Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsun Teid külastama kauni vaatega kohta oma kunagises kodulinnas. See on minuteada ainus piirkond Lääne - Virumaal, kus Balti klint moodustab järsu ja hambulise servaga pangaastangu. Umbes 35 m kõrguselt avaneb vaade Roogsaare lahele, Kunda sadamapiirkonnale, aga ka Toolse ordulinnusele. Auto soovitan jätta infotahvlite juurde parklasse, seejärel nautida vaadet Kunda lahele ja siis suunduda aardeni
Vihje: vaher. vihjepilt geocaching.com lehel
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), seened (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5C4P9
Logiteadete statistika:
161 (97,0%)
5
6
3
3
0
0
Kokku: 178
Olime seda aaret pikalt ignoreerinud, sest tundus hirmus ronimine. Täna läksime siis lõpuks kohale, sest Kunda vaja ikka puhtaks saada ja imestasime, milline ilus koht tegelikult. Ka ronimine ei olnud väga hull, eemalt paistis jubedam kui oli. Aitäh aarde eest ja siia juhatamast!
Kes oleks seda teadnud, et Kunda mägede linn on. Turnida omajagu
Ammu pole niimoodi turnida saanud. Tossud ikka sai mulda täis. Aga aare leitud. Aitäh.
Kuivatasime veidi. Nojah logiraamat ju krõbekuiv polnud, samas tulime siia teda ööpäevaseks kuivatamiseks võtma ja donotiiti taskus polnud. Muutmist vajas raskusaste, sest seoses varingutega on senine jalgrada märksa raskem läbida. Palun järgmistel otsijatel panna aardkarpi paar pakki donotiitit. Tänud ette.
Eelmise külastuse ajal oli kogu nõlv kaetud jää ning lumega, seega olid terved kondid aardeleiust olulisemad ja nii ta külastamata jäigi. Täna tagasi uuele katsele. Kõõlusime siis seda nn rada mööda kohale. Polnud praegugi kõige hõlpsam see teekond, aga tagasi juba turnisime otse mööda kallast üles, tundus lihtsam. Igavesti vahva koht siin, tänud kutsumast ja aaret peitmast. Meile täitsa meeldis. Lisaks aardeleiule veel muidugi seegi, et me alla ei pudisenud, aga eks neid juurikaid ja oksi jagus tegelikult piisavalt, et teekond turvaliseks muuta.
Ei noh, kuna suitsiidsed kalduvused puuduvad, siis jäi jäävaba aega ootama. Hindasime olukorda ja kuna tundus, et kui isegi aardeni saab, siis tagasi saamine oli vägagi kaheldav. Aga koht vägev, polegi Kundas kunagi niimoodi uidanud, täitsa tore kohake.
Oi ma nägin vaeva, ronisin alla ja alla andes tagasi üles ja siis otsustades, et olen liiga kaugele tulnud loobumiseks, taas alla. Kogu selle üles-alla protsessi käigus sain ka karbile näpud taha :)
Kunda oli vist seni ainuke külastamata linn Eestis, seega parandasin vea. Hall ja tolmune 20.sajand on minevik, pigem positiivne üllatus. Kaunis loodus ja huvitavad pinnavormid, rannast rääkimata. Kronkskalda silt jäi juhuslikult silma, ega otseselt aarde pärast tulnudki, võtsin seda kui boonust. Õige tasandi leidsin ruttu aga täpi ja õige vihjepuu leidmine võttis veidi aega. Kaldalt avanev vaade on suurepärane, eriti taamal paistev Toolse.
Algul oli raskusi õige tasandi välja nuputamisega. Instiktiivselt läksin õigele tasandile. Siin panid kohalikud konstaablid mul silma peale. Paar tundi hiljem peeti mind kahtlase kodanikuna järgmise aarde juures kinni. Tänan
Sai turnitud ja leitud kiiresti. Aitäh elamuse eest!
Kui eelmisel aardel oli maastik 4,0 aga tegelikult umbes 3,0 siis siin kippus maastik pigem alahinnatud olema. Tegin muidugi enda jaoks asja raskemaks, kui ta lõpuks oli. Vihjepilt oli suureks abiks. Aitäh!
Kallistasime seal mitut erinevat puud. Lõpuks vedas ja leidsime. Aitäh.
Väga äge kaitsetornike on lähedal asuva asutuse aianurgas. Toredalt kaasaega liidetud vimkaga element :)
Sai seal ikka turnitud ja vihjepildist oli väga abi,tänud !
Kui Salme näitas mulle auto juures vihjepilti, siis loomulikult haarasin kohe autost kaasa ka lumelabida. Koordinaatidele jõudes selgus, et labida asemel oleks rohkem vaja köisredelit. Seda meil muidugi polnud, aga õnneks sai aare ikka leitud. Ja labidas käis lihtsalt vaadet nautimas ;)
Aitäh!
Vihjepildil olevat kohta maastiku 2,5 ei olnud. Liikusin edasi raskemale maastikule ja seal õnnestuski aare peale paari koha vaatlust leida. Maastiku hindaks pigem 3,5 vääriliseks.
