19.Viinämägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

 1 

Auto jätsime Kerekonna talu tee otsa ja sealt suund mööda puudeveo teed siinse aardekolmiku suunas. Esimesena alistasime Viinamäe. Midagi keerulist polnud, maastik vägagi ok ja aare ilusti korras. Aitäh!

 1 

Otse Tõudrõmäelt üle tee Viinämäe poole. Teerada läks kenasti eramaa piiri mööda, vähemalt tundus, et seal see piir. Geokoer läks hetkeks küll täiega käima, tundus, et mingi kohalik, eeldatavalt neljajalgne juhtus lähedusse. Panin ta igaks juhuks kinni, pole vaja, et ma pean siin teda kutsudes kõvemat häält hakkama tegema, las rahuneb rihma otsas maha. Logides veel edasisi plaane polnud, aga kui kaarti vaadates tundus, et need Kukumägi ja Jänessemägi ju siinsamas, nii et suund kõigepealt neist esimese poole. Tänud peitjale järjekordsele mäele kutsumast ja aaret peitmast.

Aitäh aarde eest!

 1 

Veel üks tipp kirjas.

Tänan peitmast.

 1 

Värskete mägede-aarete leidmise käigus noppisime ka lähedusse jäävaid varasemalt peidetuid, nii ka see siin leitud sai.

 1 

Kõhuga mees vaatas pika pilguga, kuidas tema krundi piiril võsas ragistasime. Mõtles vist, et paneks kitse.

 1 

Mõnus väike jalutuskäik, tänud aarde eest!

 1 

Siia sai tuldud Kerekunnu mäe juurest otse. Maja hoovist läbi metsa kaarega mööda ja läbi üle pea ulatuva rohu. Üldse ei olnud mõnus. Tänud aarde eest.

 1 

Leitud, logitud, tänan!

Siin oli aardekülastus juba oluliselt meeldivam kui kõrvalolevas tipus. Läbi suvise heinamaa üles, siis väike suts puude vahele ja oligi tehtud. Õnneks puhus siin üsna tugev tuul ka metsa all ja seega ei seganudd meid sääsed. Aitäh!

Tänud peitjale!

Leitud suurema matkaseltskonnaga.

Leitud. Aare vedeles maas, logiraamat märg ja vajab hoolt. Muidu mõnus jalutus.

Leitud , logitud !

Sellel hetkel oli ilm veel ilus ja sain aarde kenasti ära logida. Kuigi karp tundus korras olevat, oli sisu täiesti märg.

Hakkasime siis Hannesega lastelaagri juurest liikuma ja plaan oli otse läbi metsa aarde juurest aardeni liikuda. Kokku siis 6tk ringina. No hea, et veel puud ja põõsad lehes polnud. Kaardil olev jõulurada kadus ka pidevalt ära ja nii me ekslesime kuue aarde nimel 3h. Ikka läbi ühe soo ja mäest üles ja alla ja veel ja veel. Nägime kahte paksu jänest, sookurgesid, põtrade pesitsuspaika ja palju punaseid seeni, millele nime ei osanud anda. Igatahes, soovitus- otse aarde juurest aarde juurde liikumine kõige nutikam idee polnud- powertraili siin teha ei saa. Aarded olid kõik lihtsasti leitavad, läbitud maa tuli kokku 7km. Aitähh teistsugust liiki ehtsa matkatundega matka ja aarete eest!

Siia toob jalutuskäik eramaa märkidega sildistatud krundi kõrvalt. Liginemine on suhteliselt lihtne ja võsas ragistama ei pea. Tänud

 1 

Kaupo iks naard minno, õt egä kõrd, ku Võromaalõ läämi, sõs ma naka kõnõlõma, et piässi iks kyik aardõ üte kõrraga üles ots'ma. Jutt om illos, a minkäperäst tegodeni ei jõvva. Parhilla olõ mõelnü, et võta iks üte täpi kõrraga, sõs om egä kõrd miskit miä otsida. Tuud inämb, õt katõssatuhandõlisõ ommava kodole nii lähkül. Pallõsi Loonalt koordinaadi, et kohe näq hindä massina jätse. Ku esi nakasi taadõ joudma, sõs märksi, et ma olõ-i kygõ parrõmbat tiid valinu ja jätse massina üte maja mano ja pandsõ kirjä mano.

