Võsule jõudes ei olnud mul aaretest enam sooja ega külma. Vajasin vaid üht - süüa. Õhtu oli juba käes ja ma olin saanud Oandu suurt kaloripõletamist kompenseerida ainult kahe õunaga. Võsul oli õnneks suve hooaeg alanud ja ei pidanud mööda kinniseid uksi käima. Tellitud praadi kugistasin nii kiiresti, et kokkukuivanud magu oli kolmandiku taldriku järel juba täis.

Pärast esmavajaduse rahuldamist läksin Võsu vahele jalutama. Vastused tulid loogiliselt. Osad infoallikad aga mitte nii väga, sest geopeituri jaoks on kaardil kujutatud täpp püha null. Promenaadil sain mitu korda edasi-tagasi jalutada. Vahepeal käisin poest ka magustoitu hankimas. Vastuseid sain piisavalt ja geokontroll minuga ka nõustus.

Vahepunktis otsisin umbes 20 minutit. Argipäev, õhtune aeg ja väljaspool suve oli väga hea otsida. Peaaegu keegi ei seganud mind. Esmalt käisin läbi loogilised kohad rahulikult kobades. Seejärel viskusin juba kõhuli, vaatasin silmadega ja lükkasin käsi nii kaugele kui sai. Lõpetuseks filmisin telefoniga pimedaid nurki, et äkki jäi midagi kahe silma vahele. Kokkuvõttes ei osanud ma enam kusagilt otsida ja pidi loobuma.

Kell oli juba nii palju jõudnud, et kui ennem tööle minekut tahaksin kodust läbi käia, siis pole muud valikut kui päevale joon alla tõmmata. Võsul olin ma aarde avaldumisest alates vähemalt 6 korda käinud ja alati oli sisetunne öelnud, et "mõni teine kord". Ju siis kartis põhjusega. Esimene osa aardest ehk siis jalutuskäik Võsu vahel mulle meeldis.

Vahvalt üles ehitatud aare, üsna kiirelt hammustasin läbi, kust infot leida ning siis saime numbrid kokku. Vahepunkti leidu aga ei tulnud, otsin järgmine kord peitja viidatud kohast hoolikamalt :) Aitäh, loodan et punkt pole kadunud, sest aare on huvitav ja tutvustab Võsut väga lahedalt.

Saime kõik numbrid kokku. Otsisime, kõik kohad läbi. Kahtlesime, tegime geokontrolli nagu õige koht aga leidu ei tulnud. Kui olime Võsult juba piisavalt kaugel, saime peitjalt infot vahepunkti kohta. Me olime ka seda kohta mitu korda vaadanud aga ilmselt vaevas meid geopimedus ja rogaini väsimus. Jonni ei jäta ja küll me tagasi tuleme.

Otsisin, mis ma otsisin, aga ei leidnud miskit :(

Jalutasin lõpu koordinaatide otsinguil Võsu vahel, aga prügikasti ei leidnud ja jätsin selleks korraks asja pooleli. Siiski tekkis pärast mõte ja väikese pommitamisega sain rohelise, nii et järgmine kord ootab juba lõpp.

Vahepunkti jaoks vajaliku leidmine läks ladusalt. Vahepunkt ise oli lihtsalt maas, üritasin teda siis kuidagi peitu panna aga ei ole kindel, kas ta seal püsib. Aarde koordinaatideks vajaliku leidmine enam nii lihtsalt ei läinud. Lõpuks olid numbrid olemas ja koht ka üsna loogiline. Geokontrolli teha ei saanud sest telefoni aku oli tühi ja laadijat ka ei olnud. Läksin siis lõppu ja otsisin mõnda aega aga ei leidnud ju siis vale koht. Kodus tegin kohe kontrolli, näitas 30 meetri läheduses. Täna hommikul läksin siis uuesti kohale. Poolteist tundi otsisin (praegu aru ma ei saa, milleks seda vaja oli!?!)Kuna täpset koordinaati ei olnud siis üritasin lausa geokontrolliga ala piire paika panna:) No on ikka tahtmine, ammu oleks võinud järgmise aarde juurde minna aga ei, lõpuks helistasin veel Madisele ka ja peale seda oli selge, et nüüd aitab. Aitäh! Peitjale ka tänud sest kõige tähtsam on tehtud - Võsust ja tema ajaloost tean nüüd palju rohkem. No ja see nimi seal raamatus las ta olla ja, kui mõnikord satun siia kanti eks siis võib ju siit ka läbi käia.

