Oksa aida

 1 

Leidsime aitaja abiga omaduste hea koha,kus topsik võiks olla,kuid jah tühi oli.Vast lihtsalt petekas,ei leidnud õiget kohta.Äge aare kindlasti!kuigi ise ei leidnud!

Korra olen siin juba ringi vaadanud, aga siiakanti sattudes kiskus tagasi. Seekord otsustasin kohe, et aitaja kõlab hästi ja võtan kohe kasutusele plaani B. Tegin aidale siiski tiiru peale, nullring, ja jõudsin juba pagassi lahti teha, kui platsile keeras auto. Lisaks lihtsalt uudistamisele otsustati sealsamas ka oma järeltulevale põlvele süüa hakata valmistama, nii et olin seegi kord sunnitud tühjade kätega lahkuma. Aga Soomaal mul muidki kohti veel käimata, küll ma tagasi tulen.

Ilma häbenemata jätan siia tänase mitteleiu. Segane värk igatahes. Keset laudaruumi lebab keras viimsele unele suikunud kährik, kirjeldus ütleb, et redelit pole, ometi oli redel esimene asi, mis hoovile jõudes otsa vaatas. Laka peal polnud midagi, mis aitaja nime oleks võinud kanda. Koputasime ja silitasime seda tarekest ligi tund aega ja siis oli aeg tagasiteele asuda. No küll tuleme veel!

Mul täna muu ööbimiskoht planeeritud, siia polnud tahtmist jääda, seega jäi katki. Tegelikult olekski siin vist kambaga lõbusam toimetada

Mis ma oskan öelda - ideid oli seinast-seina, põrandast laeni. Leide ei mingeid :) Aga väga tore koht ja ma võin vabalt ka tagasi tulla ja abivahendi abiga piiritletud alasid kasvõi öö läbi luubi ja prožektoriga uurida. On mida oodata!

Täna siis katse kaks siin aaret leida. Lugesime hoolikalt kirjeldust koos vihjega, samuti logisid. Võtsime taas appi ka abivahendi, aga ei hakanud meie ajud ka täna kiiremini tööle ega mõelnud midagi uut välja. Vaatasime seekord ka kohti, mis eelmine kord ehk märkamata jäid, siiski aardele silm peale ei jäänud. Logidest tuttavaid olukord oli küll - leidsime meiegi koha, kus justkui oleks võinud aare olla, kauguski sobis, aga kahtlustasime, et see ei saa õige olla, sest kuhu see tops sellisest kohast ikka kaob. Mitmed objektid olid anomaalsed, aga ei osanud kuidagi ka abivahendi abil neist aaret välja võluda nii, et see poleks juba lammutamisena tundunud. Egas midagi, tuleme aga taas, võibolla rohkem silmapaare kaasa võttes.

Veetsime siin ikka kõvasti üle tunni ja ei suutnud me peitja kavalusest kuidagi läbi närida. Abivahend sai kohe alla toodud, vihjeid loetud ühte ja teistpidi, ronitud ja roomatud, torgitud ja kopsitud nii sees kui väljas, aga ei miskit. Anomaaliaid nagu oli, aga ükski ei töötanud. Jõime vahepeal oma kaasa võetud kuuma teed, aga uusi ideid juurde ei tulnud. Jube külm hakkas lõpuks ikkagi, nii et viisime abivahendi tagasi ja alustasime järjest tihenevas lumesajus koduteed. Tuleb tagasi tulla.

Ei leidnud täna, aga siia peab küll tagasi tulema. Ma ei tahtnud üksinda ronida ja peidukat niisama ka üles ei leidnud

 5 

Ega midagi tavapärasest Oksa aida külastusest ei erinenudki: ikka kohe üles abivahendit tooma. Seejärel tunnike tolmus rullimist ja lae all turnimist, iga põrandalaua kahtlustamist ning oksakohtade torkimist, et siis aitaja jälle sama targalt üles tagasi viia. Aga kummalisel kombel ei teki siin vastumeelsust ja trotsi ning koju jõudmise ajaks on juba genereeritud vähemalt kolm uut ideed, mida kontrollima minna tahaks. Mulle väga meeldib see aare, kuigi pole leidugi. Järgmise korrani!