Nimi täitsa õige. Täpselt selline tunne oligi, kui perve veere pääle jõudsime. Mulle sellised kohad väga meeldivad ja läksin allapoole. Taustaks mängis MikiFM, mil eetris ,,Hoiatuste ja ettevaatusabinõude happy hour". Alguses oli sihuke nähtus, mida juhtub ka argipäevas ehk paras vale puu all haukumine. Mingi hetk, kui enda koonust kaugemale sai vaadatud, tuli ka leid.
Väsimus hakkas juba väga-väga peale kippuma, kuid siin vedasid kõik end ikkagi kohale. Alguses sai turnitud vale puu juures, kuid Liisi geovaist viis ta õige puu juurde ning ma ei pidanudki ära külmuma :) Aitäh!
Lihtne asi valmistas ootamatult palju ikaldust. Ise olin mugav ja vahelduseks vaatasin kogu tsirkust pealt aste kõrgemalt. Lõpuks tiimitööna leiti karp ja nimed läksid kirja. Aitäh!
Siin neid sarnaseid puid jagus.. nullis polnud aga eemal aardepuu täitsa olemas Tänud
Päeva lõpetuseks veidi ekstreemsust ja hingematvat vaadet, mida sa hing veel ihaldad. Aitäh!
Oli see alles lähenemine. Libastumisoht on suur. Esimese hooga paningi kolladi-kolladi külili. Vihje peale liigutud õige puu poole ja vaadatud üle traditsioonilised kohad. Peagi logi kirjas ja rattaga teel järgmise kallale. Tänud peitjale! :)
Küll ma poleerisin neid juurikaid alt pealt ja küljepealt, mis nullis olid. Pilt ka ei tahtnud nendega kuidagi sobituda. No siis vaatasin lõpuks ka teisi lähedal asuvaid juurikaid ning leidsingi otsitava. Tänan.
Parkisime sinna kuhu kästi aga edasi läks veidi viltu. Ühesõnaga kasutasime sama redelit mis ilmselt paljud teisedki. Oma viga kui lugeda ei oska. Peitjale tänud, ilus koht.
Meri täis jäneseid ja laintel hüpplev päikesehelk... kena silmale ja veel enam hingele. Pool tundi ma lihtsalt nautisin vaadet. Siis ärkasin korraks, et puujuurikaid redelina kasutades turnida ja pisut teiselt tasandilt ka kohale pilk heita. Vahepeal panin nime ka kirja. Tänan kutsumast siia ägedasse paika.
Kiire leid möödasõidul. Üsna otseses mõttes. Sain just aarde tagasi peidetud ja end üles Kronkskalda peale tagasi vinnatud kui tuvastasin silmanurgast vahele jäämise - keskmisele mugupilgule pisut liiga tähelepanelikult jälgiti minu tavapäratut trajektoori.
Oli tuttav taas Heilloga meeldivaks saada :o) Ja noh, muidugi märkas ta geomärke juba eemalt lähemale jalutades - see küll Kunda auto olla ei saa. Sest kohalikud pargiks teisele poole teed parklasse ja läheks nulli mööda rada, mitte otse mööda roosat joont gepsuekraanil :P Mul oli põhjust jälle häbeneda, juba teist, kui mitte kolmandat korda sel hommikul... Kellel siis aega on kodunt eemal üksinda geotuuritades tavalise aarde kirjeldust lugeda?! :o)
Mis puudub igasugu mereäärsetel pankadel turnimisse, siis Kronkskallas on jah suhteliselt mugava kaldenurgaga - aga juba vähem kui kuu aega hiljem saadud kogemusest tean nüüd edaspidi ettevaatlikum olla. Vahest hakkan isegi pankrannikule peidetud tavaliste aarete kirjeldusi enne otsimist lugema :o) Aitüma!
Tabatud otse teolt: Kronkskaldal jalutades torkas silma teeserva pargitud auto, mille juurest oleks kõige otsem tee lähima aardeni – vist mõni surmapõlgav geopeitur murrab nõlva. Ka peitja ise kirjutab: Kes ronida soovib - ega keelata ju saa. Peagi kalpsas kaldast üles sportlik kuju. Tunk? Tunk jah. Miks sa nii ekstreemse tee valisid? Logide ja vihjete lugemine on nõrkadele. Hea et tänavused jõulud lumeta on.
See oli vahva rajake, mis kohale viis. Lõpus küll muutus pisut tagasihoidlikumaks. Võtsin siis spoileri pildi ette ning enda arvates tuvastasin peiduka, lihtsalt mõned sammud ülespoole ronida. Õnneks enne kui seda tegema hakkasin, peatus pilk omaenese nina ees oleval ning sain logima asuda. Tänud!
NB. vaadake kirjeldust, mis pole eriti pikk - Umbes 35 m kõrguselt avaneb vaade Roogsaare lahele, Kunda sadamapiirkonnale, aga ka Toolse ordulinnusele. Auto soovitan jätta infotahvlite juurde parklasse, seejärel nautida vaadet Kunda lahele ja siis suunduda aardeni
Tehke selle järgi ja siis ei ole vaja seal midagi ronida. Kivipaljandi juurest, kust avaneb lahele vaade, saab kenasti justkui treppi mööda aste allapoole ja seal tuleb juba lausa jalutada aardeni. Kes ronida soovib - ega keelata ju saa. Aga ei maksa siis ka oma tormakuses teisi süüdistada
Hea, et emme siin südarit ei saanud. Sealt poolt, kust ta alla vaatas polnud kusagilt ronida aga paar sammu eemal oli juba täitsa ronitav koht. Kuid ta ei tahtnud näha, kui vapralt ja tublilt ma seal ronisin ja ma täitsa mõistan teda. Rohkem me ei pea siia tulema. Tehtud. Aitäh!