Tegelikult olli iks hää miil, et veido inämb jalotada sai. Massin jäie üte kilomeetri pääle ja võtsõ suuna Viinamäele. Tsipa hallõ om, et olõ-i kirän, et miä perrä njo mäeq hindäle nimmi ommava saanu. Viinämägi kõlas põnõvalt. Niiviisi joudsõ peräle ja perid kipõlt löüdse karbi. Pandsõ nime kirja ja tulli tulõma.

Vaadates kella ja hinnates oma jaksu, otsustasime, et need kolm käime siit veel läbi. Las jääda seemneks teiseks korraks ka :) Kaardilt tundus, et tee viib täitsa lähedale, kuid noortelaagri juurde jõudes oli keset teed suur lumevall aetud, mis siiani polnud ära sulanud. JÄtsime sõiduvahendi siis valli taha ning tatsasime kohale. Mööda põllu äärt sai ilusti nulli ning leid oli samuti kiire. Algul õigest kohast mööda, siis ümberpöörd ja leid. Õnneks lund ei olnud, sest siin oleks võinud muidu raskusi tekkida. Aitäh!

Gregori esimene iseseisev aardeleid :)

Kruusatee pealt läks täpselt sobivalt metsategemise tee 19. tipu poole. Kõndisime mööda seda teed kohale ja leidsime aarde. Ka siin on toimunud vist uued mõõtmised ja Viinamägi on saanud endale pool meetrit kõrgust juurde. Rohkem me uusi ja uhkeid metallsilte kahjuks ei kohanud.

Siia kõmpisime Tõudrõmäe juurest. Siinne mägi oli meie õnneks suhteliselt lauge ja saime hõlpsasti tippu.

Leitud, väga omapärane ja ilus kohake. 4 tee ristis kuulata lummavat linnulaulu on nagu aare omaette.

 1 

Tühja neist apudest viinämärjädest, eks ta ikke va undijalavesi olli, mil moel mägi nime sai :P Metsameeste pooliku veepudeli leidsin aardest 20 m kaugusel, ei hakanud mekkima kui kange vesi seal sees loksus. Viimased leiud tulid juba praktiliselt hetkega, nii ka siin. Võitsin tasapisi tagasi Kivestmäel kaotatud aega ning sujuv tempo andis lootust, et ehk saan enamuse seerist valgel ajal läbi matkatud.

Kaheksatuhandeliste aardeseeria punktide läbimise strateegia, variant 12: jalgrattaga. Maastikurattaga saaks sobival aastaajal mõnesse kohta päris nulli kohale vändata, siia näiteks vabalt. Samas on päris mitmeid kohti, kus ratas osutuks pigem nuhtluseks - kas lisakoormaks seljas või kuskil ootamas kuni võsast tagasi tuled.

2 - 20 - 16 - 7 - 12 - 5 - 1 - 6 - 8 - 4 - 3 - 19 - 11 - 15 - 10 - 18 - 17 - 13 - 14 - 9

Mitu aastat läks aega,aga nüüdseks kõik mäed alistatud :) Aitüma laheda seeria eest!

Leitud.

Mõnusal soojal kevadpäeval oli lust Haanja mägesid vallutada. Tänud peitjale toreda mägedeseeria eest!

Tänud aarde eest!

Mul on heameel,et ma sattusin toredasse seltskonda kellega mägesid vallutada.Täna oli neid 20 ja üks jäi neist leidmata.Alustasime Vänni kõrgomäest ja lõpetasime vällämäega,mis mulle oli juba raskevõitu aga kõik see meeskond ootas mind seal üleval.Tänud peitjale ja kaaslastele.

Oli tore päeva Haanja küngaste vahel ja otsas. Poleks uskunud, et siin nii palju lund on, mõned korrad sai põlvini sisse vajutud. Aardeid jagus täpselt parajalt, saime korraliku trenni aga rohkem poleks täna jõudnud.

Viies tänane tipp. Tõudrõmäel rassimise ja sumpamisega võrreldes oli siia lausa jalutuskäik pargis.

Tänasel matkapäeval külastatud 20 tippu: esimene kell 10:40 Vänni Korgõmägi-> Olgluiõmägi-> Tsälbämägi-> Tõudrõmägi-> Viinamägi-> Kerekunnu mägi-> Plaani Jaanimägi-> Kivestmägi-> Haragamägi-> Rohtõsuu mägi-> Iisraelimägi-> Suur Munamägi-> Luku mägi-> Kulliperä mägi-> Mustikamäe lõunatipp-> Mustikamägi-> Papisöödü mägi-> Kaldõmägi-> Tsärdsõmägi-> viimane kell 18:05 Vällämägi.
Oli vahva päev. Tänud peitjale ja kaaslastele.

