mõnus on Saaremaal seigelda turismi madalhooajal. Kõik ilusad kohad ja turismimagnetid on inimtühjad ja keegi kuskil aarete otsimist ei sega. Jalutasime siin natuke võsa vahel seda täpset punkti otsides, kuid lihtsam oli vihjest lähtuda. Karp oli seest täitsa märg, puhastasime seda ja eemaldasime riknenud sisu. Logiraamat oli täitsa kabedas seisus. Loomulikult vaatasime ka majakese üle. Tõesti hubane ööbimispaik ja vägagi suitsusauna lõhnaline. Äge koht, mida ilusti hoitakse ja hooldatakse.
Teist korda siin.
Seltskonnal oli tarvis aare leida, mina tahtsin üle vaadata, kas päästeamet ikka tõtt mulle paari aasta eest rääkis. ;) Ehk siis, kas granaat on objektilt ikka eemaldatud.
Onni juurde saabudes ladistas vihma sadada. Plätud tundusid õiged jalanõud olevat. Olidki, aga varbad said mustaks ja porisel rajal oli üpris libe, nagu lehm libedal jääl.
Avanev vaatepilt aga tekitas nõutust. Lõkkeasemelt kerkis suitsu, mis viitas ka tulele. Grillrestil, mis oli tulelt küll eemale tõmmatud, olid toored lihakäntsakad... Hmhhhhh, kuskil on keegi vist. Lähem vaatlus ja ei kedagi. Piilume onni uksest sisse. Ikka ei kedagi, kuid laual avatud, kuid korgiga suletud punase veini pudel. Peaaegu täis... Ja ikka ei kedagi...
Kes või mis pani grillijad-veininautlejad põgenema? :D
Täielik müstika.
Aarde leidsime kiirelt, neid puid-põõsaid ma ikka tunnen ja mälu ka ei vedanud seekord alt. Granaat on aga tõesti ära viidud. Selle koha peal valitses tühjus. Asemel tuiasid viinamäeteod, suured ja prisked. Tõeline prantslaste gurmeeroog. ;)
Ja taas oli Karl kõik puugid ilmselt ära korjanud. Mina, kui tuntud puugimagnet ei leidnud mitte ühtegi enda küljest....
PS: puuriidas elab vaskuss, ohutu, kuid ehmatav. ;)
Marjel leidmata ja ma polnud ka ammu käinud. Autodele on nüüd lasipuuga parkla, enam ei saa ega peagi ligi sõitma. Lühike jalutuskäik laial kuival rajal ja olimegi minu jaoks tuttavas kohas. Kuni Marje otsis, korjasin mina metsa alt kilekotitäie taarat, konservipurke, kilekotte jm sodi kokku. Ühtegi pommi õnneks ei leidnud. Kui aare käes, markeerisin selle kleepsuga ning lisasin värske mängujuhendi. Muidu oli niigi korras. Enne lahkumist vaatasime ka valdused üle ning logisime pikemalt ka kohalikku tuttavasse logiraamatusse.
Lahkusime autoga teist teed mööda. Issand, kui hea siin sõita oli. Tee oli värskelt siledaks hööveldatud, mitte nagu enamus seniseid metsateid, kus auto kõhualune pidevalt kõditatud ja vahepeal ka kõvemini sügatud sai. Tee oli küll vihmast mudane, kuid ülisile. Nii sile, et võis sirge peal rahulikult 60-70-ga sõita. Kuni märkasin ühes kerge lohuga kohas keset teed jalgpallisuurust kivimürakat.. Kerge pidur, mis suurt ei muutnud ja väike roolipööre vasakule, saime kivist ilmselt mõne sentimeetri kauguselt 60 km/h mööda. Ilmselt, sest pauku ei käinud. Õnneks ei hakanud ka auto suuremalt vibama, muidu olnuks emmal kummal pool järsus kraavis. Igatahes oli 10-15 sekundit pärast kivimürakat südame alt üsna õõnes olek. Lõpp hea, kõik hea. Vot sulle siledat, äsjakorrastatud metsateed.
Aarde ja onni ümbrus on nüüd ka viisakam ning aare heas korras. Väga mõnus koht, tasub külastada, nii suvel kui talvel, isegi sügisel. Aitäh Eevale ja Märdile selle eest!
Päästeametist sain oma kirjale sellise vastuse:
Täname info eest.
Sopi metsaonni lähedalt on ka varem lõhkekehi välja tulnud. Teie poolt saadud info põhjal peaksime lõhkekeha üles leidma.
Juhul kui me ei leia seda, siis pommigrupi meeskond võtab Teiega ühendust ja täpsustab üle selle asukoha.
Seega on ehk lootust, et lähiajal koristatakse see granaat sealt ära ja geopeitus muutub ohutuks.
Edit: tegelikult olen nüüd veidi pettunud, et geopeituses on linnud-lilled-loomad-seened tugevam argument aarde kättesaamatuks muutmiseks, kui lõhkekehad...
Administraatori vastus veidi pettunud logikirjutajale: Linnud-lilled-loomad-seened on seetõttu tugevam argument, et nemad ei suuda ennast ise kaitsta inimese mõtlematu tegutsemise eest. Küll aga suudavad seda enamus lõhkekehi.
Tegu on siis selle sama kahtlase asjaga mis ma eelmisel korral sealt leidsin. Kuna asi ei andnud mulle terve see aeg rahu, siis seekord sai Sopi onn spetsiaalselt kavasse lülitatud ja kuniks Kadri aaret otsis, tegelesin mina selle kahtlase junni otsimisega.Loodan, et peitja just minult laekunud infot silmas pidas ja rohkem seal nähtaval olevaid "vigureid" siiski pole. Uue karbi unustasin seekord ikkagi maha aga eks ma satun sinna ehk veel, et kontrollida Päästeameti tööd :) Minu leid mis väga sarnaneb sellega...
Kättesaamatuks aaret muutma hetkel ei hakka, lootuses et demineerijad on väledad tegelased. Lisaks on see juba peitjale teadaolevalt teine lõhkekeha, mis aarde lähedusest leitud, seega võib neid seal veelgi olla. Aadekirjeldus saab vastava hoiatusega täiendatud.
Aardest u 5 m kaugusel vedeleb maas granaat ja seniks kuni seda pole tehtud kahjutuks, tuleks mu arust teha aare kättesaamatuks. Sellel tallamine võib lõppeda kellegi jaoks väga õnnetult!!! See pole naljaasi...
Päästeametile saatsin info granaadi kohta, täpsed koordinaadid ja selgitused.