Ka seda oli ilusa ilmaga lausa lust otsida, siingi sai talvel paksu lumega käidud. Aga siis libedaga ei raatsinud otsima minna. Seekord tuli leid kiiresti, aarde seisukord väga hea, tänud :)
Käisime tutvumas tingimistega. Aga ei! Ärgem unustagem, et turvalisus ennekõike! Sellise lumega ei hakka proovimagi. Aga vaade oli väärt!
Umbes poolteist aastat tagasi sai seda otsimas käidud, aga tookord keskendusime valele objektile ja nii ta leidmata jäi. Ega seekord ka liiga kiiresti ei läinud, aga peale umbes kümneminutilist turnimist sai tops siiski leitud. Tänud peitjale!
Vihjepilt aitas kõvasti kaasa. Nullis laskusin alla ja siis juba pildi järgi märkasin õiget kohta. Kaunis vaade nulli läheduses :) Tänud juhatamast!
Enne selle aarde juurde tulemist pidasime maha pausi ja alla kugistatud suur tortilla kadus nagu muti auku. Ühtlasi viskas kopa ette ka roolis olemisest ja viskasin autovõtme Tarmole üle. Sellega seoses avanes võimalus sirutada käsi kaljapudeli poole. Varustasin ennast mõningate padrunitega ja geopäev sai jätkuda. Pealegi, nagu ma aru olen saanud, siis blondiini mõttemaailmaga sünkroniseerimiseks ongi vaja olla väikse vine all. Kohale jõudes jagunes leer kaheks. Kes kamandas üleval, kes turnis konksu otsas. Igatahes tundus, et selle nulli taga ajamine tundus mõttetu ja asusin perimeetrit läbi kammima. Edasi läks juba kiirelt kuniks karbi leidsin ja sellega kolistades ka teiste tähelepanu võitsin. Logi kirja ja edasi.
Tänud.
Siia lähenesime mitmelt eri tasandilt. Kui loogilised kohad otsa said h6ikas Silver jveidi eemalt uba rõõmsalt. Naerunäod kirja ja samale tasandile tagasi. Tänud peitjale oru servale meelitamast :)
Kundas Blondiini aaret ei osanud oodata. Koht oli ilus, aga otsimisega läks pisut aega, sest kooridnaat näitas palju loogilisemasse kohta. Kirjeldust polnud lugenud ja seetõttu ei osanud GC lehelt vihjepilti vaadata.
Seekord oli karp omal kohal ning saime logid kirja. Aitäh peitmast!
Juba tuttav koht, aga õnneks tuli seekord leid ikka ka :) Aitäh aarde eest!
Kohta teadsin hästi, minut ronimist ja oligi aardeke käes. Hea algus päevale!
Kuna viimane poeskäik oli üleeile ja eile õhtul tarbisin ära viimased küpsiseraasud, siis enne selle aarde külastust käisin Kunda poest läbi. Algul mõtlesin enne süüa ja pärast aare üles otsida, aga välja kukkus ikka risti vastupidi. Aardele lähenesin kalda alt ja lahkusin kalda pealt. Vaade oli päris võimas. Aitäh!
Leid oli kiire (pärast ÕIGE raja leidmist). Tagasi tulin ronides. Ja siis sattus mu teele see metsmaasikaväli. Vaat seal läks aega...
Vot see oli tore vaade! Tänud juhatamast!
Oiiii mulle meeldib ronida. Aitäh
Aaah, et ma ka seda jõuluaegset hoolduslogi kõnnitava raja kohta alles nüüd kodus lugesin!!! Andis seal üleval alles tuuseldada ja turnida! Õnneks oli küll põhiraskus ja leidmise rõõm noorema-pisema geosugulase kanda:)
Aga vaade oli küll vägev, ja ei teadnud me Kundast ka tänaseni midagi. Igal juhul tuleme tagasi!...vaatamata isegi sellele, et enamik aardeid sai leitud:) Aitäh!
Visadus viib sihile ka siis kui aprilli keskel lumi maas on.
Veidike raskem oli jää tõttu, aga sai leitud! Logitud, tänud peitjale.
Läksin kohale plaaniga asetada uus konteiner ja juhuslikult märkasin pinnases, sugugi mitte kaugel originaalse, juba eelmisel aastal kadunuks tunnistatud konteineri servaa. Sisu oli täitsa vinks vonks. Seega on taas vol 1 ootamas logimisi. Kes ei soovi ronida - konteinerini viib vaateplatsilt täiesti kõnnitav rada mõni meeter kaldaservalt allpool
Kontroll kerges lumesajus kinnitas kõhklusi - karp ei asu enam seal, kust selle omal ajal leidsin. Ilmselt vajab omaniku tähelepanu.
Vihjepildile vastava puu leidsin, aga aaret seal küll ei olnud. Maapind oli külmanud, nii et kui ta just pinnase all ei olnud, siis on karp vehkat teinud.