Kulgemine mööda teed, raiet, põldu ja lõpuks metsa. Tore seeria ja vahva, et oli põhjust Haanja mägesid uudistada.

Tõudrõmäelt tulime ja võtsime otse suuna Viinamäele. Ka meid üllatas see imeilusate kuuseokste rohkus metsaall. Pole kunagi midagi sellist näinud. Jälle üks tipp vallutatud ning suund Kerekunnu mäele.

Tänane kohtumispaik oli Vännis, et mitmekesi siinseid välja valitud tippe vallutada. Päike paistis, metsateed kohati jääs või porised, mäed olid lumised. Tipud said läbitud järgmiselt: Korgõmägi, Olgluiõmägi, Tsälbämägi, siis Tõudrõmägi, Viinamägi, Kerekunnu mägi, Plaani Jaanimägi, Kivestmägi, Haragamägi, Rohtõsuu mägi, Iisraelimägi, Suur Munamägi, Luku mägi, siis Kulliperä mägi, Mustikamäe lõunatipp, Mustikamägi, siis Papisöödu mägi, Kaldõmägi, siis Tsärdsõmägi ja viimasena Vällämägi. Tänud tublidele kaaslastele.

Tõudrõmäelt matkasime Viinamäele. Päike soojendas selga ja peagi me kohal olimegi. Meiega oli selleks ajaks liitunud ka Piret. Üllatas jätkuvalt murdunud kuuselatvade rohkus metsa all. Edasi üle heinamaa Kerekunnu mäele. Tänud peitjale.

Kui Läti poolt tulla, no mis nimeline aare siis ikka kõigepealt silma jääb:) Nii see küll oli, aga tegelikult oli meil suur soov kaunil pühapäeval pärast Põhja-Läti kõrgustikel turnimist ka üks kohalik mägi vallutada. Viinamäe valisime välja hoopis katkise karbikese pärast. Plaanimäel käisime küll plaaniväliselt enne ära, aga jõudsime ikka hämaruses selle asja siin ka aetud. Aitäh, hea peitja, vahva ja hariva seeria eest!

Leitud. Tänud!

Mägede ekspeditsiooni vol 2 kuues vallutus. Tulime siia Tõudrõmäe poolt. Õnneks polnud nende kahe mäe vahelise vahemaa läbimine väga keeruline, nii et võhma jagus ka talviselt imeliste vaadete nautimiseks. Kohapeal kulus veidi aega, et aarde peidukoht tuvastada. Kui siiani olime külmunud karbikeste eemaldamisega soojast pesast väga ettevaatlikud olnud, siis seekord juhtus äpardus ja karbi küljele tekkis auk. Kahjuks polnud endal seekord mingit varustust kaasa, nii et mässisime katkise koha hoolikalt karbi ümber olnud räbaldunud kilekotti ja loodame väga, et see natukenegi abiks on. Et Kerekunnu mäe juurde otsustasime läheneda teiselt poolt, jäi see mägi praegu viimaseks ning oli aeg minna Vänni Korgõmäe all ootava geomobiili juurde. Lastelaagrist võtsime suuna mööda õnneks käidavat teed suurele teele ja sealt oli veel kilomeetrike vantida, kuni geomobiil meid koos pirukatega rõõmsalt tervitas. Aitäh peitjale!

Kerekunnumäelt sai otse siia toodud. Hea, et Skoda rada siin ettevalmistusi on teinud, nii oli kohe hea otse sealt minna kust muidu poleks tihanud. Tänud!

Proovin mis ma proovin, aga mitte midagi ei meenu sellest teekonnast, mis viis Kerekunnu mäelt Viinämäele. Kaarti vaadates saan ka nii palju targemaks, et mööda teed me sinna läksime ja kuna kõik tipuaarded leidsime, siis järeldan, et leidsime ka selle. Edasi Tõudrõmäe poole.