 2 

Hmm. Abivahendi jaoks pidi ikka kõvema maastiku raskusastme läbima, kui kirjas. Redel väga napp ja isegi mina füüsiliselt aktiivse nooremapoolse mehena pidin ikka vaeva nägema, et seal üleval ära käia. Ja lausa mitu korda käisin.

Aga ega aaret roheliseks ei saanud. No ei ole nagu neid kohti palju, kus ta olla võiks, kuid no ei miskit. Kontrollid kõik käsikaudu nii üle ja püherdad ämblikuvõrkudes kõhuli. Isegi üks kohta ja aega mittesobiv detail jäi ette, kuid see ei paindunud mu tahte ees. Ja ega ei teagi, mis seal siis olla võiks. Vaadates logisid, siis põhimõtteliselt kõik küsivad abi. Ehh. Eks näis, kas läheb siis ka abi küsimiseks kunagi, või mitte. Praegu jätan seemneks seedima :)

40 minutit proovisin ja läksin oma matkaga edasi.

Sellised keerulised purakad on lahedad, mulle sobib :) Aitäh.

 1 

No siin sai ikka otsida. Algul loomulikult abivahendita (no kellel seda ju vaja on?) ning pärast kas teist või kolmandat lakaskäiku (ega seegi vidin väga silma ei jää) juba abivahendiga. Ei, siia peab tagasi tulema; selle tunni jooksul suutis plika koos oma väikese tädiga väljas mingi mudaaugu üles leida, kus mängida..

 8 

Meie sügisese Soomaa süstamatka I päev (õhtu) ja viies aare.

Kui meie isiklik matkakorraldaja Mairo teatas, et meie Soomaa süstamatk algab laupäeval Mulgi heinamaalt ja soovi korral võib juba reedel paika minna, ei olnud enam küsimust, muidugi lähme reedel. Mägedes matkajana oli tal plaanis sinnasamma heinamaa kõrvale telk püsti panna ja öö ära magada, aga geopeitur mõtleb pisut teisiti :P Milleks magada telgis kui siinsamas lähedal on tore magamiskõlbulik Oksa ait ja kui sellest veel vähe on, siis siin on ju ka üks põnev aare peidus ja kui mainisin, et see ei ole kindlasti üks neist mine-ja-võta aaretest, siis hakkasid tema kõrvad ka liikuma ja leppisimegi kokku, et tuleme siia aita magama. Tallinlased said pisut varem liikuma ja kui me Tiiduga alles kuskil maakonnas aardeid tegime, hakkas juba kõnesid tulema . Esimene kõne oli üldse maru mõnus tillikas, et ait olevat vee all ja seal küll magada ei saa. Mõne aja pärast siiski tuli uus kõne, et õige lähenemistee on leitud ja ait on kenasti kuival maal ja magamiskõlbulik, aga neil on ikka maru igav ja tulgu me kiiremini. Milles küsimus, otsige see 3.5 aare üles, nii peaks paar tundi kenasti sisustatud olema ja kui ikka igav on, siis lõkke võiks ka püsti panna :) Tegime teepeal neli aaret ja võtsime siis suuna Oksa aita. Tee pealt maha keerates nägime juba aida ukse vahelt laterna valgust ja Yuko jooksis ka meid auto juurde tervitama. Aida ust avades leidsime eest Mairo ja Priidu romantikat tegemas ehk laual põles latern ja söödi lusikatega müslikooki. No kellel sellises hubases atmosfääris oli siis meeles mingit aaret otsida :P Kirjelduse lugemisest väga kaugemale ei jõutud, paari nurgatagust käidi vaatamas, aga abivahendi tõi lõpuks Tiit alla. Küsisin Mairolt, et kus siis lõke on, mille peale Mairo vastas et no üks tulesäde saabus ju just. Oeh :D Käisin varjualust revideerimas, tassisin sületäie puid lõkkekohta ja lootsin, et mehed hoolitsevad ülejäänu eest, aga lõpuks sain ikka pisut kõrval targutada ja mehed ohhetama panna, et kuule see Kerli vist ei tee sellist asja esimest korda :D Tiimitööna saime lõkke põlema, grillisime kana ja samaaegselt sai Mairo kõik südamelt ära kurta, et miks see Mari ikka kuidagi vedu ei võta jne. Jutumulina käigus avastasime, et Yuko oli ka hetkeks pingile asetatud ja tähelepanuta jäänud grillilt head-paremat omastanud. Ma polnud isegi kuri, liiati veel siis kui Mairo seletas et Yukole on kodus õpetatud, et kõike mis on kodusest diivanilauast madalamal, võib võtta. Ma oleks siin Yuko asemel pisut Tiitu tutistanud, sest see lõkkeäärne pink oli tõesti madalamal kui kodune diivanilaud :D Lõpuks oli kell niipalju saanud, et oli paras aeg aita magama kobida. "Printsessile" loovutati keset ruumi asetsev diivan ja kui olin seal pikali visanud, selgus ka see põhjus. No ei suutnud see Mairo oma nihelemisega seda päris kuivaks istuda, ikka päris niiske oli teine :D Aga matkamatt magamiskoti ja diivani vahel ajas asja ära küll. Olime kõik pikali ja vahetasime viimaseid magamiseelseid lauseid kui järsku Mairo koiku peal mootorsaag tööle pandi. Nagu missss sul viga on? :D Mairo, su viimase lause viimase sõna kolm viimast tähte ei olnud veel korralikult minunigi jõudnud kui sa juba pihta hakkasid. Niit veel hõõgus lambi sees :D Lasknud paar lammastki ära lugeda johhaidii :D Ühesõnaga, samal ajal kui aida seinad värisesid ja lakast saepuru alla kukkus, vahtisin mina lakke ja mõtlesin, et kas see Rail Baltic on tõesti juba valmis ja kuidas see siis nüüd läbi Soomaa ometi veeti... :D Hommikul ärgates mõtlesin, et ma polegi kunagi ühes kahekümne ruutmeetrises toas koos kolme mehega maganud. No sel ööl ka ei maganud :D