Siia võib põhimõtteliselt sama logi panna, mis on Merevahi juures. :) See vaade sealt oli lihtsalt super. Alguses ronisin küll vales kohas, sest vihjed on ju nõrkadele. :P Kui vihje oli lõpuks teada, siis tuli ka leid kergelt. :)
Suured tänud peitjale, tore, et seal aare on. :)
Otsisime, otsisime ja leidsime kah. Vihje sõna aitas, sest pilti me geps küll teeb kuid ei näita kirjelduste juures. Peaaegu oleks ka karpi kuskilt väga, väga alt ära tooma läinud kui teda veidi loobitud sai (ülespoole). Õnneks üks juurikas peatas ta alla teekonna. Täname!
Koerad olid siin omas elemendis - mõnuga üles-alla edasi-tagasi, mis neil viga oma viitteist kilo üles-alla liigutada. Eks ma vaikselt higistades rühkisin null poole hoolimata vihmalibedast rajast. Tänud peitjale.
Kuni kanuud Kunda jõel olid, vaatsin mina selle kandi aardeid üle, kõiki ei jõudnud, kiired matkajad olid :) Kõigepealt sai vaadet nauditud, see oleks veelgi ilusam, kui all paremal nurgas sadamat ei oleks. Aardejaht õnnestus kenasti. Mõtlen siin praegu, et vanainimene on selle paari geokuu jooksul ikka igasugused tükka tegema hakanud. Alles see oli kui Kärestiku aarde juures kõõludes sai jalga väristatud, nüüd nagu orav järsakust alla, logi kirja ja üles tagasi:). Logiraamatut lehitsedes vaatasin alguses valesti, et aare on peidetud minu geopeituse alustamise päeval aga see oli hoopis taastamise kuupäev :). Mina tänan peitjaid!
Mina turnin, õde naerab kõrgemal... Tänan kohta tutvustamast!
Natuke turnimist ja hea tasakaal on võtmesõnad. Aga leitud see on
Kuna mu isiklik turnija armastab ekstreemsusi (kes ausalt öeldes tegelikult kardab ka kõrgust) valis ta otsetee järsakust alla. Natuke otsimist ja aare käes. Koht sai juba varem tuvastatud, kuid probleem oli ligi pääsemisega. Täname!
töime ära. kuigi ma esialgu kahtlesin, kas niiske ja natuke jäise ilmaga tasub ikka minna turnima. adrenaliin ma ütlen! ilus aare!
Päris äge koht, Kunda polegi nii "hall" ainult.. Ei kaevanud, ei eemaldanud midagi, jäi täpselt nagu oli. Tänud siia juhatamast.
Aardepesa oli tühi. Panime uue täiskomplekti. Geocoin mis aardesse on registreeritud puudus juba suvel ja seega asub registreerimata mõne geopeituri taskus või kotis. geocaching.com lehelt leiab ka vihjepildi (ärge kaevake ega muudmoodi varjavat pinnast eemaldage
Olen küll selle aarde ülesse juba korra leidnud, kuid mind meelitas tagasi Geocoin. Kahjuks jäi see nägemata, sest aaret ei olnud samas kohas, kus tookord. Otsisin ka ümbrusest, aga ei midagi. Kas asukoht on muudetud? =(
Täna ei olnud see kohe kindlasti mitte minu jaoks. Jänes puges põue ja värises seal tugevasti. Tulen otsima, kui satun siia soojemal ja kuivemal ajal ja kui jänes end näole ei anna. Head uut geoaastat!
Märkimisväärne vaade :) Turnida sai ka nii, et igati positiivne leid :)
Ronimist oli omajagu ja lõpuks sai ka aare leitud, aga vaade oli super !
Vaade oli ikka võimas. :) Aga aardeni mina küll minna ei saanud/ei julgenud. :D Õnneks olid meil mehed olemas. :D
Vaade on uhke. Meile avanes päikeseloojangu kuma merel ja kaugemal neemeotsal. Vahtra tuvastamine käis seekord hea tiimitööna, kes valis välja, kes lokaliseeris ülevalt ja tublimad said karbi näppu. Täname!
Kõigepealt imetlesime vaadet, seejärel otsisime vahtraid ja lõpuks tuvastasime, millise all neist aare on. Teel nägime palju ussilakkasid, nii palju mürki ühes kohas varem silmanud polegi. Enne edasisõitu sai veel infotahvel parklas ka üle vaadatud.
Vaade oli ilus, aga aarde järele minek minu jaoks ekstreemne. Tänud!
Selle aarde leidis tegelikult Margus, aga vahet ju ei ole ;) Viskas karbikese üles, ma panin logi kirja, viskasin alla tagasi, tema pani peitu ja tehtud :D Aitäh!
Maastikul liikusin nulli suunas ettevaatlikult ja tegin suvalisel hetkel väikese pausi täpse nulli leidmiseks. Selgus, et olingi juhuslikult nullis ja logimiseks piisas ainult käe sirutusest. Aare heas seisus.
Tagasi Kundas, kust me olime ~2 tunni eest vihma eest pagenud. Tänavatel olid suured loigud, kuid taevas oli selginenud. Sellisest eramajade linnaosast polnud aimugi, ega sellesti, et siin asub piirivalvekordun, kus töötab tuttavaid inimesi. Vaated pankrannikult olid võrratud, eriti päikeseloojangu ajal !