 2 

Viinamäele tõus üle heinamaa, osutus mõnusaks jalutamiseks. Jahimehed olid siia heinamaale toonud talveks metssigadele kuhja kartuleid. Kuhi olli veel nüüdki alles. Ilmselt on seakatkuga seoses kõik seda sorti neljajalgsed juba maha notitud ja need kes veel alles enam end näole ei anna. Seda, et jahimehedki on varitsusjahist loobunud näitas heinamaa ülaosas metsaservas asuv jahimeeste varitsustorn, mis oli püsti seismise asemel sisse võtnud mõnusa külitsi asendi. Metsas aarde juurde jõudes üllatas seal meid eesootav korralik traktor. Teadagi, et traktor kutsub esile geopeituris automaatse refleksi seda kohe poleerima ja uurima hakata. Õnneks naisterahvad tehnikast nii ei huvitu ja Ene suundus kohe looduslikult sellesse seeriasse sobivasse õigesse kohta. Varsti oli aare käes ja traktor jäi kurvalt ootama aega, mil tema vastu keegi huvi tundma hakkab. Tänud peitjale.

Trakats Viinamäe tipus

Proovisime siis Tõudrumäelt siia tulla mööda "rada". No ei õnnestunud, murdsime ikka otse läbi metsa ja üle põllu. Kui mälu ei peta, siis kuivatasime karbi sisu ja panime uue minigripi logiraamatule. Tänud peitjale!

Kas olen nüüd mägironija (osa 3)? Kuna selle matkarajaga oli nii nagu ikka vähe käidavate radadega, siis ekslesime natuke sellest kõrvale, vahepeal kasutasime korralikumat teerada, kuid liikusime ka üle põllu. Metsas palju aega ei kulunud. Tänud!

Tipp vallutatud!

Leitud. Tänud peitjale! Pika logi leiab siit

Leitud ja logitud.

Siit võib hooldusvajaduse maha võtta. Keegi oli enne mind uue karbi pannud. Seal sees on ka vana vettinud logiraamat, mis tahaks küll kuivada. Uus logiraamat oli gripis ja korras. Igatahes tassisin uue karbi ja logiraamatu, mis hoolduseks kaasa võtnud olin, autosse tagasi. Edit: Ju ma olen geopime, igatahes ei näinud vett aardes ega pragu kaanes. Kiirustasin, et õigeks ajaks Haanjasse tagasi jõuda. Põhiline aur läks karbi läbipaistva osa kontrollile.

2384.

Neljateistkümnes mäevallutus.
Täname!

Teel aardeni oleksime äärepealt ivo schenkenberg ratsasalga kapjade alla jääma. Teed aardeni naad siiski sisse ei rajanud ja see jäi meie teha. Teadsime ette et logiraamat on märg ja vajab hooldust. Meil oli selleks ka uus raamat olemas, aga karp oli vett ääreni täis ja on nurgast puruks, seega me küll hooldasime asetades uue logiraamatu, kui aare vajab kindlasti ka uut karpi, muidu jääbki neid raaatuid seal vahetama.

Leitud. Aitäh!

Auto peal lugesin, et uut logiraamatut on vaja, kuid aarde juures selgus, et kaasa ma teda ikkagi ei võtnud. Panime ajutise logi minigrippi. Aitäh!

Algsed plaanid olid minna Aluksnesse, kuid kuna olin udupea ja unustasin ID-kaardi koju (trahv 210€), siis pidime plaanid ümber tegema. Kaheksatuhandelised mäed tundusid sobivat küll. Peamine, mis nendest retkedest meelde jäi ja ühisnimetajaks sobiks, oli pehmed teed, pidev põnevus parkimiskoha valiku suhtes, et kinni ei jääks ning aardeni otse ja laugemat teed tagasi tulek.
Ühe parkimisega kaks mäge. Logiraamat oli väga väga märg.

Jõulumatka käigus jäi ka mõni aare teele kuhu sai nimed üles täheldatud. Aitäh.

Viinamäele läksime üle loomade söödapõllu, vähemalt jäljed, lõhn ja läheduses oleva jahitorn lubasid seda järeldada. Logiraamatu kallal oli samuti keegi maiustanud ja kui ma õigesti mäletan, siis oli see ka üsna märg...

Leitud. Tänud. Pika logi leiate siit.

 1 

Mõnus jalutuskäik ja kiir leid. Me täname.

Logiraamat minigripita, niiske, osaliselt näritud. Asendasime juhendi uuega, rohkemaks pole enam materjali. EV, J: nööbid (3+3).

Vahvasti disainitud logiraamat. Aitäh!