Hommikul panime magamiskotte kokku ja tundus sobiv aeg, et...

"Mairo kuule...."

"Noo..."

"See suur, et... See Mari vaata...

"Noo..."

"Sa temaga kunagi kõrvuti maganud ka oled?"

"Ikka olen..."

"Aaa...no selge, nüüd ma saan aru miks teil midagi välja ei tule..."

:D

Hommik algas seega uniselt, aga samas väga lõbusalt. Samal ajal kui Tiit meile võikusid valmistas, nägin kuidas matkagurmaan Mairo priimuse peal endale Inglise hommikusööki tegi. Kolme minuti keedumuna, oad tomatikastmes, tomati ja kurgiviilud...oot, misasja, peekonit polegi või? :) Sellist rikkalikku matkahommikusööki nägid minu silmad küll esimest korda, vapustav! Aga see polnud veel kõik, tema õhtusöögist räägin kuskil teises logis :)

Kuna Mulgi heinamaalt hakkas juba kõnesid tulema, läks asjade kokkupakkimisega kiireks ja viimasel hetkel tuli meelde ka abivahend tagasi oma kohale viia. Ega me seda väga ei kasutanudki, pigem vigurdasime niisama :) Laupäeva veetsime Soomaal süstade peal, aga pühapäeval ei andnud see Oksa aida müsteerium ikka kuidagi rahu, seega lootusrikaste nägud ja 20% akuga tulime uuesti siia. Väljas oli pisut valgem kui reedel, aga ega see meid eriti ei aidanud. Pärast veerandtunnist otsimist liigutasin ühte detaili ja...KURAT! Kilkasin aida all olevale Tiidule, et ma leidsin, ma leidsin, ma leidsin, aga... No ma leidsin ühe raskusastmetele vastava koha, aga aaret seal ei olnud. Katkestasime otsingud, sest omast arust leidsime, aga ju oli tops kadunud. Kuna telefoni aku oli läbi, siis peitjale kohe helistada ka ei saanud, aga kujutasin juba vaimusilmas ette kuidas ma nagu väike Myy oma punases rüüs, käed puusas, kurja näoga seisan ja haige peenikese hiire häälega peitjalt küsin et missssmõttes :D Läksime Viljandi Fellinisse sööma ja telefone laadima ja seal istudes kirjutasin ka Kristjanile, et me leidsime peiduka, aga see oli tühi. Saatsin üksikasjaliku koha kirjelduse, mille peale Kristjan kõik meie unistused purustas, öeldes et koht on vale. ********** No eks oligi liiga lihtne leid. Nüüd oli väga hea meel, et meil aida juures telo aku täiesti kottis oli ja kohe peitjale tühja peiduka asjus kõnet teha ei saanud. Mina, kellel on terve elu jooksul kokku võib-olla kaks korda häbi olnud... No küll oleks häbi olnud :D