Suundusime aarde otsingule. Alguses märkasime vaid mürgiseid marju (vaata fotot), mida siin igal sammul leidus, nii et ärge siia marjule tulge ega midagi suhu toppige! Rada läks porisemaks ja kitsamaks ning vahtraid olid kõikjal ümberringi. GPS kiskus meid kangesti kuristiku poole. Kujunes välja nii, et turnimine jäi naiste hooleks: noor neiu heledas kleidis ja mina valgete pükstega. Mehed seisid kõrgemal ja suunasid meid GPS ja ühe telefoni taskulambiga. Mul on alati, kui ma reisile või tööle lähen kaasas kogu varustus: vahetusriided, apteek ja .... tõrjevahendid, käärid ja kruvikeeraja, taskulamp ja helkurvest jne. Seekord tulime ju ainult ujuma ja linna-aardeid jahtima ning ma ei võtnud midagi kaasa. Siin puude all oli juba päris pime ja ühest mobiiltelefoni valgusest jäi väheseks. Aga mul oli fotoaparaat! Järgisin varem läbiproovitud põhimõtet ja klõpsutasin välklambiga mitmeid fotosid selleks, et näha, mis ees või all ootab. Turnida saime omajagu ja tundus üsna müstiline, et me poolkäsikaudu aarde leiame. Aga leidsime, tänu GPS-le,mis meie otsimispiirkonna väga konkreetseks kitsendas. Logisime fotoka välklambi valgusel. Otsimine ja turnimine tasus end kuhjaga ära, sest taas algpunkti jõudes saime jälgida päikese loojumist ja fantastilist värvidemängu! Üllataval kombel oli ka heledad riided säilitanud oma esialgse värvi ja mustrid, ainult jalad ja peopesad olid määrdunud.
Aitäh ilusa panoraami ja võrratu päikeseloojangu eest! Tänud siia kutsumast ja tänud aarde eest!
iga mees laskus omale tasandile! mina juhendasin vägesid ülevalt! niinagu paksudele kohane. aare leitud nagu lupsti!tänud!
Raskusaste ütles küll, et peab sinna minema, aga mina läksin ikka sealt kus kergem oli, esialgu. Vaade oli küll väga ülbe, mulle täiega meeldis. Aitäh!
Ragistasime võsas, võitlesime vihmast libedate kallakutega ja loomulikult ka leidsime aarde. Vapustavalt kenad vaated, meeldib!
Algul veidi vaate nautimist, siis veidi võsas ragistamist ning siis ka leid ja logimine. Vihje pädeb. Tänud.
Üksi poleks ma kindlasti siin hakkama saanud. Ain tegi musta töö ära. Aitäh!
Jah, tuleb leida õige tasand, aga peidukohta jõudmine ei olnud väga ekstreemne, kuid telefon näitas 3m mööda :) Suured tänud
See aare oli väga ilusas kohas,ning tänu ühe sõbrale, kellega koos ma seda aaret otsisin. Leidsin ma selle aarde.
Käisime tydrukuga otsimas. Ekstreemsus missugune :) tydruk ( Keidy) siis leidis paki. Panime nimed raamatusse. Ei võtnud, ega jätnud midagi.
Kuna matkasaapad olid eelmisel päeval märjaks saanud, võtsin täna kangekaelselt kõiki neid libedate nõlvade aardeid lahtistes kingades. Nii et vaadet eriti ei näinud :) Tegelikult oli süüdi tohutu udu, mis kogu Kunda endasse mattis. Hiljem edasi sõites saime kord seda lillakat hiigelmassi kõrvalt vaadata ja hetkeks päikese käes soojeneda, et siis kohe jälle uttu sukelduda. Täitsa huvitav kogemus.
Auto nulliga risti ja raginal läbi võsa: laisa geopeituri stiil, teadagi. Loomulikult tuli välja, et kuigi optimaalne see lähenemine polnud, aga õnneks leidus looduslikke redeleid. Leitud-logitud, seejärel õigesse parklasse vaateid imetlema. Pekki noh, võimas! Aitäh!
See aare kinnistas ikka täielikult minu arusaama muutuse Kunda linnast. Ei oleks kunagi arvanud, et siin ka selliseid kohti leida võib.
Alustuseks otsisime üles aarde, mille maastiku raskusaste on minu silmis tiba alahinnatud, edasi aga otsustasime uurida, mis vaade siis õigest kohast paistab (nimelt sõitsime ikka nagu kord ja kohus ette näeb aardega risti ära ja siis otse läbi võsa). Kõi võsast välja murdsime ja pilgu vasakule pöörasime, ei osanudki alguses midagi öelda, sest see vaade lõi natuke pahviks. Kui silmad said piisavalt naudiskleda, läksid käiku kaamerad ja alles pärast väikest fotosessiooni rebisime ennast sealt eemale.
Igatahes tahaks öelda aitäh kõikidele inimestele, kes Kunda ilusatesse kohtadesse aarded peitnud on, sest ilma nendeta arvaks ma ikka ekslikult, et ega siin midagi peale tsemenditehase ei olegi. Oo, kui ekslik see arusaam oli...
Aitäh!
Vaade oli väga ilus. Aarde leidsime kiiresti ja elu ohtu ei seadnud.