Seda olen tasapisi nakitsenud, nüüd juba lõpp peaks paistma kuid olen ikka järjekordse asja taga kinni. Huvitav, kas üldse alles on, siin nagu pole tükk aega leitud.

Olin kunagi esimeses punktis käinud ja edasiste tegevusjuhistega materjali hankinud, kuid tookord jäi ajapuudusel asi pooleli. Nüüd olin veendunud, et täna on vaid vormistamise vaev ja läksime andmeid koguma.
Esimene pooltund läks optimistlikult - paistis, et läheb libedalt. Teisel pooltunnil avastasime, et me ei leia paari objekti, mida vaja oleks, aga noh, mõistatusaarete lahendamisel jääb ju alati mõni tühik sisse ja see pole varem väga seganud. Kolmandal pooltunnil avastasime, et segab ikka küll ja kohe väga. Järjepidevus hakkas kaduma, tüdimus asemele tulema, kui me suhteliselt loogikavabalt asulas ringi tiirutasime. Kes otsis karpi, kes vajalikke objekte. Neljandal pooltunnil oli meil mõlemal kõrini ja kuna ma olin kindel, et aarde asukoht on meil õige, siis küsisin viimati leidnutelt abi. Ega see asja väga paremaks ei teinud - saime teada, et asukoht on küll õige, aga aaret seevastu endiselt mitte kuskil. Kui ma veel ühel hetkel kõhuli maas olin ning sipelgas mind rinnust hammustas, läks minu tuju hoopis ära ja me sõitsime üsna pettunult minema. Kaks tundi ja ei midagi. Aarde ülesehitus on hea - tüüpiliste seiklejate kokkupandud - aga lõpu osas on teatav kahtlus, kas see ikka kõige parema koha peal on.

Kuigi Ingal oli eeltööna vahepunkt juba käes siis vaatasime igaks juhuks kõigepealt selle ikkagi üle. Vahepunkt vedeles täiesti nähtaval kohal lihtsalt maas. Inga pusserdas sellega tükk aega, et topsi omale kohale tagasi panna ja lõpuks see kuidagi vist jäi ka aga ma ei imestaks üldse kui kõik ei viitsi nii kaua sellega mässata ja varsti on see tops jälle kuskil keset muruplatsi maas.
Ka ülejäänud eeltööst oli osa eeltööd juba tehtud ning enamus numbreid saime kohapeal ka üle kontrollida. Paari numbriga aga nii lihtsalt ei läinud ja me kulutasime siin mitu korda rohkem aega kui planeerinud olime. Vahepeal hakkas Inga juba kõiki Võsul leiduvaid potentsiaalseid peidukaid läbi vaatama (noh, palju siin ikka neid võimalusi olla saab?) aga olemasolevaid numbreid ja loogikat kombineerides suutsime lõpu piirkonna enam-vähem ära määrata ning vihjena saime oma kahtlustele kinnitust peiduka osas.
Kahjuks peab tunnistama, et selline lõpp tõmbas kogu aardele vee peale. Aarde üldine idee tutvustada Võsut on hea aga karbile leiaks kindlasti parema koha.

Mingi jama ja anomaalia selle aardega. Enne kaks korda pole leidnud ja siis aare kadunud olnud. Nüüd, kui ta olemas on, ikka ei leia. Krt ja põrgu- mõistatuse osa oli ju pagana lahe. Mingi aeg jälle, kui tekib mõnigi mõte, kuhu näpud toppima peaks, et see objekti poleerimine seal geopeituse osas mingi teistsuguse tulemuse annaks.... hetkel igasugune aimdus selles osas puudub.