Kuna Soomaale jäi päris mitu aaret veel, siis planeerime siia juba kevadel naasta ja ööbimiskoht on nüüd ka juba paigas :) Senikaua täname peitjat ägeda süsta-matka eelõhtu ja mõnusa pähkli eest! Aaret küll ei leidnud, aga sellest hoolimata oli meil väga tore ja hubane lõkkeõhtu ja tuleme siia hea meelega teist, vajadusel kolmandat ja miks mitte ka neljandat korda tagasi! :) Aitäh!

 1 

See jäi meile kahjuks ka abivahendit kasutades leidmata. krahv on ikka vaeva näinud. Pole parata, tuleb tagsi tulla.

Jäi leidmata.

Aususe mõttes paneme selle sinise pannkoogi siia kollaste sekka. Otsisime kuni näpud külmast punased ja tujud nullis. Ei teagi kumb hullem oli - mitteleid või tühi kõht. Igal juhul ei saanud me ei aaret ega süüa, sest meil polnud oidu mõnda võikut omale kaasa teha. Nojah, uuel talvel tuleme vast tagasi.

Edit: abivahendi leidsime, aga tolku tast meie jaoks polnud.

Taas kord Oksa aida aarde juures ja taas mitteleid. Ise arvan, et peidiku asukoha tuvastasime aga aaret netu. Eks püüan omanikult selgust saada.

Ei leidnud.

No jah. Tuli meelde üks vaatleja aare, mida sai ka esimesel korral põhjalikult otsitud aga ikka ei miskit. No mida hekki, ei tulnud seda ahaa-ohoo hetke meil. Abivahendi leidsime küll, aga ei tuvastanud ühtki ebakõla, millest siin logides räägitakse. Vb ainult üks, aga seda kätte ei saanud. Eks kogume end ja kunagi jälle.

Teine katse ja jälle tühjad pihud, kuid seekord lubas rohkem. Hiljem, oma 100km aardest eemal, lõid lahenduste variandid pähe. Seega tuleb uuesti tulla.

Üks mitteleid ka sekka tänasele geopäevale. Tegelik põhjus selles, et ei lugenud aarde kirjeldust ja nullis oli levi olematu. Koht võrratu ja ongi põhjus tagasitulekuks.

No ei ole! Ei leia. Pole teha miskit, tuleb jälle tulla.

Siin otsustasime teha natuke pikema lõunapausi. Abivahendi leidsime, aga leiule see meid lähemale ei viinud. Söödud salat ja pirukadki ei toonud uusi ideid. Kirja saime end vaid aida logiraamatusse. Kunagi siis jälle.

 4 

Nüüd logisid lugedes pole imestada,et ei leidnud.Esmatutvus objektiga on vähemalt tehtud.Pidasime siin ka oma geotuuri lõunapausi.Küll me veel siia tagasi tuleme.... nu zaajetz,pagadi:)

Abivahendi leidsime, aga aare silma ei hakanud. Hea koht söögipausi pidamiseks.

Tükk aega pusimist abivahendiga ja ilma ei viinud seekord sihile. See-eest jäi aare tagantjärele korralikult vaevama. Mis muud, kui tuleb ikka tagasi minna.