Lähenesime nullile kõige lihtsamat rada pidi, mis lõpuks ei olnudki nii lihtne. Tahtsin ringiga nulli minna, aga Ott läks otse - hea, et Urve jäi lagendikule ja ei näinud seda. Koht on muidugi vägeva vaatega, aga nüüd juba tiheasustusega ala. Kui ma Lääne-Viru Piirivalvepiirkonna staabis teenisin, oli kordon üksildaselt keset metsa. Möödunud ajast hoolimata oli vaade selline, mida saab ikka ja jälle nautida. EVEJ.
Väga lahe koht. Kohati oli tunne, nagu kõnniks Üügu pangal.
Aarde leidmine valmistas ikka parasjagu probleeme, kuna muidugi olin alguses valel korrusel. Aga kui juba õigel olin, siis hoolimata sellest, et geps näitas 30m nullist, seisin ma kuidagi ootamatult õige koha ees, kust karpi juba nägin. Tänud aarde eest.
Georetke punkt nr. 6 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist). Esimese hooga lootsin, et vihjest ütleb koha ära – tuhkagi. Hakkasin siis otsima. Geps suutsi ikka mitmese eri kohta saata, enne kui mõistus kohale tuli ja ise silmd lahti tegin. Tuli välja, et olin eelnevalt peaaegu aardele peale astunud, aga lihtsalt ei märganud – tuleb rohkem nina gepsu pealt üles tõsta:). Asi logitud, suundusin linna söögivarusid hankima ning seejärel hakkasin Toolse linnamäe poole astuma.
Nii vägev oli. Anu unustas oma kõrgusekartuse ja ronis mööda kallast nii, et võsa lookas. Vahtra ja aarde leidis ka.
Põdra pubis tegime pisku lõuna, võtsime väiksed praed, mis osutusid siiski ületaldriku prisketeks maitsvateks eineteks. Pärisin baaridaamilt, et mida ka Kundas vaadata oleks? Peale ranna ja Kronkskalda ta midagi ei osanud esile tõsta aga kui te nii huvilised olete, siis mõned käivad vana tsemenditehast vaatamas.
Enne Kronkskaldale minekut näitasin Ruthile, kus me Kunda jõe kohinat kuulamas käisime ja kuhumaani me oma käiguga välja jõudsime. "Hullud", oli lühike hinnang.
Kronkskaldal oli tõesti ilus vaade. Ilusa ilmaga oli näha hulk saari ja üks kauge mast. Pärast läksime autos kaarte uurima ja tegime selgeks, mida siis näha oli. Aardeni oli täna hea ronida. Muul aastaajal oleks hulga raskem.
Ilus vaade, väike ronimine, esimese korraga veits vale vaher aga siiski üsna kiire leid.
Kronksu peal ennegi käinud ei hakanud seda uudistama. Ikka hulga aega sai seal ronitud ja sobivat vahtrapuud otsitud. Vahepeal leidsin hea pika jupi kõrgepingenööri mis mul sealt üles oli vaja sikutada ja selle ronimise käigus jäi täitsa juhuslikult ka aare silma. Tagasipannes leidsin vahtrapuu kah üles. Ise arvan, et maastikuraskus on ikka väga alahinnatud, võib olla on see aga hoopis minus sest mul oli vaja ju igaltpoolt otse üles/alla ronida.
Vaade lahele ja Toolse linnusele oli äge. Aarde kättesaamiseks tuli veidi turnida. Tänud peitjatele!
Kronkskaldalt meeldis mulle vaade kuldkollasele merele. Jalutades nulli poole lootsin vaikimisi, et ma aarde otsingute suhtes olen ikka õigel korrusel. Endale sain vastuseks nii ja naa. Õnneks logimas käimine ei olnud praegusel aastaajal mittemidagi konti murdvat. Tänud siia juhatamast!
Silkasime autost välja ja asusime otsima. Null viskas mõlemal gepsul muudkui 5-10m siia ja sinna. Lõpuks ronis üks meist hoopis tänna. Ja käes ta oligi!
GP 1324 / GC 1565
Minu jaoks kolmas kord elus Kundat külastada. Jättis parema mulje kui eelmine kord. Nullist oli kena vaade, ainult võsa oleks võinud vähem ees olla. Otsimisega läks natuke aega, aga kätte me ta saime. Aitäh!
Kõrge oli. Jalgadega sammalt rutjudes mööda seinu ronivate kahejalgsete loomade rada alla ja pärast üles. Milleks aga mööda mäge ronida, kui läheduses on nii ilus trepp ju olemas?
Nu ronida sai ikka korralikult ja lõpuks Peep tõmbas selle välja juhuuu
Häid pühi! Mõnus jalutuskäik Kundas, natuke ronimist ja aare leitud. Oleks puu liigid selged, oleks kiiremini leidnud.