Jalutasin üle põllu, mida iseloomustas torn mugavale jahimehele ja kastitäis mahakallatud kartuleid veidi eemal. Metsa alla jõudes oli märke sigudikest, kes olid pinnast keerutanud. Nullis oli loodus jälle mulle kaardid kätte mänginud ja aare paistis eemalt silma, sest selle maskeering oli tõenäoliselt loomade poolt eemaldatud. Logi kirja ja tagasi geomobiili parmude ja kärbeste saatel. Selle künka võtmine oli palju meeldivam eelnevatest. Aare heas seisus.

 1 

Jahikantsel ja värske kartulihunnik mäe otsas tegid elu muidugi lihtsamaks. Kohapeal ka aega ei kulunud, ampsuga logiraamat näitas ennast kiiresti kätte. Aitüma ka!

Leitud,aitäh!

 1 

Anneli jäi siin autot valvama, mina sukeldusin metsa ja Leopold lippas rõõmsalt meie kahe vahel edasi-tagasi. (Kelle) õnneks/ (kelle) kahjuks ühtegi metslooma näha polnud. Tänud

Miki ja Merle + suur seltskond

Leitud, logitud, tänud.

 1 

Mägede vallutamise teise päeva teine mägi. Tõudrõmäelt otse tulles tundus nõlv liiga järsk olevat ja tegime kämpingute juurest väikese ringi. Viinamäehiired olid karbist ja logiraamatust suure tüki hauganud. Tänan meeldivat seltskonda ja peitjat.

Leitud ja logitud.

Tänud peitjale :)

 3 

Mis nimed küll siinsetel mägedel? Keegi oli ilmselgelt siin purjutanud ja pool logiraamatut pääle hauganud. Näiteks Speedy nimi oli täiesti alles aga Moor oli ära söödud! Logisin enda nime igaksjuhuks teiste keskele, no kui servast alustab, siis midagi ikka alles jääb. Tänud siia juhatamast!

Leitud, aitäh!

Leitud.

Siin imetlesime hiirte (või kes iganes sellega hakkama oli saanud) tööd. Aitäh!

Sai lisatud hooldusteade, nüüd lisan ka selle, et logi sai ka kirja. Tänud.

Teise etapi viimane.6 aarde leidmiseks sai läbitud 6.4 km ja piisavalt tõusumeetreid.Aardevalvurit pesas ei olnud.Logiraamat saab varsti läbinäritud.Tänud!

 1 

Kerekunnult tulime siia läbi metsa, mis oli väga vahva retk. Tee peale jäid ilusad pinnavormid väikeste uhteorgude näol, mida oli lõbus ületada. Metsa all oli siin ka üllatavalt palju lund ning geps tahtis asukohta määrata pidevalt väikese hilinemisega, mistõttu kõige otsem see lähenemine ei olnud.

Nullis sai õigele asjale üsna kiiresti küüned taha, aga kahjuks ei olnud paranduskomplekti kaasas. Peab kurbusega tunnistama, et lisaks karbile oli näiteks speedy logi närilistele selgelt hästi mekkinud :D

Aitäh!

Leitud, Tänud!

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitähh!

 1 

Tulime otse Tõudrõmäelt ühe soojaga. Tagantjärele tarkusena võib öelda, et Hanno plaan otse jala edasi Kerekunnule tõusta oleks olnud parem plaan, kui see variant, mille meie valisime. Jahimeeste rehvijäljed võivad olla väga petlikud, ei tea, mis traktoriga nad seal sõitsid, meie mobiil tahtis kahe jälje vahele ära uppuda ;)

 1 

Kerekunnu - Viinamägi. Ükskõik kumma pidi seda etappi läbite ei soovitaks otse trügida vaid toetuda läänes olevale teele. Loomulikult tegin nii ka mina. Maasturiga nüüd nii huvitav ka ei ole, et peaks siia trügima, loodetavasti jääb ikka kaugele, mida kaugemale seda parem. :) Paari minutiga ilmus välja ka viinatu karp. See on mägi, mis viimase mõõtmise järgi kõrgust veidi juurde saanud ja platseerunud kohale 17.

Auto jäi endise spordibaasi ja tühja talumaja vahele. Paarsada meetrit üle heinamaa ja olingi kohal. Tuli aga välja , et olin juba teistest maha jäänud, lisasin siis kondiauru ja jõudsin teistele järele :D

 1 

Õnneks suuremat tõusu polnud ja liikumine võsavaba. Jahimehed olid kohalikele metsa sigadele koorma ubinaid toonud ja need protsessisid seal omasoodu. Aroom igatahes oli viisakas. Samuti oli võimalik ekskrementidest välja lugeda, mida head neile veel sisse on söödetud. Täitsa viisakas ja hariv jalutuskäik.