Tore koht. Sehkeldasin vist pool tundi mõnusa abivahendiga aga pimedaks ma jäin. Ju siis hea aare. Tänud kutsumast.

Tore koht. Sehkeldasin vist pool tundi mõnusa abivahendiga aga pimedaks ma jäin. Ju siis hea aare. Tänud kutsumast.

 3 

Peale 3 tundi möllamist abivahendiga ja ilma, tühja kõhuga ja pärast söömist, lõpuks loobusime. Võta või ait palkideks lahti, no meie ei leidnud midagi.

Aga kuna on meie kandi aare, siis küll me veel tuleme tagasi...

 1 

Sai nii istutud ja kõnnitud, ronitud ja roomatud. Ei olnud ka aitajast kasu. Lihtsalt ei olnud meie päev täna. Redelijupp oli täna kellegi poolt sinna jäetud ja jäi meistki.

 1 

Kahjuks jäi seekord leidmata :( Ei olnud ka abivahendist kasu. Eks proovib mõnikord uuesti.

 1 

Olen logidest aru saanud, et tegemist on raskelt leitav aardega, seetõttu olen sellest hoonest rahulikult lihtsalt mööda sõitnud. Seekord aega oli ja otsustasin siiski pilgu peale heita. Lifti kõrgemale korrusele abilise juurde ei leidnud ja hoone sise- ning välivaatlus eesmärgile ei viinud. Avastasime küll peidukoha, milline tundus olevat tehtud täpipealt filmitopsi jaoks, kuid see pesa oli tühi ja koht seega vale. Kui sinna kanti jälle aarete juurde jalutama satun, eks siis puhka siin jalga ja otsin edasi.

 6 

Oksa ait ei anna ikkagi rahu. Teine katse. Ruum on juba päris tuttavlik. Saime teada, et seinapraod on paksult täis talvituvaid kärbseid, leidsime igasugu nurgatagustest liblikaid. Üle said vaadatud-katsutud kõik naelad seintes, uuritud lääpas ukse ehitustki, põrand ja lagi tunduvad nii lakoonilised, et seal pole justkui midagi vaadatagi. Painajalik. Pea on täitsa tühi. Ideed on otsas. Lapsed olid algul küll hasarti täis, aga tüdisid ikkagi ruttu. Veidi taskulampidega varjuteatrit mängitud, tuli siiski tõdeda tulemusetust. Tundub meile hetkel liiga raske pähkel - ilmselt on geokogemust ka tagasihoidlikult, et aaret avastada. Jätame selle aarde mõneks ajaks mõtlema. Tahaks ikka võidukalt ilma vihjeta üles leida. Ait jääb meid siis möödasõidul mõtlema ootama...

 9 

Oksa aida aardest lugenud, äratas see kohe huvi. Algis käis juba hommikul ärevuses üksi vaatamas. Seinast tuli otsimise käigus esile mitmeid eksitavaid libaardeid. Salajase operatsiooni katkestas üks võrriga kohale maandunud lobisemishimuline muguvanamees. Teine katse koos kõigi pereliikmetega toimus õhtul. Marssisime sisse lootusrikkalt, sisendades positiivseid kinnitusi ning tehes läbi samu totrusi, mida meie eelkäijadki. Taskulambivalgel tiirutasime ruumis ringi, kuni meie edutu otsimise tegi veelgi edutumaks uuesti võrriga kohale sõitnud vanamees. Suure hädaga saime segajast lahti, ning jätkasime ruumis ringi hiilimist. Lõpuks lapsed tüdisid ja tuli lihtsalt koju ära sõita. Proovime peatselt uuesti. Põnevus on suur ja unetust ning rahutuid mõtteid jagub päevadeks, kuni meidki kord võit tabab.

 2 

Meile teine katse. Otsimisaega sai kasutatud ka grillimiseks ja einetamiseks, hea mõnus katuse all einetada. Sellest korrast jäid meile tühjad pihud ja täis kõht. Tagant järgi on meil tekkinud juba järgmised ideed, mis jäävad järgmiseks korraks. Täname!