Plaani kokku pannes teadsin, et ega siin Kundas ja Kunda lähistel kerge ei saa olema. Enesekindlust andsid 17. jaanuaril kirjutatud logiteated. Anni lähenes looduslikult vaateplatvormilt, mina silmasin ühes kohas jalajälgi ja otsustasin nende järgi minna. Ega kummalgi meist just eriti kerge see laskumine polnud, jõudsime elusalt nulli. Anni pettumuseks leidsin aarde enne teda ja siis tulime koos üles sealt poolt, kus ma olin laskunud. Kuigi geopäeva jooksul esines ka teisi füüsiliselt raskemaid aardeid, süüdistan ja tänan Kronkskallast, et mu käed on täna valusad. Aitäh! EVEJ
See oli päris jube. Vaatasime algul ülevalt ja hakkasime siis otsima, kust aardele ligi saada. Mina läksin siis soovitatud platvormi poolt ja Carolys kusagilt teiselt poolt. Paar korda oli ikka lausa hirm oma elu pärast. Eriti õudne oli see kui tahtsin ühest suuremast puust kinni haarata, aga tuli välja, et see oli täiesti mäda ja mul polnudki mingit tuge. Carolys jõudis enne aardeni, aga kuna ma olin juba pika maa tulnud, tahtsin ka aarde ära näha. Tagasiteeks valisin Carolysi variandi, mis ei olnud tegelikult väga palju parem. Ellu me õnneks jäime ja nagu pärast välja tuli, siis see aardeleid karastas meid korralikult järgnevateks leidudeks.
tegelikult saab looduslikult vaateplatvormilt veidi allpoole ronides (sellekohapeal saavad isegi lapsed sellega hakkama) aardeni liikuda mööda väikest astanguserva (võimalik et hetkel on see jääs) aga muul ajal säästab selline teguviis jumalteabkust ja kuiohtlikult laskumisest.
Kuniks Priit ja Mihkel arutasid erivarustuse vajalikkuse kohta oli Anne jõudnud järgmisele tasapinnale ronida. Hetk hiljem olid ka mehed all ja käis vahtrate eraldamine muudest lehtpuudest ning mõne aja pärast saime nimed kirja.
Aare leitud peale väikest turnimist.
Tänud peitjale :)
Ah, et siis selline kallas, no okei, panin tel maha ja kohe ronima, leitud ta sai, tänud! Auto juures selgus, et tööandja vara oli maha jäänud, seega käisin veelkord aarde juures.
Naasesime Medi häirenuputeenuse töölt Rakverest. Kodutee oli na käänuline nagu ikka. Teadsin, et tulen Kundasse taas 27. jaanuaril, aga siis olen üksinda ja on jälle mitu head tööd teha e. aega vähem. Sestap otsisime siinsed topkad täna üles. See koht üllatas! Positiivselt. Kenasti sildistatud, uhke vaatega ja võimsa kaldaga. Ei olnud mingit muret ka lumega ja viisakates riietes siin kalpsutada. Aaregi leidus mitte küll esimesest kohast, kuid siiski peagi ja sobivast pesast. Pärast tegin veel piirivalve mastist pilti, lahe vaade seegi. Ja missugune omapärane punker vms seal veel on.
Aare oli vinks-vonks korras, sisu rikastus ajutiselt ühe geomündiga "Stars & Stripes Flip Flops Geocoin". Aitäh vahva koha eest! Ja tore, et selle kerge lumegagi aare kenasti leitav on.
Väga superluks paik oli seal. Kuna ma just kõige suurepärasema dendroloogi mõõtu välja ei anna, siis kvalfitseerusid seal enamus lehtpuid hetkel vahtrateks. Nii ma seal ukerdasin. Kui julgemaks muutusin ja enda elust enam väga ei hoolinud, leidsin ka aardekarbi üles. Tänud, hetkel raskusaste vähe suurem, jää ja lumeta aga ilmselt kirjeldusele igati vastav.
Läksime Rakverre seda imekuuske vaatama. Mõned aarded jäid tee peale. Oh, see oli mingi maastik 4 minu jaoks. Libe ja jää ja kõrgus olid päris hirmutavad. Hoidsin kümne küünega end kinni ja sain käed ikka korralikult sopaseks. Aga vaated olid vägevad. Aitäh!
Kauni vaatega asukoht oli see tõepoolest. Aare leitud. Tänud peitjale aarde eest ja seda kohta tutvustamast.
Kui kohale jõudsime, siis oli päike juba loojunud. Õnneks tänu lumele siiski päris kottpime veel polnud ja nähtavust oli täitsa piisavalt. Ülearu lihtsalt otsingud ei kulgenud, sest ega ma mingi ornitoloog pole, et koore järgi vahtra ära tunnen. Minu õnneks oli suur osa puudest okaspuud ja niipaju oli mul bioloogiatunnist meeles, et vahtra küljes okkad ei kasva. Selle sai suure osa variante välistada. Natuke turnimist ja oli ka karp käes. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud, nautisime tagasiteel veidi ka vaadet. Aitäh peitjale kena kohta tutvustamast.
Kohati oli päris kõhe seal turnida..õnneks Aive tuvastas aarde peiduka üsna ruttu.Tänud.EVEJ
Siinkohal pean pagaritega ühinema ,et mida sa naudid kui pead ennast kuidagi"veepeal" hoidma.Õnneks koht oli tuttav ja on seda vaadetki seal nauditud.Aitäh!
No mida sa seal imetled, kui peab küünte ja hammastega kinni hoidma. Vihm tegi olukorra veel raskemaks, aga läks õnneks. Aitäh!
Tore kohtuda, andsid tõsise põhjuse just täna tulla ja avastada Kundat :-). Sinisavile saime siit parema vaate, kui platvormilt. Sadude lähenedes muutub ohtlikuks aarde otsimine vist ka valges. Otile Kronkskalda maastik väga meeldis. V:- J:pulga. Tänud.