 1 

Kui siinse künka nime niikuinii selgitada ei oska, siis nagu naaberaarde logis tõdetud, vääriks just too viina(pudeli)mäe nime ;-) Siia saamine polnud eriti keeruline, aardeotsing võttis teist sama palju aega. Aga leitud ta õnneks sai. Õnneks polnud tali ega lumine aeg. Õnneks polnud me ka kaherattalistel :-) Ja jõhvikaid pakuti ka veel süüa.
Aardekarp ja sisu olid igati korras, kaupa ei teinud. Tõden taas ja taas, et see seeria on vahva, mulle meeldis nii idee kaarti vaadates kui ka kohapeal olla. Aitäh peitjale mägede eest! (-: Paneme edasi Eestimaa ühe kõrgeima tipu, Kerekunnu mäe poole.

Jahikantseldis

Sildipilt

 1 

Äge torn oli, toolike üleval ja puha. Ronisime sealt Tõudrõ poolt otse kohale. Jääb täna viimaseks mäeks, pimedas ei taha turnida ja vaadet siis ka ei näe. Kogu seeria on ääretult vahva, no kuidas ma muidu neid mägesid näeksin, mingil juhul ei hakkaks kuhugi umbes ronima, et äkki on mägi. Suurim tänu peitjale vaeva nägemast!

 4 

Tõudrõmäelt tulles olime siin juba finišisirgel. Ilmselt nii juhtuski, et lohakusviga tuli sisse ja avastasime fakti juba kolmandikul teel tagasi rataste juurde. Otsustasime siis esmalt rattad ära tuua ja seejärel aarde üles otsida. Ratastega oli mõnus pikk laskumine vahepealsete mudatakistustega. Edasi jalutuskäik jahitornist mööda ja metsa vahele. Väike otsimine ja leitud-logitud.

Selle aardega saigi Eesti kaheksatuhandeliste sari vallutatud.

• Umbes nullilähedase rattavormiga oli selle seeria tegemine jalgratastel paras ettevõtmine, aga 100% seda väärt. Kilometraaž tuli ratastel küll vaid umbes 50 ühikut, aga tõusumeetreid arvestades oli tegu korraliku trenniga. Lisaks aitas see meelde tuletada vanu aegu, kui kõik head matkad said tehtud jalgsi või jalgratastel. Veelgi olulisem, et nii oli saadav elamus ja emotsioon hoopis vahetum kui autoga.
• Jalgsi läbitud kilomeetreid ei õnnestunud mõõta ja neid pole ka kaardil võimalik välja arvutada, kuna ükski liikumistee ei olnud otse, lisaks tuleb juurde arvestada maastikufaktor erinevate takistuste ja kallete näol. Mida ma aga öelda oskan, et kaks päeva hiljem annavad igasugused imelikud lihased ikka veel tunda.
• Emotsionaalne faktor - hindamatu. Ühelt poolt vanade mälestuste meenutamine, teiselt poolt kultuuri- ja geograafialooline vaatepunkt Eestile suuremalt ja Haanjamaale väiksemas mastaabis, kolmandaks hea seltskond, mis hoiab tuju üleval ka siis, kui pilt juba kurnatusest ringi käima hakkab.

Aitäh peitjale ja keda vähegi selline asi huvitab, soovitan seeria läbi teha!

Kui mõnes kohas on karbike juba kaugelt olnud näha, siis siin kulus meil hulka aega, enne kui leidsime. Tatsasime kõvasti, selle käigus tekkis mu suht tutikatesse kummikutesse auk. Hämmastav, kui kehvi tooteid tänapäeval tehakse.

Siin trügisin autoga kuni jahimeeste tornini. Sealt oli sadakond meetrit jalutamist. Oli täitsa muretu ja mõnus jalutuskäik ja logimine. Tänud!

Ühelt poolt lähenedes lõppes tee hoovis. Proovisime siis teiselt poolt ja saime paarisaja meetri peale. Väike jalutuskäik üle põllu, mõningane otsimin ja aare käes. Seekord olime taas teised. Täiendasime aaret mikroskeemiga. Aitäh peitjale.