 4 

Oi jummel, mingi tunni panin kindlasti siin hakkama. Ka aitaja tõin alla. Uhh, jäid silma ka paar-kolm vidinat, mis võivad aardega seotud olla, kui nendest mu jõud mõistliku rakendamise korral ja ilma erivahendeid kasutamata üle ei käinud. Mis jutt see on, et hea teostus, ma küll ei märganud midagi sellist :). Tegelikult mõtted ikka täiesti otsas. Kõige murelikumaks teeb mind see, et tõenäoliselt ei ole tarvis midagi ära lõhkuda, aga teisiti ma seal enam otsida ei oska :). Aga no kogun end ja mingi aeg jälle.

 8 

Kui tahtsime aida aaret otsima minna, siis küll ei osanud oodata, et talv meid sedasi üllatab. Kuni Läti sillani oli autotee hästi sõidetav, sest keegi tore sahk sõitis meil täpselt ees ning lasi meid viisakalt parkla juures mööda. Edasi olid teeolud juba natuke ektreemsemad, kuid ei midagi väga hullu. Aida leidsime kergesti. Olime seda maja juba mõni aasta tagasi uudistamas käinud tänu ühele sündmusele ja tänu ühele toredale seltskonnale... Sumasime kambakesi maja juurde ning siis algas meie "vaatlus". Leppisime alguses kokku, et abivahendi järele enne ei lähe, kui tunnike möödas. No see tunnike läks nii ruttu, et lõpuks närvid ei pidanud vastu ja Karl käis sipsti abilise järel. Aga ega me targemaks küll ei saanud. Leidsime igasugu muid petekaid ainult. Vahepeal sõime juustusaiu ja jõime piparmünditeed, mis targu sai kaasa võetud, kuid isegi täis kõhuga ei saanud me sellest pähklist jagu. Mis siis ikka. Kirusime seda pimedust, mis toas valitses ja lubasime soojemal ja valgemal ajal uuesti tulla. Ega me väga löödud ei olnudki. Aida juures võiks edaspidigi kokku saada. Tänud geokrahvile! Tagasitee osutus aga põrgulikuks kannatuste rajaks, sest meie olime oma autoga esimesed, kes pidid olema saha eest. Iga kahe-kolme meetri tagant pidime auto kinni pidama ning Karl kojamehi puhastama. Avastasime, et see on päris tiheda liiklusega tee, sest Mummi auto taha ilmus veel üks buss ning maastur. Keegi neist ei tahtnud esimesed olla... Enne Tori maanteed otsustas siiski maasturijuht, et ta võib mööda minna küll. Nüüd siis!? Soomaa keskuse juurest koju oli juba parem tee, kuna keegi tuli meile oma väikese punase autoga vastu ning tegi meile "sooned sisse". Läti silla juures poleks nagu sahka käinudki! Nii paks lumi oli. Terve sõidu aja olid mu närvid ikka viimseni pingul. Proovisin küll seal tagumise istme peal kuss olla ja lasta juhil rahulikult tegutseda, kuid ega see hästi ei õnnestunud. Ma ei tea, kuidas Karl vastu pidas. Koju jõudes ütles ainult, et järgmine kord, kui tahad midagi öelda, siis räägi parem anekdoote...

 5 

No tegelikult meeldiv seiklus või kolme pere matk lumisesse jõulumetsa.Lastel oli lumesajus lõbu laialt ja meil laeka otsimisega tublisti tegemist. Aga ei leidnud. No, tuleme siis kevadel tagasi. No, oota sa geokrahv!

Teel aita.

Ait sajus.

Talverõõmud.

Auto välja kaevatud.

Teine auto ka alles.

Ooh, kodus!

 2 

Mulle see ait hakkab meeldima. Tunnike vast poleerisime teist kolmekesi enne kui loobusime. Abivahend tegi asja veel keerulisemaks ja pani üle mõtlema. Soomaal on mul veel palju aardeid noppida ja ait koos temas peituva aardega külastamisväärt. Mina tänan.