Nutt ja hala. Raskusastmed on ju soovituslikud, seega- tänud aarde eest! Viimaste valguskiirte saatel nautisime vaadet, mida peitja pakkus aardepaigaga ja pimedas suundusime otsima, pea tunnikese otsisime kokku. Vahepeal tuli küll puugist turvavärki juurde tuua, kui esmaleidjad kinnitasid suurimaid hirme. Õnneks oli taevas tähti täis ja ilm suurepärane, aitäh!
Kõigepealt soovitus kõigile järgmiste, minge aaret otsima valges, ärge tehke meid järgi, kes me jõudsime selle aarde juurde suht hämaras.
Õnneks taipas Alex taskulambi kaasa haarata ja nii me puid määrama asusime. Aga no mu silmad ei seletanud ikka kuigi kaugele, nii tuli teha seda, mida ma üldse teha ei oleks tahtnud. Uskuge mind, see polnud üldse mõnus, vabalangemine oleks võinud olla ikka suht pikk ja ilmselt ka valus. Aga no kui valest kohast otsid, siis ei leia ju seda mida vaja . Kuid egas ma teadnud, et ma valest kohast otsin :P, seega tuustisin püüdlikult vahtra juures.Vahepeal oli täitsa pimedaks läinud ja Alex tõi lisavalgust. Siis kostus praks ja minu entusiasm teha seda mida ma ei tahtnud ,kahanes veelgi. Aga no õnneks leidsin alternatiivse lähenemise ja nüüd sihtisin hoolega oma maandumisplatsi, sest no mingit tahtmist polnud veereva kivina sealt alla sadada. Niiviisi pea kikivarvul hiilides ja kahekümne küünega kinni hoides mängisin geopeiturit, kes iial alla ei anna ( ja ei veere ka ). Lõpuks jäi miskit silma ja aare sai logitud.
Nüüd oli käes mõttepaus, sest tahtsin ju autosse tagasi saada. Õnneks vintsis Alex mu õigele tasapinnale tagasi, tänud talle selle eest. Pimedas oli maastiku raskusaste ikka märksa rohkem kui see ,mis lubatud. Huh, tehtud, ilmselt tuleb siia valges millalgi tagasi tulla ja vaade ka ära vaadata. Tänud peitjale!
Ega siin aarde juures pole midagi teha, kui puid ei tunne! Kui ikka näed ühe puu tüve ja teise puu lehti, siis otsidki kaua. Kui ikka tüvi ja lehed ühele puule kuuluvad, siis leiab kiiremini. :) See jutt käis minu kohta! Aitäh peitjale vahva aarde eest! :) Minuga tuli aardest kaasa GC.
Kena vaade merele. Peale vaadet sai võssa sukelduda ja aarde kah kätte.
Kõigepealt jäin vahele Jussikestele, kes käisid siin vaadet nautimas ja tööd tegemas. Lisandus veel minuga lobisemine. Siis asusin teele vahtra poole. Umbes viie meetri kaugusel peidukast helises telefon ja geosõber soovis motivatsiooni tõstmist mitte kõige meeldivama aare juurde minekuks. Kardetavasti polnud minust suurt abi. Õnneks sai ta ikka aarde kätte :) No ja siis oligi vaid aarde väljavõtmise ja logimise rõõm. Lahkusin teist teed pidi ja lootsin Jussikesed enne Võsut kätte saada, aga tühjagi.
Ah jaa, aardesse jäi geocoin. Ja tänud ka, ma nii lähedal kronkskaldale polnudki veel viibinud.
Vahtrani saab ka lihtsamal viisil kui see, mida meie kasutasime, lihtsalt õigel ajal tuleks seda tähele panna...
Aitäh Kunda tutvustamise eest. Siiani olen siit vaid paar korda läbi sõitnud. Täna sai vähe rohkem ringi vaadata. Ilm oli ilus ja vaade kaldalt oli päris meeldiv. GPS hangus küll 26 meetrit enne aaret, kuid õiges kohas oli trambitud palju ja seetõttu tema ärkamist oodata vaja polnud.
Soovitus alustada jalutuskäiku infotahvlite juurest on väga mõistlik ja ohutu ning kuigi aare on peidetud linna territooriumile, siis päris tänavakingaga ei soovita missioonile minna. Olge ettevaatlikud ning vaadake kaugele ja alla, eks siis paistab sellele, kes näeb.
Täitsa lahe koht võssi peidetud. Teel aardeni leidsime suurema koguse seeni kui sama päeva eesmärgistatud metsakülastuselt. Kahjuks polnud korvi kaasas.
Väga ilus vaade ja mõnus tuhnimine. Aarde leidsime üsna kiiresti, kuigi peidukohta arvestades oleks võinud kauem minna. Ilmselt mitmekesi otsides oli ala kergem uurida.
Vanasti on ikka Kundas käidud küll, aga mitte siin. Aga milline koht, milline vaade! Hästi lahe, et Kundasse aina enam asja on! Aga aare - võsul Piretiga rääkides jäi mulje, et siin olla midagi kavalat, aga õnneks ei ole miskit hullu, tuleb lihtsalt hoolega vaadata, veel parem näha. Võtsime GC, läheb vist homme Rootsi. Täname, ja küsime Kundasse veel.
Tuttav koht, paar aastat tagasi kaalusin ise ka siia aarde peitmist aga head mõtet ei tulnudki. Siis viis mingi lagunenud raudtrepp alla ka. Aitäh!