Vahepunkt sai leitud, aga karp sisaldas ainult geopeituse infolehte, juhised lõpu kohta puudusid.

Mul mingi ikaldus selle aardega. Paar korda suvel olen Võsust välja tagurdanud, kuna mugude hordid on olnud meeletud. Nüüd veidi aega tagasi sai kogu aarde leidmiseks vajalik üles leitud ja siis tuli välja, et aare kaduma läinud. Nüüd sattusin jälle sinna kanti... ja ikka ei hakanud aaret silma, kuigi geokontroll asukoha õigsust kinnitanud. Silusin seal arvatavat objekti ning siis ka mõningaid seal ligidal olevaid, kuid ei miskit. Võimalik, et ise saamatu ja pimesikk.

Olen ka enne seda üritanud otsima hakata, aga siis on voolavad inimmassid võtnud igasuguse isu seal pikemalt ringi tolgendada. Nüüd oli aga olukord rahulik ning võtsin asja ette. Kõik vajalikud numbrid joonistusid paberile ning vahepunkt oli käes. Sealt siis uued juhised ja jälle tuuritama, ka siin sain vajaliku kätte ja geokontroll aktsepteeris saadut. Peitjat muidugi tänan siinkohal väga mõnusa kontseptsiooni ja sõnastuse eest. Lõpus aga midagi mulle silma ei jäänud, igaks juhuks helistasin ka ühele eelmisele leidjale, kuid kohast, kus tema selle leidnud oli, minule küll konteinerit silma ei jäänud. Võimalik, et ma pimesikk, kuid samas vaadates kohapeal olevaid jälgi, võis aare sattuda vabalt kas loodusjõudude või mõne inimlooma valdusesse. Praegu siis jäi leidmata, kuid kontseptsioon on asjal igati lahe ja väga loodan, et asi kas olemas või kui ka läinud, siis taastamist väärt igal juhul. Tänud!

Juba kolmas kord Võsul aardejahil. Vahepeal olin geokontrolli käest sobiva rohelise tule kätte saanud. Nüüd siis läksime kohale ja tuuseldasime ringi, aga aaret ei tulnud kusagilt välja :(

Ei vea selle Võsu aardega kohe mitte. Alguses jäi lõpp-koordinaatidest nii-nii vähe puudu. Nüüd, kui need käes, ei suutnud me aaret siiski üles leida. Tükk aega otsisime, kuid kättesaamatuks see jäi. Päev algas sinise näoga.

 1 

Ilus kant ja mõnus jalutuskäik aga need mõistatusaarded pole mulle kunagi eriti sümpatiseerinud. Ilmselt on süüdi mu vähene ajumaht aga mul kohe ei ole annet nende peale. Mulle meeldib mõelda, et Annika on mulle tagavara ajude eest olemas, kuid seekord polnud ka temal õnne. Niisiis, kuna koht on ilus, siis suvel tasub sinna kindlasti tagasi minna. ;)

Vaatame, kas koordinaadid ikka kõik klapivad?!

 1 

Tundus lihtne mõistatus, millele kaunil sügispäeval aega kulutada. Suvitajaid enam ei olnud, seega oli üpris rahulik. Algus oli paljutõotav. Enne vahepunkti leidmist selgus, et kaduma on läinud autovõtmed. Erki jooksis siis raja uuesti läbi :D Võtmed leitud, vahepunkt leitud ja kõik algas taas. Pingutasime, mis me pingutasime, aga viimane küsitav jäi siiski tundmatuteks iksid'eks. Ei lasknud sellest end häirida ja proovisime oma pooliku koordinaadiga lõppu minna. Koht tundus õige ja loogiline olema, kuid karpi kätte ei hakanud. Siia kaunisse randa tuleme hea meelega tagasi. Aitäh ;)