 2 

Vaatasin korraks ringi, noeitea, sooritasin kärmelt ahviliigutused. Mõõtsime, silitasime, paitasime, roomasime, turnisime, kangutasime... Ei tule rohkem tegusõnu meelde! Oli mitu head kohta aga tühjus vaid. Lõpus ei saanud ise ka aru, kas abivahend oli vajalik ja kas tavaaare, kust mõõta, kas õige nael ja ei tea, mis veel, nulliring, seega hetkel tänada ei saa...

 2 

Esimesel katsel ei saanud tulemust kirja. Isegi aitajat ei saanud kätte. Mitteleid ruudus. Lahe.

 1 

Peen värk on..aga võtab teinekord leiva ligi ja nokitseb edasi:)

 1 

No see aare on küll ikka aare,mida silmad ei näe ja mõistus ei võta!Sai tutvutud laheda kohaga,istutud ja vaadeldud..kõnnitud ja lamatud..siis veidi tuulutatud ja otsast peale alustatud nii abivahendiga kui ka ilma abivahendita.Seda peab küll ütlema,et õnneks oli abivahendile mineja olemas Rainise näol. Märkamatult sai tunnikese järel teine tund ja mõeldes eelnevate logidele tekkis halenaljakas tunne peale mõttest,et kõrvaltvaatajale on seal ikka küll mida vaadata,sest ta saaks ikka hea kõhutäie naerda. Lõpuks nentisime kaotust aga otsustasime naasta uue ja värskema olemisega ning ka väikese piknikukorviga.Huvi suur naasta sinna taas! Tänud!

 2 

Sai kõike tehtud kaks tundi mis kirjelduses kirjas on, kuid aare jäi leidmata :( Eks järgmine kord jälle :D

 4 

Alguses üritasime niisama. Palju neid variante ikka olla saab. Aga no ei jäänud midagi kahtlast silma. Varsti olid mõtted otsas ja tuli minna abivahendi järele. Väikese akrobaatika järel oli see käes ja sai tarvitama asuda. Otsingupiirkonda kahandas see tunduvalt. Need vähesed kohad, mis sõelale jäid, said mitmekordse hoolikusega üle kontrollitud, aga aare jäi sellest hoolimata peitu. Ligi tunniajase tuuseldamise järel otsustasime alla anda. Viisin abivahendi oma kohale tagasi ja suundusime mõne jõukohasem aarde poole.

Sellest mitteleiust on nii palju aega möödas.. et valusad tunded on kõik tuhmunud. Nüüd oleks aeg uuesti minna ja värskeid emotsioone saada :)

 8 

Vot sellist geopeitust me tahtsimegi :) Siia on peidetud aare, nii hästi peidetud, et ei leiagi esimesel katsel üles. Veetsime mõnusad tunnid tulemuseta. Juba eelmiste leidjate logisid lugedes tekkis suur huvi, et mis geokrahvil seekord varuks on. Sellepärast ju kohalegi sõidetud sai, et AA kandidaat. Ahjaa, tegelikult algasid meie otsingud siin üsna ebatavaliselt. Sest selle asemel, et meile edu soovida, ütlesid eelmised otsijad - Seda aaret te küll ei leia! Ära sõnasid, justkui must kass oleks meie eest läbi jooksnud. Täname peitjat! Võib olla saame seda veel korduvalt teha.

 1 

Pool tundi tuhlamist igast asendist, ait jäi küll oma kohale aga kahjuks ei leidnud. Peab varsti teisele katsele minema.

 2 

Tegime toas igasugu tegemisi. Siis tegime pätti. No ja siis tegime toas abivahendiga igasugu tegemisi. Lõpuks langes mu peale kõikemattev allergiahoog, mis andis märku sellest, et ka väljaspool tuba on meil veel tegemisi ees. Kokkuvõttes - ah-sa-sunnik! Frustratsiooni, kripeldust ning lahendusi otsivaid unenägusid jagub siiani. Tuleb naasta tulevikus.

 1 

Naela leidsime, aga aaret mitte. Rõngas osutus samuti kättesaamatuks, kuigi vist oleks kohapeal saada olevatest vahenditest midagi kokku pannud. Mingil hetkel märkasin küll midagi, mis oleks sobinud raskusastmetega, kuid minu südametunnistus ja käsi ei tõusnud seda kontrollima.