 2 

Iga-aastane Võsu reis taas käes. Esimene õhtu, jätame lapse tädi juurde komme sööma ja mõnulema, suundume ise "linna peale laiama".
Nii mõnedki punktid kirjeldusest olid teada, kuid enamus siiski vajas uurimist. Teeme tiiru, seal kus vaja ja korjame usinalt info kokku. Olen kaval ja korjan rohkemgi. Paneme lõpuks andmed paika ja selgub, et olemegi ju lausa vahepunkti otsas. ;)
Uurime, mis me uurime, läheb ikka tükk aega, kuniks Peep õige asja õigest kohast välja sikutab.
Ja siis algas jama. Miskit ei klapi, miskit on nägemata, miskit on puudu. Veidi oletamist, ja tulem saadab meid ööpimeduses ujuma... Veidi muutmist ja me ujume taas...
Kolame veel ringi, eksime ka ära, st. mina pimekana, sõidan õigest nurgast mööda ja saan rohkem kui vaja Võsu vahel ekselda. ;)
Ja... öö on juba saanud loa pimendamiseks ning meie loobume. On meil ju aega sellega tegeleda veel terve päev, öö ja hommik...
Kimbutan veel üht siili, kes nii kiirelt vudis, et ei saanud kuidagi pildile teda püüda...
Ja läheme "koju"...

Aitäh, oli ilus, soe õhtu Võsul jalutamiseks!

Juba teist korda lahendame, aga kahjuks on ikka mõned numbrid puudu :(

 1 

Järgmise korrani :)

 1 

Nägime ränka vaeva lumetuisus, otsides Võsult vahepunkti ja aarde koordinaatide jaoks infot. Üritasime mõista mõistmatut ja pidime kontakteeruma ka peitjaga. Üks vajalik infotahvel oli otsustanud pikali heita ja lume alla peitu jääda. Ainuüksi selle otsimise peale kulus vist oma tund aega ära! :( Priit siiski leidis ja tõstis selle püsti. Saab näha, kas ja millal post tagasi maa külge kindlalt kinni pannakse. Praegu on see lihtsalt lahtiselt puu najale toetumas. Õhtuhämaruses oli meil lõpu koordinaadid viimaks käes ja sai minna aaret otsima. Suundusin kohe õigesse kohta, aga miskit ei õnnestunud leida, välja arvatud tühja salatikarbi. Laiendasin siis areaali, aga ikka ei midagi. Kontakteerusime taas kord peitjaga ja saime täpsema aardekoha juhise. Seegi ei viinud leiuni. Koht sai ikka põhjalikult läbi tuustitud. Nüüd võime väita, et karp on üsna suure tõenäosusega kadunud. Eks peab kunagi pärast taastamist tagasi tulema. Parema meelega alles kevadel.

Sellest aardeotsingust jäi eredalt meelde sõbralik politseinik, kes uuris, mida me otsime :) Vaatamata sõbralikule politseinikule jäi meil lõpp-punkti koordinaatidest mõned numbrid puudu ja kirvega seda roheliseks ei saanud. Ehk rannailmaga veab rohkem :)

Esimese etapiga saime enamvähem ühele poole. Paar numbrit jäi küll puudu, aga kirvega sai geokontrolli siiski roheliseks ja juhiseid otsima suunduda. Topsi otsingute käigus kohtasime haruldast isendit - sõbralikku politseinikku. Tuli uurima, et mida me otsime. Ma ei teadnudki, et selliseid ka veel alles on. Saime siis juhised kätte ja otsisime veel, enamuse arvegi saime teada, aga koordinaat näitas keset merd. Loobusime selleks korraks, rannailma nagunii polnud.

Läbitud sai esimene osa selle aarde leidmise teest. Kõik oli suurepärane - vähe mugusid, vähe vihma, mõnus jalutuskäik ja siis saabus ootamatult arusaamine, et aare koosneb veel ühest etapist, mille jaoks meil enam aega ei jätku. Sellest oli väga kahju, oli ju endal tunne nagu oleks midagi leidnud ja tegelikult ei leidnud me midagi :(